NordenBladet – Saksamaa saatis Tallinna ja Helsingi vahele kaks miinilaeva, mille abil saab vajadusel tõrjuda Venemaa sõjalisi operatsioone mõlema riigi rannikule või sulgeda terve Soome lahe, kirjutab väljaanne Iltalehti.
Sakslaste miinijahtijad FGS Fulda ja FGS Datteln asuvad lähemal Soome rannikule kui Eestile, hetkel on need Porkkala neeme lähistel märgib leht. Tegemist on Soome lahe kõige kitsama kohaga.
Mõlemad miinilaevad on valmistatud mittemagnetilisest terasest ning need on võimelised nii meremiine veeskama kui ka mereteid miinidest puhastama.
Iltalehti teatel on eri sõjalistest allikatest pärit info kohaselt Soomel, Eestil ja NATO-l ühine plaan sõja- või kriisiolukorras Soome lahe põhja- ja lõunaranniku kaitsmiseks.
Soome on saatnud ka oma sideohvitseri Poolasse Szczecinis asuvasse NATO Läänemere peakorterisse.
Ilttalehti märgib, et juba enne Teist maailmasõda oli Soomel ja Eestil ühine operatiivplaan kogu mereliikluse kontrollimiseks Soome lahes. Lahe mineerimine on endiselt peamine moodus Soome lahe sulgemiseks ning Venemaa sõjaliste operatsioonide takistamiseks näiteks Ahvenamaa, Soome või Eesti ranniku vastu.
Avafoto: Eesti miinijahtija Sakala Autor/allikas: Kaitseväe peastaap
Allikas: Iltalehti
NordenBladet – Täna ei oska keegi arvata, kas Ukrainas puhkeb sõda ja kui palju võiks olla ukrainlasi, kes sooviksid Eestis varjupaika. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul suudaks Eesti hädaolukorras võtta vastu kuni 2000 põgenikku.
Tallinna ukrainlaste kogukonna üks eestvedaja Bogdan Ljutjuk ütleb, et siinsed ukrainlased jälgivad südmuste arenguid Venemamaa piiride ääres murega. Samas pole sõda Ukraina jaoks midagi uut – see on käinud alates 2014. aastast.
“Praegu kui me räägime siin teiega, siis mehed on kaevikutes ja kuulid lendavad ja sõda käib,” ütles Ljutjuk “Aktuaalsele kaamerale”.
Ljutjuk oli viimati Ukrainas poolteist kuud tagasi. Tema sõnul on väga raske hinnata, kui paljud võiksid Venemaa rünnaku korral kodumaalt lahkuda. “Kindlasti on palju neid, kes jäävad kaitsma oma emamaad ja sel pole vahet, kuskohas nad elavad. Kas nad on lääneukrainlased või idaukrainlased. Neid on päris palju. Kindlasti keegi katsub ära minna. Lapsed ja pered viiakse kuhugi turvalisemasse kohta,” ütles ta.
ÜRO hinnangul vajab Ida-Ukrainas humanitaarabi ligi kolm miljonit inimest, ütleb mittetulundusühingu Eesti Pagulasabi juht Eero Janson. Eesti Pagulasabi on alates 2014. aastast toetanud Ida-Ukraina rindelähedastes asulates nii eakaid kui ka lapsi.
NordenBladet – Alustasin selle blogi kirjutamist juba jaanuari alguses, aga siis läks töö- ja koduelu väga kiireks ja blogi jäi seisma. Teen siis kiire ülevaate. Kuna koroona tõttu pole välisreisidele saanud, siis minu kaugeimad väljasõidud on viinud Tartuni 😀 hahaaa. Jaanuaris oli Raido (vanema õe mehe) 36-aasta sünnipäev. Käisime neil külas ning ühe soojaga sai käidud ka V SPA´s. Nii Kvartal, Tasku, Tartu Kaubamaja kui SPA hotell olid kõik veel jõuluehteis.
Kui Jaanuari esimene nädal algas kahe uue maaliga lasteraamatu “Tema Kõrgeusus Hiir Esimene” tarvis ning oli suuresti humanitaarlainel, siis ülejäänud kuu oli pigem kaalutlev, analüüsiv ning finantside-keskne. Nagu ikka palju tööd NordenBladet lehtedega, Airobot Technologies IPO ning magus tõdemus, et 24. ja 27. jaanuaril oli meil piisavalt sularaha, mida kõvasti kukkunud Balti ja USA börsile investeerida. Börsiga seoses tuleb meelde ka üks kurb uudis, nimelt teatas Marat Kasparov, et ta lõpetab blogimise oma lehel Stockfanatt. Kuna tegu tegusa ja keskmisest tugevalt temperamentsema inimesega, siis ma loodan, et ta mõtleb ümber.
Mis veel? Jaanuarisse mahtus ka üks mahukas küberrünnak, millel ma pikemalt ei peatu, aga mis rikkus meil Allaniga planeeritud “Louis XIV – kuningas Päike” balletiõhtu ning tegi lambist nädala jagu lisatööd. Kokkuvõtvalt mõjus see aga hästi, sest vaatasime uue pilguga üle serverite turvaseadistused. Meil on kõigest alati mitu varukoopiat erinevas pilves ning kõvaketastel ning häkkerile võib raha asemel saata hoopis pupsu-pildi 🤣🤣🤣 lol
(Veebruari tegemistest saate lugeda peale pildigaleriid)
Kirjutasin oktoobri blogis SIIN, et Estella Elisheva kandideerib AIS (American Councils for International Education) programmi kaudu Ameerikasse vahetusõpilaseks. Viimasest voorust ta kahjuks läbi ei saanud, mis on tagantjärgi mõeldes väga hea. Nüüd pühendub ta 100%-liselt viiulile. Sellel aastal lõpetab ta 9 klassi Tallinna Juudi Koolis ning keskkooli plaanib minna Muusika- ja Balletikooli MUBA.
Veebruar algaski kohe superheade uudistega! Estella Elisheva valiti Georg Otsa Sümfooniaorkestri (GOSO) peasolistiks kolmel esinemisel H. Wieniawski looga Légende Op. 17. Minul valmis aga järjekordne hiiremaal!
Kultuuri on veebruarisse mahtunud veelgi. Kuu algul käisime Vene Kultuurikeskuses Ott Sepa komöödiaetendust Jokker vaatamas ning eile Saku Suurhallis “Eesti Laul 2022” finaali kuulamas. Viimasest rääkides, siis mul nii kahju, et Elina Nechayeva oma võistlusloos “Remedy” nii vähe oma häält sai näidata ja seetõttu kaheksandaks jäi. Temast oleks mõne muu looga kõvema poweri välja pigistanud. Esinejad olid kõik tegelikult väga head aga eilne lemmik oli minul Andrei Zevakini ja Grete Paia lugu “Mis nüüd saab”. Võidulugu “Hope” oli muidugi ka väga tore. Stefan Airapetjan on lihtsalt nii suure ja sooja auraga, et miks mitte teda Eestit esindama saata.
Lõpetuseks üks maitsev ahjupraad!
Aseta ahjuvormi tükeldatult brokkoli, lillkapsas, sibul, liha ja sinihallitusjuust. Lisa maitseained, pakk hapukoort ning kata veega kuni pool sisust saab kaetud. Tunniks ajaks ahju ja tunni ja viie minuti pärast kõik mõmisevad mõnust!
NordenBladet — Kuni 23. veebruarini saab eelmisel aastal ilmunud kõrgkooliõpikuid ja käsiraamatuid esitada konkursile „Parim eestikeelne kõrgkooliõpik 2021“.
„Kõrgkoolid on meie tulevaste teadlaste, spetsialistide ja juhtide kasvulava. Kui toetame eesti keeles õppimist ja õpetamist, paneme aluse sellele, et saaksime ka viie, kümne või viiekümne aasta pärast nii siin kui ka mujal toimuvast rääkida eesti keeles,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.
Parima eestikeelse kõrgkooliõpiku konkursi eesmärk on väärtustada eesti teaduskeele arendamist ja loodud terminivara rakendamist. Konkursile võib esitada eri valdkondade õpikuid, mille on loonud Eesti autorid või mis on eesti keelde tõlgitud.
Eelmise aasta parima kõrgkooliõpiku „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ üks autor Anu Masso peab saadud tunnustust oluliseks. „See annab autoritele selge sõnumi, et suuresti ingliskeelse teaduskeele kõrval ja sageli missioonitööna tehtud eestikeelse terminoloogia arendamisel on suur väärtus,“ sõnas Masso.
Parima eestikeelse kõrgkooliõpiku või käsiraamatu auhind antakse 2021. aasta jooksul ilmunud õpikute autoritele või tõlkijatele. Kandidaate võivad esitada Eesti Teaduste Akadeemia ja selle allasutused, kõrgkoolid, kolmas sektor ja eraisikud.
Auhinna määramisel hinnatakse kõrgkooliõpikuid mitme kriteeriumi alusel. Muu hulgas vaadatakse kasutatud terminite ajakohasust, keelekasutust ja stiili ning ülesannete ja praktiliste tööde olemasolu. Samas pööratakse tähelepanu kujundusele ja tänapäevaste e-lahenduste kasutamisele.
Parima kõrgkooliõpiku auhinnale saab kandidaate esitada 23. veebruarini, saates esildise aadressile kairi.janson@eki.ee. Auhind 2000 eurot antakse üle emakeelepäeva ürituste raames. Auhinna määrab igal aastal eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomitee.
NordenBladet —Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul tähendab haridus- ja teadusminister Liina Kersna poolt välja pakutud põhikooli eksamite lävendite kaotamine, et omakorda kaotatakse ka eesti keele oskuse nõudeid vene õppekeelega koolide õpilastele. Tema sõnul läheb ministri algatus riiklike prioriteetidega selgelt vastuollu.
Seederi sõnul on Isamaa prioriteediks kvaliteetne eestikeele haridus kõigis Eesti koolides. „Kui valitsus loobub riikliku eesti keele eksami lävendist, siis antakse sellega vene õppekeelega koolidele ja kooliõpilastele sõnum, et eesti keele oskus ei ole vajalik,“ ütles Seeder.
Isamaa esimehe sõnul on valitsuse selline poliitika uskumatu. „Kui seni võis arvata, et Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ajal toimub eestikeelsele haridusele üleminekul paigalseis, siis nüüd ähvardab oht, et toimub väga suur tagasiminek. Eesti keele – meie riigikeele – eksamilävendi kaotamine seda ju tegelikult tähendab,“ lausus Seeder. Tema sõnul nõuab eestikeelsele haridusele üleminek ühelt poolt olulisi lisainvesteeringuid, kuid teisalt ka seda, et me oleksime keeleoskuse suhtes nõudlikud.
Täna kehtiv Põhikooli riiklik õppekava sätestab, et põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldavad tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. (§ 23 (1)). Haridus- ja Teadusminister Liina Kersna välja pakutud muudatusega soovitakse kaotada nõue, et eesti keele eksam tuleb sooritada „vähemalt rahuldava tulemusega“.
