Teisipäev, märts 19, 2024

Helena-Reet Ennet

9155 POSTS 1 COMMENTS

Põhjamaade sügis Tartus: Fääri saared ja fääri keele olukorrast

NordenBladet — 17. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Maailmakeelte ja Kultuuride Instituudis avalik loeng Fääri saarte keeleajaloost, võitlusest keelt elus hoida Taani valitsuse all ja fääri keele uutest väljakutsetest internetiajastul. Juba 21. novembril on toimumas järgmine üritus sarjast “Põhjamaade sügis Tartus” , kui  kell16.00-18.00 leiab aset loeng grööni keelest ruumis Lossi 3-328.

Ürituse eesmärk oli tutvustada Tartu Ülikooli tudengitele, õppejõududele ja külalistele vähemtuntud Põhjamaid. Fääri saarte teemalisel konverentsil osalesid eelkõige Skandinavistika osakonna õpilased ja õppejõud ning külalised väljaspool instituuti. Osalejad olid väga aktiivsed küsimuste esitamisel, mis näitas suurt huvi Fääri saarte vastu. Osalejad said uusi teadmisi ning loeng lõppes aruteluga ekspertide vahel. Selle üritusega ning islandi, grööni ja fääri keele loengutega Tartu Ülikoolis, mida toetavad Islandi SNU ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, astuti samm lähemale paremale skandinaavia keelte õpetamisele Eestis.

Loengus käsitleti järgmiseid teemasid:

  • kuidas on fääri õigekiri ja sõnade järjekord lausetes muutunud ja milliseid uusi laenväljendeid on kasutusele võetud;
  • miks on oluline, et kodus on võimalik suhelda ja vaba aega veeta fääri keelekeskkonnas;
  • miks on fääri dialektid grammatikas ühtlustunud;
  • miks on inglise keel Fääri saartel asendanud taani keele ja võtnud üle teise keele rolli, seda eriti tehnoloogia/ meedia/ mängude/ õppematerialide valdkondades, ja mida saame teha, et populariseerida fäärikeelset meediat ja tõlkevõimalusi suurtes IT-firmades (loe lisa “Ignored by Google, Faroese islanders set up their own online ‘translate’ service“);
  • kas Fääri saarte lugemus on vähenenud ja miks need, kes palju loevad, kasutavad inglise keelt vähem?

Koos külalislektori Zakaris Svabo Hanseniga said külalised kaasa mõelda mitmetel Fääri saari puudutavatel teemadel ja tutvuda lähemalt Fääri saarte keeleolukorraga.

Loengut korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, SNU, Fróðskaparsetur Føroya ja Tartu Ülikooli Skandinavistika osakond.

 

Soome: Börsielektri hind on kerkinud kümnekordseks ja selline olukord võib kesta nädalaid

NordenBladet — Suve jooksul jõudsid tarbijad odava elektriga harjuda, kuid viimastel päevadel on selle hind sellest hoolimata tõusnud. Riigi säästva arengu ettevõtte Motiva juhtiveksperdi Päivi Suur-Uski sõnul võib elektri börsihinnaga lepingu sõlminud tarbijal lähinädalatel olla keeruline valmistuda elektri hinna tõusuks.

Nüüd, kus on selline erandlik olukord, on raske teada soodsaid aegu, sest regulaarsust pole. Tarbijatel on lähipäevade või -nädalate hindu raske prognoosida, ütleb Suur-Uski.

Elektrihinna hüppeline tõus börsil on tingitud paljudest häiretest, näiteks Olkiluoto 2 elektritootmise peatamisest ning elektri edastamise piirangutest Rootsis ja Soomes. Asja mõjutab ka Fortumi Loviisa tuumajaama 37-päevane aastahooldus, vahendab Yle.
Näiteks eelmisel talvel teati, et öösel on odavam ja hommikuti ja õhtuti kallis. Nüüd on häireolukord veidi teistsugune ja veel ei tea, millal on odavad hetked, ütleb Suur-Uski.

Yle arvutas välja, kui palju võivad tavaliste elektriliste kodumasinate kasutamise hinnad varasemaga võrreldes tõusta.


Elektrihind Soomes 22.08.2023 (Allikas: NordenBladet.fi)

Näiteks sauna kütmine 1,5 tundi maksis varem 0,27 eurot, nüüd 2,48 eurot. Tesla-auto aku laadimine maksis enne 2,72 eurot, nüüd 24,80 eurot. Nõudepesumasina kasutuskord oli enne 3,4 senti, nüüd 31,01 senti.

Tänase laupäeva, 19. augusti keskmine elektrihind on 14,48 senti kilovatt-tunni eest ja homme pühapäeval 12,37 senti kilovatt-tunni eest.

Kuidas siis valmistuda elektri hinna tõusuks, kui on sõlmitud börsihinnaga elektrileping?
Järgmise päeva hindu saab lähemalt vaadata, mõelda, mida nendega teha, ja siis otsida soodsaimaid hetki, nendib Motiva juhtivekspert Suur-Uski.

Suur-Uski sõnul peaksid tarbijad soovi korral ka lähipäevadel hoiduma mõne kodumajapidamises kasutatava elektriseadme kasutamisest.

Võib ju mõelda, kas saame sel nädalal hakkama ilma sauna ja riideid pesemata, ütleb Suur-Uski.

Raske on hinnata, kui kaua olukord kestab, kuid see võib kesta kuni mitu nädalat.
Loodame, et see kestab ainult nädala. Samas on elekter börsil juba pikka aega tõesti soodne olnud, nii et see nädal ei põhjusta suurt kulu, märgib Suur-Uski.

Reaalajas Soome börsielektri hinda on võimalik jälgida NordenBladet.fi lehelt SIIN

 

Läti: Võeti kinni luuramises kahtlustatav taksojuht

NordenBladet — Läti riiklik julgeolekuteenistus (VDD) teatas 18. augustil, et pidas kinni inimese, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks spioneerimises. Uurides „Balti antifašistide” („Baltijas Antifašisti”) organisatsiooni tegevust sotsiaalmeedia kanalis Telegram, teatas VDD, et sai teada „Läti kodanikust, kes süstemaatiliselt ja sihikindlalt kogus ja edastas organisatsiooni liikmetele teavet, mida saab kasutada Läti riikliku julgeoleku huvide vastaselt riigis toimuva kohta, vahendab lsm.lv.

Seetõttu pidas VDD 15. augustil isiku kinni kahtlustatuna Venemaa kasuks spioneerimises.
„Uurimise käigus selgitas VDD välja, et konkreetne Läti kodanik suhtles regulaarselt kuritegeliku ühenduse „Balti Antifašistid” liikmetega. Isik saatis info liitlasriikide relvajõudude isikkoosseisu ja varustuse, Riia sadama ja lennujaama taristu, naftaterminalide, droonipolügoonide, samuti muude Läti territooriumil asuvate strateegiliselt oluliste objektide kohta, samuti andis isik „Balti antifašistidele” teavet isikute ja ettevõtete kohta Lätis, kes toetavad Ukrainat ja on vastu Venemaa agressioonile,” seisis VDD avalduses.

Kuigi isiku nime ei märgitud, anti lisateabena vihje, et teabe hankimist „soosis töö taksojuhina, mis võimaldas suhteliselt segamatult viibida lennujaama, sadama ja muude strateegiliselt oluliste objektide läheduses”.

Kahtlustatavale esitab VDD süüdistuse teise isiku kaudu välisriigi luureteenistusele teabe ebaseaduslikus kogumises ja edastamises. Süüdimõistmise korral võidakse teda karistada kuni kümneaastase vangistusega.

VDD hinnangul kogus isik andmeid sihipäraselt ja seejärel levitas neid organisatsiooni „Balti antifašistid” kaudu Venemaale.

„Koos kinnipidamisega viis VDD 15. augustil isiku elukohas läbi kriminaalmenetluse toimingud, mille käigus leiti mitmeid andmekandjaid, samuti isiku Kremli-meelseid ideoloogilisi tõekspidamisi kinnitavaid sümboleid nagu Venemaa ja NSVLi lipud,” teatas VDD.

Kohtu otsusega võeti isik 17. augustil VDD ettepanekul kahtlustatavana vahi alla.

VDD hoiatas, et igasugune seotus niinimetatud „Balti antifašistidega” – näiliselt probleemideta töötamine avalikult fašistliku Venemaa nimel – on kriminaalkuritegu. See ei ole esimene kord, kui rühmitus on julgeolekuteenistuste huviorbiidis ning sellega seotud kriminaalmenetluse algatas VDD veel 28. novembril 2022. aastal.

Kriminaalmenetluse raames on praegu kahtlustatavad seitse isikut. Neist kolm on vahi all. Uurimine jätkub.

Lisaks VDD-le on Läti televisioon süvenenud ka „Balti antifašistide” hämarasse Kremli-meelsesse maailma. Riigi julgeolekuteenistuse juht Normunds Mežviets on varem öelnud, et Balti antifašistide loodud Telegrami gruppide eesmärk on erinevate Kremli-meelsete sõnumite levitamisega tekitada Lätis rahvustevahelisi pingeid, pöördudes Läti riigi vastu ning seades kahtluse alla arvukad kuriteod, mida Venemaa on Ukraina vastu toime pannud.
VDD on üks kolmest Läti riiklikust julgeolekuteenistusest. Teised on põhiseaduse kaitse büroo (SAB) ning kaitseluure ja julgeolekuteenistus (MIDD). 70-leheküljeline aastaaruanne VDD tegevusest 2022. aastal on allalaadimiseks saadaval siit.

 

 

Leedu: 27. augustil algab Valgevene piiril suur sõjaline õppus

NordenBladet — Leedu piirivalve ja kaitsevägi kavatsevad 27. augustil korraldada ühised õppused, et valmistuda võimalikeks ohtudeks Valgevene piiril. „Kavatseme [27. augustil] korraldada õppuse koos relvajõududega, et katsetada mitmeid stsenaariume,” ütles siseminister Agnė Bilotaitė neljapäeval ajakirjanikele.

Bilotaitė sõnul puudutab esimene stsenaarium migratsiooni „mõnede ebaharilike olukordade korral” ja teine ​​hõlmab reageerimist „hübriidsõjalisele ohule” piiril.

Leedu võimud kaaluvad ka piirivalvurite ja teiste ametnike kutsumist õppustele Eestist, Lätist ja Poolast.

Juuli alguses kiitsid Leedu võimud heaks niinimetatud piirikatteplaani.

„Uuendasime just hiljuti piirikatte [kaitse] plaani ehk riigi piirivalveteenistuse (VSAT) ja sõjaväelaste koostööd erinevatel ohutasemetel,” ütles Bilotaitė.

Siseministeeriumi teatel tagavad uuendatud plaanid kõrge ohutaseme korral vägede kiire tugevdamise Leedu piiril, ilma et oleks vaja täiendavat asustuste vahelist koordineerimist.

Plaanid uuendati vastuseks Wagneri palgasõduritele, kes saabusid Valgevenesse pärast nende lühiajalist mässu Venemaal. Baltikumi ja Poola juhtide väitel on Valgevenes umbes 4000 Wagneri sõdurit.

 

 

Kavatsus valida LHV Kindlustuse uus juhatuse liige

NordenBladet — AS-i LHV Group tütarettevõtte AS LHV Kindlustus nõukogu kavatseb valida LHV Kindlustuse uueks juhatuse liikmeks Taavi Lehemaa. Plaanide kohaselt võetakse otsus muudatuse kohta ettevõtte juhatuses vastu 18. septembril 2023 või sellele lähedasel hilisemal kuupäeval. Otsuse vastuvõtmise kuupäev sõltub seadusest tulenevast kohustusest teavitada Finantsinspektsiooni kindlustusandja juhatuse liikme kavandatavast valimisest. Juhatuse esimehena jätkab Martti-Sten Merilai.

Taavi Lehemaa on omandanud magistrikraadi majandusteaduses Tartu Ülikoolist, täiendanud end Jönköping’i ülikoolis ning University of Cambridge Judge Business Schoolis. 2018. aastal töötas Taavi Lehemaa analüütikuna.

Rahandusministeeriumis. Hiljem finantsanalüütikuna Miratag GbmH-s. Aastatel 2019 kuni 2020 töötas Lehemaa erinevatel ametipositsioonidel Nordea Bank Estonia filiaalis. Ta on täitnud krediidi- ja vastavuskontrolli spetsialisti rolli ja olnud Global KYC Research osakonna juht. Perioodil 2020 kuni 2022 oli ta Soomes Nordea LC&I Financial Crime Risk Manager, tegeledes rahapesu tõkestamise ja sanktsioonide valdkonnaga, korporatiivklientide riskijuhtimisega. Taavi Lehemaa kuulub AL Element OÜ juhatusse. Taavi Lehemaa ega temaga seotud isikud ei ole LHV Groupi aktsionärid.

LHV Groupi juhatuse esimees ja LHV Kindlustuse nõukogu esimees Madis Toomsalu kommenteeris: „Viimastel kuudel on LHV Kindlustuse äritegevus jõudnud kasumisse ning ettevõte jätkab ärimahtude kasvatamist. Paneme rõhku erinevate kindlustustoodete lõikes tegevuse uuele tasandile viimisele ja kasvavatest ärimahtudest tuleneva efektiivsuse saavutamisele. Taavi Lehemaa taust riskijuhina, aga ka erinevate meeskondade juhina, vastab LHV Kindlustuse eesmärkidele tugevdada oma positsiooni Eesti kindlustusturul.“

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 970 inimese. LHV pangateenuseid kasutab juuli lõpu seisuga 404 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 127 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 161 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee