Norra meedia

Norra ajalehtede loend hõlmab mitmesugustesse kategooriatesse kuuluvaid ajalehti:

– üleriigilised ajalehed
– erakondade ajalehed
– kohalikud ajalehed
– tabloidid

2007. aasta seisuga ilmus Norras 254 ajalehte, neist 26 tasuta lehed. Järgnevalt on loetletud valik Norra ajalehti. Sulgudes on antud keskmine päevatiraaž 2003. aastal.

 

Raamatud
Raamatute toodang

2006. aastal osteti raamatuid 1408 miljoni Norra krooni, mida oli 4,4% rohkem kui viimase kolme aasta jooksul keskmiselt. Ilu- ja tavakirjanduse sisseostmine on tõusnud 11% võrra eelmise kolme aastaga võrreldes. Ilukirjandusele (Norra ja tõlgitud) on kulunud 79 miljonit Norra krooni rohkem, kui varem ehk 37% tõusnud. Norra ilukirjandus täiskasvanutele on tõusnud 57% võrra eelmise aastaga võrreldes.

Huvitaval kombel on langenud kooliraamatute sisseostmine 8,0% võrra eelmise aastaga võrreldes ning 6,9% viimase kolme aastaga võrreldes. Õpikute sisseost on tõusnud minimaalselt 1,8% eelmise aastaga võrreldes. Võrreldes 1995. aastaga on raamatutega tegelevate firmade arv vähenenud 207-lt 137-le, samas kui raamatupoodide arv on suurenenud 363-lt 444-le (2004. aastaks). 47% poodidest asub supermarketis. Aastane käive jääb vahemikku 0,455 – 880,000 miljonit Norra krooni.

Raamatute lugemine

58% meestest ja 75% naistest ostsid 2006. aasta jooksul vähemalt ühe raamatu. Neid ostetakse suures osas (54%) raamatupoodidest, kuid populaarne on osta ka raamatuklubide kaudu (23%) ja kioskitest, supermarketitest (14%) ja internetist (8%).

Huvitaval kombel on langenud internetist ostnute protsent, mis 2005. aastal oli 17%. Mõistetav on aga kioskist/supermarketist ostjate arvu suurenemine 6%-lt 14%-le, mis on ka suurim muutus eelmisest aastast.

Viimase 12 kuu jooksul on 27% inimestest ostnud üle 10 raamatu, nagu ka eelmine aasta. 23% (22% 2005) on ostnud 3–6 raamatut, 33% (36% 2005) ei ole üldse raamatuid ostnud.

Uuringust ilmneb, et 92% rahvast leiab, et raamatupoed on nende käeulatuses. 90% riigi maakonnast, kus on rohkem kui 6000 elanikku omab rohkem kui ühte raamatupoodi.

Keskmiselt ostis iga inimene 2005. aastal 9,3 raamatut, naised 10 ja mehed 8,4. Naiste puhul tuleb tähele panna, et 3,6 raamatut läks kingituseks.

Raamatukogust laenutatakse u 5,3 raamatut aastas.

Rahvastiku osa, kes loeb 1–30 raamatut aastas, on aastast 1977 tõusnud üle 10% (1977 – 63%; 2006 – 76%). Tõusnud on rohkem kui 30 raamatu lugeja arv (9%lt 14%le), samas on aga langenud raamatu lugemisest üldse loobunute arv 27 protsendilt 9 protsendile. Kõige rohkem on 1–10 raamatu lugejaid, 2006. aastal on see 51%. Huvitaval kombel on igapäevaseid lugejaid läbivalt rohkem olnud, 2006. aastal oli 34%. Umbes ühel päeval nädalas kuni rohkem kui 2 päeva nädalas loeb 10–15%. Inimesed leiavad, et raamatud on liiga kallid. Internetist raamatute ostmine on saanud populaarseks, kuna raamatud on seal odavamad ja netist saab tellida raamatuid, mida poes ei ole, kusjuures veebist ostetakse Norra raamatuid.

Raamatute lugemisele kulutatakse järjest rohkem aega, olles kõige madalam 9–12-aastastel, kuigi kohe järgnevad kõik teised vanuserühmad. Suurim langemine on 67–79- ja 20–24-aastaste hulgas (8 ja 9 minutit 1991. aastal).

Kõige populaarsemad kõikide vanuserühmade seas on romaanid ja novellid. 9–12-aastaste hulgas on see number küll väga hüppeline olnud (vastavalt aastale 56, 37, 22, 45, 16, 34). See osa on läinud enamasti laste- ja noortekirjanduse lugemisele. Kõige mitmekesisema lugemusega on 67–79-aastased, kes lisaks novellidele loevad ka arvestavas mahus memuaare, ühiskonnateemalisi raamatuid ning tehnikat/sporti. Huvi nende teemade vastu on aga viimaste aastate jooksul taandunud. Muretsema paneb noorte ja keskealiste vähene eriteemaliste raamatute lugemine. Seda võib seletada tõenäoliselt sellega, et enamuse oma info poliitika jm kohta saavad nad internetist vmt.

2004. aastaks on tõusnud raamatute müük umbes 1,6 miljonist 2,05 miljonini. Kõige müüdumad raamatud olid kooliõpikud ja erialaraamatud, mis 2004. aastaks on radikaalselt langenud üle 1 miljoni võrra. Tohutult on kasvanud soodusraamatute müük (2000 – 2 817 280, 2004 – 6 211 225). Kasvanud on tõlgitud ilu- ja tarbekirjanduse müük, seda tõenäoliselt Norra enda ilu- ja tarbekirjanduse arvelt. 2004. aastal oli siiski Norra enda ilu- ja tarbekirjandus populaarsem. Langenud on ka kasutatud raamatute ostmine, mis on üldse raamaturühmadest ebapopulaarseim rühm.

Norra raamatud

Norra riigi- ja erakanalid

Norras on olnud võimalik jälgida teleprogramme aastast 1960, kui tegevust alustas NRK ehk Norra riigiringhääling (norra keeles Norsk rikskringkasting AS), mis on riiklikult rahastatav ringhäälinguorganisatsioon. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses algas uute ja eratelekanalite juurdekasv nagu nt TV3 ja TVNorge 1988. a., 1992 – TV2. Laienes ka NRK, kes lisaks NRK1-le loodi veel mitu telekanalit (NRK2 al 1996, NRK 10 regionaaltelekanalit alates 1985. aastast). Enamus eelmainituid kanaleid katavad kogu riiki, lisaks on hulganisti kohalikke ja nišikanaleid, vastu saab võtta ka satelliitkanaleid. Väliskanalid on suunatud peamiselt meelelahutuse pakkumisele, samas kui NRK vahendab uudiseid ja rohkem harivat programmi ning ka vähemusrühmadele suunatud saateid.

Rahastus tuleb riigikanali puhul lubade müümisest, erakanalitel reklaami müügist.

Meedia kontsentreeritus

Meedia omand on kontsentreerunud Norras üsna väikese rühma kätte. Schibsted on suurim meediakontsern Norras, mis koondab erinevaid meediakanaleid: televisiooni (TV2 ja TVNorge), ajalehed (mh VG ja Aftenposten), raamatukirjastus, filmide levitamine jne. Teise suure privaatfirmana on Norras A-pressen (Amedia), kes on suurim kohalike ajalehtede omanikke, samuti omab 1/3 TV2 aktsiaid. Taani firma Egmont omab samuti osalust TV2s. Rootsi firma Kinnevik omab osalust TV3s. Suurt osa Norra meediast omavad teised Põhjamaad, nagu nt Soome suurim meediafirma Sanoma WSOY, kes omab 27,5% A-presseni aktsiaid.

Televisioonituru suurim omanik on jätkuvalt riiklik NRK ja kommertsiaalne TV2. Ameerika SBS kontrollib 51% TVNorge aktsiatest, Rootsi MTG omab TV3 ja ZTVd ja rida satelliitkanaleid. Levivaldkonnas kontrollib Telenor nii analoogi, suurimat kaabeloperaatorit ja suurimat satelliidilevitaja. Viimasel ajal on laienenud Norra meediafirmad ka teistesse riikidesse, nt Taani, Poola, Leetu ja Eesti. Mitmekesine omanike ringkond annab norralaste suurema võimaluse valida endale sobivaim telekanal, mis vastab inimese huvidele. Seda on näha ka statistikast, et kui algselt oli NRK vaadatavus suur, siis uute telekanalite juurdetulekuga on vähenenud riigikanali vaadatavus.

Teleri olemasolu majapidamises

Vaid 2%-l Norra elanikkonnast ei ole telerit (sarnaselt Eestiga). Läbi aastate on vähenenud ühe teleriga perede hulk, kasvanud on aga rohkem kui kolme teleriga majapidamised. See võib viidata nii norralaste rahaliste võimaluste suurenemisele kui ka pereliikmete erinevaid huvisid.

Satelliittaldriku omamise protsent on Norras tõusnud 5 protsendilt 1991. aastal 31 protsendini 2005. aastal. Kaabeltelevisiooni osakaal on tõusnud nende aastate jooksul 29%-lt 46%-le. Tavaantenn, millega saab vaadata ühte kanalit, on juurde saanud 27% elanikkonnast (19st 46ni).

Telerivaatamisele kulutatud aeg ja selle dünaamika

Keskmiselt 69% inimestest vaatas aastal 2006 Norras telerit, kulutades sellele 156 minutit päevas, mis on 8 minutit vähem kui 2005. a. Võrreldes aastatega 2005–2006 on kõikide kanalite vaatamine vähenenud, seda küll minimaalselt. Päevas kulutab keskmine norralane 156 minutit teleri vaatamisele, mis on 8 minutit vähem kui 2005. a. Kõige aktiivsemad teleka vaatajad läbi aegade (1991–2005) on inimesed vanuses 67–79, järgnevad 55–66-aastased (2005. a – 204 min/p). Kõige vähem vaatavad telerit 9–12-aastased (2005. a 133 min), kellel järgnevad 16–19-aastased. Kusjuures 9–19-aastaste telerivaatamine on 1991. aastast suurenenud kuni 39 minutit.

Aastatel 2005–2006 vaadati kõige enam NRK1 (55%), sellele järgneb TV2 52%ga. NRK1 vaatab kõige rohkem inimesi vanuses 60+ (40,5%), järgnevad 50–59-aastased. Kõige vähem vaatavad NRK1 12–29-aastased. 12–19-aastased vaatavad meelsaimini TV3, TVNORGE-t ja muid kanaleid. Sama kehtib ka vanuses 20–29 inimeste kohta. Kusjuures vahe nende kolme kanalil on üsna väike. Antud jaotus vanuste järgi on täiesti kohane telekanali programmide ja vanuserühmade huve vaadates. Kui jälgida läbivalt telekanalite vaatamist alates 1983. aastast, siis võib näha, et NRK1 vaatamine on langenud, tõenäoliselt konkurentsi ilmumise tõttu (siiski on suutnud püsida liidripositsioonil vaadatavuses). Märgata on TV2 populaarsuse tõusu kohe tema areenile tulekust. Teised telekanalid on vaadatuselt stabiilsed.

Teleprogramme vaadatakse Norras igas maakonnas keskeltläbi 85%. See on tänu heale saatjate võrgustikele, mis lubab telekanalite jõudmist ka maakohtadesse. Telerivaatamine on võrdselt populaarne meeste ja naiste puhul (85% mõlemast soost). Küll võib märgata telerivaatamise tõusu põhikooliõpilaste seas (1991. a – 165, 2005. a – 208 min/p), nemad olid hariduse järgi vaadatuna kõige rohkem telerit vaatav rühma. Võib öelda, et madalama haridustasemega on läbi aegade kõige rohkem aega teleri vaatamisele kulutanud. Rohkem aega kulutavad teleka ees need, kes teenivad vähem (eriti just nendel, kes teenivad 200 000 – 349 000 NOK aastas – 208 minutit päevas). 750 000+ teenivad vaatavad 137 minutit/p. Kusjuures mõlema äärmusliku rühma puhul on alates 2000. aastast telerile vähem aega kulutama hakatud.

Programmikategooriad

Läbi aastate (1991–2005) ja läbi kõikide vanuserühmade on vaadatuimad saated telekast uudised, millele järgnevad üsna võrdses proportsioonis sport ja teleseriaalid. Veidi vähem vaadatakse mänge ja filme ning „muud meelelahutust”. Kõige vähem vaadatakse kultuuri- ja loodusinfot ning muusikat. Uudiste vaatamine on püsinud üsna stabiilsena (maksimum 5% vahe 1991. ja 1992. aastal), teleseriaalide ja muu meelelahutuse populaarsus on aastatega tõusnud. Enam-vähem stabiilne on olnud spordi vaatamine ja vähenenud on telefilmide ja lasteprogrammide vaatamine. Spordi ja uudiste vaatamiseks on valitud kanalid NRK1 ja NRK2. Teistel kanalitel domineerib samuti sport (TV2 ja TV3), samas kui TVNorge pealt vaadatakse eelkõige sisseostetud seriaale (nt “Teadmata kadunud”).

Norra raadiojaamad

Enamik Norra raadiojaamu kuulub riigile, kui on ka eraraadiojaamu. Suhteliselt palju on ka kohalikke raadiojaamu, mis ei levi üle kogu riigi, vaid ainult kindlas piirkonnas.

Üleriigiliste FM-raadiojaamade hulk on aastatega suurenenud, kuid samas on vähenenud regionaalsete FM-raadiojaamade hulk. Samuti on olnud pidevas languses ka kohalike FM-raadiojaamade arv: kui 1989. aastal oli 486 raadiojaama, siis 2005. aastaks oli alles jäänud ainult 249 jaama, ehk siis 16 aastaga on Norras kadunud üle 200 kohaliku FM-raadiojaama. DAB tüüpi üleriigilised raadiojaamad on suhteliselt uus asi, kasutusse on see tulnud 1995. aastal, kuid samas sellest ajast on see ka näidanud pidevat tõusu. Regionaalsed DAB tüüpi jaamad on veelgi uuemad kui üleriigilised, kuid isegi siin on kahe aastaga tõusutrend.

Raadiokuulatavus Norras

NRK P1 kuulatavus on pisikeste tõusude ja langustega, siiski jäänud suhteliselt ühele tasemele aastate jooksul.
NRK P2 kuulatavus on siiski pidevalt tõusnud, kuid samas püsib stabiilsena.
NRK P3 kuulatavus on alguses olnud suhteliselt kõrge, vahepeal siiski langenud, kuid nüüd jälle tõusnud.
NRK Regionali kuulatavus on pidevas tõusus.
NRK Totali populaarsus on igal aastal pisut tõusnud, kuid 2005. aastal on millegipärast näha pisikest langust.
P4 kuulatavus minutites on aastatega tõusnud, kuid millegipärast on viimasel kahel aastal järsult langenud.
Kohalike raadiote kuulatavus on saati olnud pidevas tõusus, kuid kahel viimasel aastal on see langema hakanud.
Kogu raadio kuulatavus on ka aastatega tõusnud, kuid kuna üleüldiselt on enamus jaamade kuulatavuses näha pisikest langust, siis ka kogu kuulatavuse ajas on see nii.

Üleüldiselt siiski on Norras raadiokuulamine suhteliselt populaarne, kuigi pisikest langust on näha, millest see tuleb ei oska öelda, kuid oma osa on ka kindlasti maailma, sealhulgas ka Norra pideval ja kiirel internetiseerimisel.

Interneti kasutamine üldiselt

Üldiselt on internetikasutajate protsent pidevalt suurenenud. Kui näiteks 1997. aastal kasutas internetti 7% elanikkonnast, siis aastaga tõusis see 10%-le. 1999. aastast on internetikasutajate hulk juba kiiresti tõusnud, 18%-le. Aastast 2000, mil kogu Interneti kasutajate arv on Norras tõusnud 27%-le, on uuenduseks ka keskmise internetikasutuseks kulutatud aja sissetoomine ehk kui palju kasutatakse internetti keskmiselt päevas (minutites). 2000. aastal oli keskmiseks ajaks 18 minutit. Aastatel 2001 ja 2002 on kogu vaatluse all olnud norralastest internetikasutajate protsent korraks stabiliseerunud: 35% ning vastavalt 21 ja 22 minutit keskmiselt päevas. Korraks näib areng veel 2003. ja 2004. aasta juures tõrkuvat, kus protsendid vaid 42% ja 44% päevas, kuid edasi järgneb juba kindla sihiga tõus, nimelt 2005. aastaks on keskmine internetikasutus päevas 55% ehk 44 minutit meediakasutusest. 2006. aastaks juba 60%, mis ajaliselt teeb 53 minutit keskmiselt päevas ehk pea terve tund.

Internetikasutajate sugu

Soolises plaanis on Norra internetikasutajate hulgas suurem osakaal meestel. Küll on aga erinevus meeste numbrite suurenemise juures, mis 1997. aastast sujuvalt ja loomulikult on tõusvas joones arenenud, kuid põrkub tagasilöögile kui meeste internetikasutus keskmises päevas vähenes 2002. aastal, mil protsent kukkus 42%-lt (2001. a) 40%-le. Ajalises plaanis, on keskmine internetile kulutatud aeg pikenenud 27 minutilt 28 minutile. Vaatluse all olnud Norra naiste internetikasutusele kulunud aeg on 1997. aastast stabiilses tõusus ning see sugupool on ka taganud üldise muutumatuse kogu internetikasutuses aastatel 2001 ja 2002 kui meeste osakaal langeb. Kuid alates 2002. aastast on nii mehed kui naised taas tõusujoones. Aastate 2003–2004 lõikes on veidi laugem tõus – meestel 49%-lt ja ajaliselt 39 minutilt 51%-le ja ajaliselt 40 minutile; naistel 34%-lt ja ajaliselt 21 minutilt 38%-le ja ajaliselt 25 minutile. 2006. aastaks taas järsem liikumine internetikasutuse suurenemise poole, mil nii naistel kui meestel on peaaegu võrdne areng, meestel 2005. aasta 61%-lt ehk keskmiselt 52 minuti juurest päevas 67%-le ehk keskmiselt koguni 66 minutile päevas, mis ületab tunni; naistel jääb 2006. aastal keskmine internetikasutus päevas siiski alla kolmveerand tunni, nimelt 2005. aasta 49%-lt (36 minutit keskmiselt päevas) 54%-le (keskmiselt 40 minutit internetikasutust päevas).

Internetikasutajate vanus

Kõige rohkem internetikasutajaid on vanuserühmas 16–24, millest võib ilmselt järeldada, et interneti ja arvutite tulek on arenenud koos lastega, kes tol ajal olid noored ja õppimisvõimelised ning avatud uuendustele, mis selgitaks suurt huvi internetikasutuse vastu nii selles vanuserühmas kui ka 9–15-aastaste laste seas, kus internetikasutus on eelkõige viimaste aastate lõikes hüppeliselt kasvanud. Heal tasemel on ka 25–44-aastased norralased, kelle internetikasutus areneb peaaegu käsikäes 16–24-aastastega. Vanuserühmadest kasutavad internetti kõige vähem 67–79-aastased, mis on loogiline, kuna vanematel inimestel on ikka raskem kiire infotehnoloogilise arenguga kaasas käia. Sellest hoolimata on ka vanima vaatluse all olnud vanuserühma seas internetikasutus suurenenud.

Kaks suurema internetikasutusega vanuserühma (16–24 ja 25–44) on väga sarnaste protsentidega, näiteks juba tabelis näidatud algpositsiooniga on nad teistest vanuserühmadest ees: 1997. aastal vastavalt 10% ja 9% ning 1998. aastal vastavalt 16% ja 14%. Antud start teised vanuserühmad esialgu tagaplaanile, tegelikult on 16–24 ja 25–44 endiselt esirinnas. Kerge langus, seda peaaegu samale tasemele 2002. aastal, kus vanem vanuserühm jõudis isegi ette, ehkki vaid 1% võrra, nimelt vaid 46% 47% vastu, ajaliselt aga 38 minutit keskmiselt päevas (46%: 16–24) 29 minuti vastu (47%: 25–44). Järgnenud aastatel olid 16–24-aastased taas esirinnas, siiski on 25–44 suuremate erinevustega nende järel.

Internetikasutus 45–66-aastaste norralaste hulgas on aastatel 1997–2000 9–15-aastaste norralastega võrdne: 1997. aastal on vanuserühma 9–15 keskmine internetikasutus päevas 4%, rühmas 45–66 aga 5%; 1998. aastal on mõlemal 8%; 1999. aastal 13%; 2000. aastal astub sisse esimene kerge erinevus, seda keskmise internetikasutuse aja lisandumisega mõõtmisse. 2000. aastal oli noorematel protsent 23% (keskmiselt 10 minutit), vanemal vanuserühmal 21% (keskmiselt 11 minutit). 2002. aastal on areng korra tagasi läinud 2001. aasta 31%-lt ning sellega 16 minutilt antud aasta 30%-le, kus 16-minutiline internetikasutuse osakaal on endiseks jäänud. Järgneb 45–66-aastaste suhteliselt stabiilne tõus 2005. aastani, mil üleminek 2006. aastale veidi tagasihoidlikuma arenguga oli (kui 2003. aastaks oli interneti kasutatavuse osakaal 35%, 2004. aastaks juba 40% ja 2005. aastaks lausa 50%, siis 2006. aastaks oli osakaal vaid 3% võrra ehk 53%-le tõusnud).

Samal ajal kui 45–66-aastaste norralaste internetikasutus stabiilselt tõusis, läbis 9–15-aastaste vanuserühm juba põhjalikumaid muutusi. Nimelt jäid nad pärast 2000. aastat 45–66-aastaste vanuserühmast maha ning olid mingis mõttes madalseisus, kust nad 2002. aastast taas tõusma hakkasid ning interneti keskmist kasutust järk-järgult tõstma hakkasid. Järgnesid järsud hüpped 2002. aastalt 2003. aastale: 23%-lt, ajaliselt 10 minutilt 37%-le, ajaliselt 19 minutile; ning 2004. aastalt 2005. aastale, kus internetikasutuse osakaal 9–15-aastaste norralaste hulgas 36%-lt 57%-le tõusis, ajaliselt tõusis osakaal 21 minutilt keskmiselt 40 minutile päevas. 2006. aasta suhtes on internetikasutuse osakaal 2005. aastalt kergelt taas langenud.

Kõige tagasihoidlikumat kohta hoiab, nagu eelpool mainitud, vanuserühm 67–79. See rühm on sõna otseses mõttes nullist alustanud (1997). Aastail 1998–1999 on nad 1% juures. 2000. aastaks on Interneti kasutuse osakaal juba keskmiselt 4% päevas, aastaks 2001 isegi 7% juures, mis ajaliselt 3 minutit päevas keskmiselt. Kuni 2003. aastani toimus taas vaatluse all olnud Norra 67–79-aastaste inimeste internetikasutuse osakaalu pikem langus, mis oli 4%-le ehk ajaliselt 1 minutile langenud. Kuid 2003. aasta tundub olevat olnud muutuste aasta, sest sealt alates on internetikasutuse osakaal 2006. aastani stabiilselt tõusnud, mida on ka tabelist selgelt näha: 2003. aasta: 4% ehk 1 minut; 2004. aasta: 9% ehk 3 minutit; 2005. aasta:13% ehk 9 minutit; 2006: 17% ehk 10 minutit Internetti keskmiselt päevas.
Internetikasutajate haridus

Vaatluse all olnud norralastest on kõige tagasihoidlikumad internetikasutajad need, kel on kõige tagasihoidlikum haridus ehk algkooliharidus. Toimub küll areng üldise tendentsi suunas, kuid nad jäävad siiski teiste poolt vaadatuna turvalisse kaugusse. Kuid areng on igatahes töös, 1997. aastast on ilusasti see alanud, tollal 3%, ning sihikindlalt tõusnud. Paigal seisis internetikasutuse osakaalu number vaid 20% juures (aastatel 2001–2002) ehkki minutiline areng toimus siiski. Viimasel aastal on antud osakaal tõusnud 34%-lt (2005) 43%-le (2006) ehk ajaliselt 33 minutilt 45 minutile.

Gümnaasiumiharidusega norralastel on internetikasutuse osakaal ka tagasihoidlik, aga siiski kõrgem, kui algkooliharidusega inimestel, kuid kõrgharidusega norralasi, kes internetti kasutavad, nad siiski ei püüa. Teatud mõttes võib näha ühiseid jooni eelmise rühmaga (algkooliharidus); gümnaasiumiharidusega inimesed tunduvad olevat küll kiirema arenguga internetikasutuse osakaalu suurendamise suhtes, kuid ka neil jääb aastatel 2001–2002 protsent (32%) samaks. Pärast seda jätkas internetikasutus oma stabiilset tõusu. Aastaks 2006 on gümnaasiumiharidusega norralased saavutanud keskmiseks internetikasutuse osakaaluks 57% ehk 49 minutit päevas.

Kõrgharidusega on kohati märgata teatavat segadust. Nii kauaaegse kui ka lühema ülikoolihariduse osakaal on internetikasutajate hulgas suur. Mõlemad juhivad selgelt algkooli ja gümnaasiumi haridusega uurimise all olevatest norralastest. Kauaaegne ülikooli haridusega inimesed kasutavad rohkem internetti, küll aga saab välja tuua, et ajal, mil eelnevad haridusrühmad stabiilsed olid, toimus suur hüpe lühemat ülikooliharidust omavate Interneti kasutajate seas. Nimelt 2001. aastani suurenes küll nende osakaal, isegi nii hästi, et nad pikaajalisema ülikooliharidusega internetikasutajatest möödusid, omades koguni 53%-st osakaalu, kuid 2002. aasta tõi kaasa suure languse 42%-le. 2003. aastal suutsid nad pikemaajalisema ülikooliharidusega internetikasutajatele küll taas järgi võtta, saavutades 61%-lise osakaalu, kuid jäid siiski, nagu ka järgnevatel aastatel pikemalt ülikoolis käinud Interneti kasutajatele alla.

Võrreldes aastaid 2005–2006 tunduvad lühiajalise ülikooliharidusega inimesed olla endisel tõusujoonel, jõudes vastavalt 67%-lt 72%-le. Samal ajal tundub, et pikaajalise ülikooliharidusega inimesed teevad läbi kerget langust, nende keskmine internetikasutuse osakaal päevas 79%-lt 78%-le, minutilises plaanis jällegi tõusnud, 62 minutilt 70 minutile. Samas võib olla see ka näiline ning internetikasutus jätkub pikaajalisema ülikooliharidusega inimeste seas. Igal juhul on ülikooliharidus algkooli ja gümnaasiumi haridusega inimeste ees kindlal liidripositsioonil.

Infrastruktuuri kui põhisammast nende raadio ja sidetehnika arengus. Norral omab ühte kõrgemat telefoni, mobiiltelefoni ja Interneti juurdepääsu. Norras on ligikaudu 4,5 miljonit inimest, kes kasutavad 2,9 miljonit püsiliini ja 3 miljonit mobiililiini (?). Internetikasutus Norras on samuti suur, 2006. aastal oli umbes 79%-l Norra elanikkonnast juurdepääs internetile (vt tabelit). Norra kodudes kasutatakse internetti nii sissehelistusühenduse, traadita side (Wi-Fi) kui ka lairibaühenduse (püsiühendus) kaudu.

Võrreldes Norra ja Eesti meediamaastikku, saab välja tuua selle, et nii Norra kui ka Eesti on 2006. aasta Freedom Pressi andmete järgi eeskujuliku meediavabadusega riigid.

Kahe riigi võrdlus teemade kaupa
Trükimeedia Eestis ja Norras

Kokkuvõtvalt võib öelda, et trükimeedia väljaannete lugevuse järgi on Eesti meie silmis kahestunud. On n-ö kollase meedia tarbijad ja ka n-ö kvaliteetajakirjanduse tarbijad. Norra ajalehtede lugevus on hakanud viimaste aastate jooksul langema. Eraldi saab välja tuua just kvaliteetlehtede lugevuse languse ja nišiajalehtede lugevuse tõusu. Kõige aktiivsemad lugejad on meessoost isikud vanuses 40–59, kellel on vähemalt 4-aastane kõrgharidus. Ajakirjade populaarsus on tõusnud just noorema lugejaskonna seas. Raamatuid ostavad kõige rohkem naised. Kõige huvitavam on see, et 1/3 ostetud raamatutest on mõeldud kingituseks. Juurde on tulnud suures hulgas raamatu kauplusi, 2006. aastal oli kaupluste arv 444. Kõige populaarsemad on kõigis vanuserühmades romaanid ja novellid.

Televisioonisüsteem ja televisiooni vaatamine Eestis ja Norras

Telerit vaatab nii Eestis kui ka Norras 98% rahvastikust. Eestis vaatavad rohkem telerit naised, Norras oli see sooliselt võrdne. Kui eestlane otsib telemeediast meelelahutust, siis norralased jälgivad telerist uudiseid ja alles sellele järgneb meelelahutusprogramm. Sarnane on see, et vanemad rahvastikurühmad vaatavad riigikanaleid (ETV ja NRK). Eesti puhul on näha, et muudatused telemaastikul mõjutava kohe teiste kanalite vaadatavust (TV1 pankrottiminek, Kanal 2 programmi muutus). Ka on tähelepanuväärne, et Eestis on kahestumine – muulased vaatavad Venemaa kanaleid ja eestlased põhiliselt Eesti kanaleid.

Raadiosüsteem ja raadio kuulamine Eestis ja Norras

Raadiojaamade arv on Norras viimasel ajal kogu aeg languses olnud. Koos raadiojaamade kadumisega on hakanud vähenema ka raadiokuulajate arv. Samas on Eestis kokku 35 raadiojaama, millest avalik-õigusliku ringhäälingu alla kuulub Eesti Raadio allüksustena 4 jaama (Vikerraadio, Raadio 4, Raadio 2 ja Klassikaraadio). Seevastu on Norras 8 riikliku kanalit, mis katavad kogu riiki, millele lisaks on veel kaks erakanalit pluss 16 riikliku regionaalkanalit ja 249 kohaliku kanalit. 2004 aasta TNS Emori andmete järgi kuulab eestlane päevas keskmiselt 4 tundi 29 minutit raadiot, samas kui mitte-eestlased kuulavad 3 tundi ja 59 minutit. Norrakate keskmine raadiokuulavus kogu rahvastiku kohta on 2005 aasta andmete järgi 84 minutit, kuid kuulajate hulgas on samal aastal keskmine kuulatavus 154 minutit.

Internetikasutus Eestis ja Norras
Eesti on Baltikumis esikohal interneti kasutatavuse poolest ja Euroopa riikidest jagab esimest kolmikut. Eestis on üle 730 000 igapäevase internetikasutaja. Suurimad kasutajad on üliõpilased (üle 90%). Internet tuli Eestisse taasiseseisvumisel 1991. aastal. Eesti on esimene riik, kus ka bussis on võimalik kasutada Wi-Fi-t (Tallinna–Riia liinil). Umbes 95% koolidest on internetiseeritud ja üle Eesti on kokku 1058 internetileviala.

Norra telemeedia