Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat)
Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410449 km² jäävaba), rannajoone pikkus 44 087 km.
Elanikke: 56 295 (1.07.2014)
Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 105 elanikku
Riigikord: laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia konstitutsiooniline monarhia raames
Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II
Interneti tippdomeen: .gl
Ametlik keel: eskimo innuttuti murre (grööni keel)
Rahaühik: Taani kroon
Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.
Gröönimaa põhjaosa eraldab Kanadale kuuluvast läände jäävast Ellesmere’i saarest kitsaimas kohas 26 km laiune Narese väin, milles asub Tartupaluki saar. Lõuna pool jäävad Gröönimaa ja Kanada vahele 350–700 km laiuselt Baffini laht ja Davise väin. Ida pool paiknevast Islandist eraldab Gröönimaad 300 km laiune Taani väin.
Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Ta on pindalalt ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest on paljudes teatmikes maailma põhjapoolseim maismaapunkt. Selle neeme läheduses asub mõni veel veidi põhja pool asuv saareke. Lõunapoolseim punkt Nunap Isua neem (varasema nimega Farveli neem) paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil.
Elanike arv seisuga 1. jaanuar 2011 oli 56 615.
Kuigi Gröönimaa asub Ameerikas, on ta ajalooliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Euroopaga tihedalt seotud.
Nimi
Gröönimaa gröönikeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles inimeste maad (st gröönlaste maad).
Taanikeelne Grønland tähendab rohelist maad. Selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland).
Loodus
Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja-Ameerikast.
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.
Liustike tegevus on vorminud väga liigendatud rannajoone, kus leidub palju fjorde ja rannikulähedasi saari.
Kliima on kõikjal polaarne, kuid paikkonniti üsna erinev.
Gröönimaa saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite.
Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki.
Gröönimaal on kaevandatud kivisütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, rauamaagi ja teemantide kaevandamine.
Haldus
Aastal 1979 sai Gröönimaa autonoomse staatuse ja omavalitsuse (Hjemmestyre/Home Rule).
Gröönimaa kuulus Taani riigi koosseisus alates 1973. aastast Euroopa Majandusühendusse, kuid pärast autonoomia saavutamist ja 1982. aasta referendumi korraldamist astuti sealt 1985. aastal välja. Kuulutakse Põhjamaade Nõukogusse ja Arktilisse Nõukogusse.
21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus staatus, “isevalitsus” (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli oma maavarade üle ja grööni keelele ainsa riigikeele staatuse. Taani keel on ilmselt muidugi endiselt laialt levinud.
Haldusjaotus
Gröönimaa jaguneb alates 2009. aastast 4 omavalitsuseks (Kujalleq, Qaasuitsup, Qeqqata, Sermersooq) ja Gröönimaa rahvuspargi alaks. Omavalitsuste koostööd edendab omavalitsuste liit KANUKOKA.
Rahvastik
Elanike arv on olnud:
2007: 56 361
2010: 56 452
Keskmine eluiga oli 2007. aasta hinnangul meestel 66 aastat, naistel 74 aastat. 89% Gröönimaa elanikest on Gröönimaal sündinud inuitid ja taanlased, 11% mujal, peamiselt Taanis, sündinud.
Majandus
Grööni majandus on suures osas riiklikult reguleeritud. Puudub maa eraomand ning enamik suurematest Grööni ettevõtetest kuulub valitsusele. Tähtsat rolli Gröönimaa elus omavad Taani poolt makstavad subsiidiumid hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toetuseks, mis ulatuvad aastas üle 3,4 mld Taani krooni. Teine tähtis tuluallikas on kalandus, eelkõige krevetipüük. Turismi tähtsus on viimastel aastatel tõusnud tänu Grööni vetes sõitvatele kruiisilaevadele. Sisemajanduse kogutoodangust (SKP) 4,9% saadakse põllumajandusest, 31,9% tööstusest ja 63,2% teenindusest. Gröönimaal on õigus teenida tulu ka maavaradelt, kuid suurte tulude korral tuleb osa Taani valitsuse toetusest tagasi maksta.
Kalandus
Gröönimaa majandus on monofunktsionaalne, kandev roll on kalandusel ja sellega seotud tööstusharudel. Umbes 6000 inimest töötab kalandussektoris ja Gröönimaa eksport koosneb peamiselt krevettide ja kala ning kalatoodete ekspordist (88%). Gröönimaa omavalitsusele kuuluv ettevõte Royal Greenland A/S ei ole mitte ainult Gröönimaa suurim, vaid ka suurim taoline ettevõte Põhja-Euroopas. Teiseks suuremaks kalandusettevõtteks on Polar Seafood A/S.
Gröönimaa on sõlminud pikaajalise kalanduslepingu Euroopa Liiduga, mis tagab Grööni kaluritele juurdepääsu ELi turgudele. Aastani 2013 kehtiva lepingu kohaselt vahetavad Gröönimaa ja EL püügiõigusi. Sõltuvalt kalanduse rollist on Gröönimaa majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav.
Lisaks kalapüügile tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Nahkade kokkuostu ja töötlemisega tegeleb valitsusele kuuluv Great Greenland A/S. Lõuna-Gröönimaal tegeletakse veel lambakasvatusega. Lambaliha tootmisega tegeleb Negi A/S ja villa tootmisega Nuka A/S.
Kaubandus
Kaubanduses domineerib valitsusele kuuluv KNI (Kalaallit Niuerfiat). Lisaks tegutseb Gröönimaal ka Taani tarbijate ühistute Coop, Danmark kauplusekett Brugsen. Kaubanduses töötab 3 500 inimest.
Finants- ja nõustamisteenused
Ainuke Gröönimaal asuv äripank on GrønlandsBANKEN A/S, mis pakub kõiki pangateenuseid nii era kui ka äriklientidele. Lisaks pangandustegevusele nõustab GrønlandsBANKEN A/S ka Gröönimaal ettevõtete asutada soovijaid ja teisi investoreid..
Kindlustusteenuseid pakub If kontserni kuuluv Kalaallit Forsikring. Ettevõtluse arendamise organisatsioonina on valitsuse poolt asutatud Greenland Venture A/S. Konsultatsiooniteenuseid pakuvad ka Eskimo Management ApS ja PriceWaterhouseCoopers.
Transport ja telekommunikatsioon
Kuna linnade vahel puuduvad teed, on Gröönimaa siseseks peamiseks liikumisvõimaluseks kas laevaliiklus või lennu- või kopteriliiklus. Koptereid kasutatakse põhiliselt siseliikluseks Lõuna-, Ida- ja Põhja-Gröönimaal. Gröönimaa siseseid kopteriliine teenindab Taani Air Alpha. Laeva- ja lennuühendus toimib Taani, Islandi ja Kanadaga. Peamine lennujaam on Kangerlussuaq, kust saab edasi lennata teistesse linnadesse. Gröönimaa rahvuslikuks lennukompaniiks on valitsuse ja SAS osalusega Air Greenland, mis on ainsaks teenindajaks Gröönimaa ja Taani vahel. Gröönimaa siseseid kopteriliine teenindab alates 2006. aastast samuti Air Greenland. Lühemate vahemaade läbimiseks kasutavad kohalikud elanikud paate, lumeskuutreid või koerarakendeid.
Suurimad ettevõtted laevanduses on valitsusele kuuluvad Royal Arctic Line A/S, mis teostab vedusid Taani ja Gröönimaa vahel, ning reisijatevedu teostav Arctic Umiaq Line A/S.
Telekommunikatsiooniteenuseid (k.a. GSM teenused) pakub valitsusele kuuluv Tele Greenland A/S.
Maavarad
Gröönimaa maavarad on märkimisväärsed. Kaevandatud on krüoliiti, sütt ja marmorit, hilisemal ajal ka tsinki, tina ja hõbedat. On eeldused nafta, kulla, nioobiumi, tantaliidi, uraani, raua ja teemantide tööstusliku tootmise alustamiseks. Viimastel aastatel on antud lube nafta- ja gaasiotsinguteks ning ammutamiseks Gröönimaa looderannikul. Nimetatud load on näiteks saanud Kanada ettevõtted EnCana ja Husky Oil Operations Limited. Viimane teeb koostööd Grööni riikliku ettevõttega NUNAOIL A/S. Luba on ka USA ettevõttel Esso Exploration Greenland Limited ja mitmetel teistel ettevõtetel.
Täpsem informatsioon:
Bureau of Minerals and Petroleum
http://www.bmp.gl/
Väliskaubandus
Tootmine koosneb Gröönimaal peamiselt kalatööstusest ja seetõttu on nõudlus igasuguste importkaupade järgi suur. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed, mitmesugused tööstuskaubad, toidukaubad ja kütused. Eksporditakse peamiselt toidukaupu ja kalatooteid. 2009. aastal importis Gröönimaa kaupu 3,67 mld DKK eest. Eksport aga moodustas 1,9 mld DKK. Gröönimaa suurimaks kaubanduspartneriks on Euroopa Liit (93%) ja eelkõige Taani. Olulised ekspordipartnerid on veel Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapan ja Island. Suuremad impordipartnerid lisaks Taanile on veel Rootsi, USA ja Kanada. Gröönimaal on huvi ka mineraalvee eksportimise vastu, täpsem info siin: http://www.iceandwater.gl/.
Ettevõtlusvormid ja -load
Gröönimaal on samad ettevõtlusvormid, mis Taanis, kuigi detailides võib esineda erinevusi. Ettevõtlusega tegelemiseks on vajalik kommuuni luba, mida väljastatakse isikutele, kes on olnud Gröönimaa residendid. Sarnane piirang kehtib nõukogu ja juhatuse liikmete osas. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema kas Gröönimaa residendid või ELi kodanikud. Juhatuses peab olema vähemalt üks liige ning liikmed peavad olema Gröönimaa residendid. Erandi võib teha valitsus.
Ettevõtte alustamise kohta täpsemalt: http://www.greenland.com/media/80691/how_to_set_up_a_business_2007.pdf (PDF).
Gröönimaa äriregister
Grønlands Erhvervsregister
c/o Direktoratet for Erhverv, Landbrug og Arbejdsmarked
Aqqusinersuaq 5, Postbox 1601
DK-3900 Nuuk, Grønland
Tel: +299-34 56 37; Faks: +299-32 88 29
E-mail: ger@gh.gl
http://www.ger.gl/
Maksud
Gröönimaal kehtib proportsionaalne tulumaks, mis sõltuvalt kommuunist jääb vahemikku 35%-46%. Ettevõtte tulumaks on 30% . Käibemaks puudub. Alkohol, tubakatooted, maiustused, parfümeeria ja sõidukid on maksustatud aktsiisimaksuga.
Tööturg
Lubatud on palgata vaid kohalikku tööjõudu. Väljastpoolt Gröönimaad võib tööjõudu palgata vaid valitsuse loal. Ametiühingud ei ole niivõrd arenenud kui Taanis ja paljud töötajad ei kuulu ametiühingutesse. 2010. aastal oli töötus esialgsetel andmetel 6,8%. Umbes pooled töötajad on hõivatud avalikus sektoris.