Pealinn: Kopenhaagen
Pindala: 43 094 km²
Riigikeel(ed): taani
Rahvaarv: 5 707 251 (1.01.2016)
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Kuninganna: Margrethe II
Iseseisvus: 8. sajand
Rahaühik: kroon (DKK)
Usund: luterlus
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen: .dk
ROK-i kood: DEN
Telefonikood: 45
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.
Taani pealinn on Kopenhaagen.
Taani arvatakse Skandinaavia maade hulka, kuigi Taani ei asu Skandinaavia poolsaarel. Ta on Põhjamaade seas kõige lõunapoolsem ja pindalalt väikseim. Halduslikult jaotatakse Taani 2007. aastast 5 piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.
Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu.
Nimi
6. sajandil kirjutasid Prokopios ja Jordanes põhjapoolsest rahvast nimega danoi ja dani. Vanapõhja keeles nimetati rahvast mitmuse omastavas danir, mis võib tähendada umbes ‘lauskmaalased’. Tegu on tõenäoliselt tuletisega indoeuroopa algkeele juurest *dhen-, mis tähendab ‘peopesa, tasane maa’. Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga duine ’inimesed’.
Sõna mark (vrd markkrahvkond) kasutati vanaülemsaksa keeles ja vanainglise keeles tähenduses ‘piirimaa’. Sõna Danmark võis niisiis tähendada ‘lauskmaalaste piirimaa’ ning see maa võis olla Schleswigi metsad, nii et tegu oli taanide piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes. Frangi riigi annaalides (“Annales Regni Francorum”) räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid 825 nende kuningatega “nende margis”. Räägitakse ka, et taanid “tulid marki” (ad marcam), et rünnata sakse Eideri jõe juures praeguse Schleswig-Holsteini alal aastal 828. Tegu võib olla ka piirialaga Smålandi kõrval kirdes. Sõna mark pärineb vanapõhja sõnast m?rk (‘haritud või harimata maa’; ‘metsane maa’), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes Telemark ja Hedmark. Sedamööda, kuidas sõna mark hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime Danmark kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.
On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud Väikesel Jellingi kivil umbes 930–950. Seal on omastavas käändes tanmarkaR. See on esimene kirjapanek Taanis, aga nime Denamearc mainib aga juba umbes 890 norralane Ottar anglosaksi kroonikas “Orosius” jutustuses reisist Skiringssalist Vestfoldis Hedebysse. Alfred Suure ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby Wulfstani kirjelduses Hedebyst alanud meresõidust nimetatakse Langelandi, Lålandit, Falsterit ja Skånet Taani osadeks (Þas land call hyrað to Denemearcan, ‘kõik need maad kuuluvad Taanile’). Aasta 908 all kirjutas Regino Prümist, et rahvas “Taanist” (ex Denimarca) ründas põhja poolt praegust Hollandit. Aastal 965 ütles üks Otto I-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub in marca vel regno Danorum.
Sümbolid
Taani Kuningriigi lipp ehk Dannebrog on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Legendi kohaselt kukkus see lipp taevast alla 15. juunil 1219, kui Taani kuningas Valdemar II Võitja sõdis Tallinnas Lindanise linnuse lähedal eestlastega ja tänu sellele võitsid taanlased lahingu.
Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega (tegelikult vesikupu lehtedega). Traditsiooni järgi andis Taani kuningas selle vapi kasutamise õiguse ka Tallinna linnale ja Eestimaa rüütelkonnale ning sellest kujunes samuti välja Eesti vapp.
Taani riigihümn on “Der er et yndigt land”. Kuningliku perekonna liikmete juuresolekul kasutatakse aga kuningahümni “Kong Christian stod ved højen mast”.
Taani rahvuslinnuks valiti 1984. aastal rahvahääletusega kühmnokk-luik. Seda eelistust on seostatud Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutuga “Inetu pardipoeg”. Vahemikus 1960–1984 oli Taani rahvuslind aga hoopis põldlõoke.
Asend
Taanil on maismaapiir ainult lõunas Saksamaaga (pikkus 68 km). Teisel pool Põhjamerd (Skagerraki) põhjas on Norra ning teisel pool Sundi ja Kattegati kirdes on Rootsi. Läänes on Põhjameri, kirdes Läänemeri. Kattegati eraldavad Läänemerest saared, mille asendil Läänemerest läbi Taani väinade maailmamerele viival laevateel on olnud strateegiline tähtsus.
Taani arvatakse Skandinaavia maade hulka, kuigi see ei asu Skandinaavia poolsaarel. Ta on Põhjamaade seas kõige lõunapoolsem.
Pinnamood
Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Keskmine kõrgus on 31 m.
Jüütimaa lääneosas on liivased ja moreensed sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Jüütimaal on muu hulgas küngastik Rebild Bakker metsamassiivis Rold Skov ja Skamlingsbankeni ümbrus Lõuna-Jüütimaal. Silkeborgist kagus Horsensi ja Skanderborgi suunas on Taani kõige kõrgemad künkad, näiteks Ejer Bavnehøj (170,35 m), Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m), Yding Skovhøj (170,77 m) ja Himmelbjerget (147 m).
Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Fyni saarel on siiski küngastikud Svanninge Bakker ja Fyni Alpid.
Taani huvitavaim loodusmälestis on kaldakalju Møns Klint Møni saarel.
Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Madalaim punkt on Lammefjord (?7,5 m).
Haldusjaotus
Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.
Taani jaguneb 98 vallaks.
Asustus
Taani suuremad linnad on (elanikke 2012):
Kopenhaagen koos eeslinnadega (1 213 800)
Århus (252 200)
Odense (168 800)
Ålborg (126 600)
Esbjerg (71 600)
Randers (61 100)
Kolding (57 500)
Horsens (54 500)
Vejle (51 800)
Roskilde (47 800)