Reklaam:

Islandi Vabariik (Üldinfo)

Back to homepage

Pealinn: ReykjavĂ­k
Pindala: 103 001 kmÂČ
Riigikeel(ed): islandi
Rahvaarv: 332 529 (1.01.2016)
Iseseisvus: 17. juunil 1944
RahaĂŒhik: kroon (ISK)
Ajavöönd: maailmaaeg
Tippdomeen: .is
ROK-i kood: ISL
Telefonikood: 354

Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani pÔhjaosas Gröönimaa, Ơotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík.

Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavavÀljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle lÀheduses.

Esimesed inimesed jĂ”udsid Islandile 9. sajandil. 13. sajandil lĂ€ks Island Norra vĂ”imu alla ja aastal 1380 koos Norraga Taani vĂ”imu alla. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril vĂ€lja Islandi Vabariik.

Asukoht
Island asub pĂ”hjapolaarjoone lĂ€hedal 63. ja 66. pĂ”hjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lĂ€hedal asuvad vĂ€ikesaared, mis on ĂŒldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702km ja Ć otimaani on 1233 km. Islandist lÀÀnes paikneva PĂ”hja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jÀÀvad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lĂŒhimal Ă”huteel LÀÀne-Euroopa ja PĂ”hja-Ameerika idaranniku vahel.

Islandi lÔunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco MaailmapÀrandi nimistusse.

Geoloogiline ehitus
Erinevalt ĂŒlejÀÀnud PĂ”hjalast on Island geoloogiliselt vĂ€ga noor. Island on vulkaaniline saar Atlandi ookeani keskahelikul, mis on tekkinud PĂ”hja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mĂ€estikulĂ”igul nii aktiivseteks, et lĂ”puks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse pĂ”hjuseks on see, et Island ei paikne mitte ĂŒksnes ookeani keskahelikul, vaid ka kuuma tĂ€pi alal.

Islandi saar koosneb 400–600 m kĂ”rgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale tĂ€is lĂ”hesid, mis jagavad selle osadeks.

Vulkaanid
Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kÔige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km pikkune lÔhe, kust vÔimsa purske ajal vÔib enam kui sajast punktist laavat voolata ja Ôhku lennutada tuhka.

Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kĂ”rgeim aga HvannadalshnjĂșkur (ÖrĂŠfi, ÖrĂŠfajökull; 2119 m).

Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse pĂ”hjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise.

Islandil registreeritakse iga pÀev ka nÔrku maavÀrinaid, mis pole tuntavad. Sealsed maavÀrinad on tingitud peamiselt vulkaanide aktiivsusest ning tektooniliste laamade liikumisest.

MandrijÀÀtumine
PĂ€rast jÀÀaja lĂ”ppu ei sulanud mandrijÀÀ Islandil tervikuna, vaid sĂ€ilis kihtvulkaanide otsas jÀÀmĂŒtsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull’ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. KĂ”ige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8100 kmÂČ.

Kliima
Islandi kliimat mĂ”jutavad asend lĂ€hispolaarsetel laiuskraadidel, sooja PĂ”hja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja kĂŒlma Ida-Grööni hoovuse harud pĂ”hja- ning idarannikul, samuti saare absoluutsed kĂ”rgused. Asendi tĂ”ttu saab Island pĂ€ikeselt vĂ€he sooja isegi suvel. RannikuteÀÀrsetel aladel on suvi lĂŒhike ja jahe. Laavaplatoodel on suvi mĂ€rksa jahedam, jÀÀmĂŒtside otsas seda aga polegi. Talv on PĂ”hja-Atlandi hoovuse mĂ”jul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lĂ”unast ja edelast saabuvad soojemad Ă”humassid.

Iseseisvumine ja uuem ajalugu
19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema Ă”igust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 vĂ”eti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat Islandi Kuningriiki, mis oli Taaniga personaalunioonis ning mille monarh oli Taani kuningas Christian X. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril vĂ€lja Islandi Vabariik, mida peetakse tĂ€naseni Islandi IseseisvumispĂ€evaks.

Teise maailmasĂ”ja pĂ€evil kuulutas Island koos Taaniga neutraalsust. 1940. aasta kevadel okupeeris Saksamaa Taani ja kuu aega hiljem okupeerisid Islandi Suurbritannia vĂ€ed. 1941. aastal asendus Briti okupatsioon Ameerika Ühendriikide omaga. LiitlasvĂ€ed kontrollisid Islandit sĂ”ja lĂ”puni ja rajasid Islandile lennuvĂ€ebaasi, mida USA pommitajad kasutasid vahepeatusena teel Euroopasse. OkupatsioonivĂ€ed lahkusid 1946. aastal.

1949. aastal asutati NATO, Island kuulus asutajaliikmete hulka, kuigi seda sammu saatsid kodused rahutused. 1951. aastal sÔlmitud leppe alusel naasid Ameerika vÀed Islandile, kasutades sealset lennuvÀebaasi 2006. aastani. 2016. aasta 2. aprillil saatis USA NATO Ôhuluuremissioonide toetamiseks Islandile hÀvitajad F-15C Eagle.

Haldusjaotus
Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks (landsvĂŠĂ°i) (sulgudes halduskeskus):

HöfuðborgarsvÊði (Reykjavík)
SuĂ°urnes (varem Reykjanes) (KeflavĂ­k)
Vesturland (Borgarnes)
VestfirĂ°ir (ÍsafjörĂ°ur)
NorĂ°urland vestra (SauĂ°ĂĄrkrĂłkur)
NorĂ°urland eystra (Akureyri)
Austurland (EgilsstaĂ°ir)
SuĂ°urland (Selfoss)

Piirkonnad on omakorda jaotatud 23 maakonnaks (sĂœslur):

ÁrnessĂœsla
Austur-BarĂ°astrandarsĂœsla
Austur-HĂșnavatnssĂœsla
Austur-SkaftafellssĂœsla
BorgarfjarĂ°arsĂœsla
DalasĂœsla
EyjafjarĂ°arsĂœsla
GullbringusĂœsla
KjĂłsarsĂœsla
MĂœrasĂœsla
NorĂ°ur-ÍsafjarĂ°arsĂœsla
NorĂ°ur-MĂșlasĂœsla
NorĂ°ur-ÞingeyjarsĂœsla
RangĂĄrvallasĂœsla
SkagafjarĂ°arsĂœsla
SnĂŠfellsnes-og HnappadalssĂœsla
StrandasĂœsla
SuĂ°ur-MĂșlasĂœsla
SuĂ°ur-ÞingeyjarsĂœsla
Vestur-BarĂ°astrandarsĂœsla
Vestur-HĂșnavatnssĂœsla
Vestur-ÍsafjarĂ°arsĂœsla
Vestur-SkaftafellssĂœsla

Lisaks maakondadele on 14 maakonnaÔigustega linna (kaupstaðir):

Akranes
Akureyri
Hafnarfjörður
HĂșsavĂ­k
ÍsafjörĂ°ur
KeflavĂ­k
KĂłpavogur
NeskaupstaĂ°ur
ÓlafsfjörĂ°ur
ReykjavĂ­k
SauĂ°ĂĄrkrĂłkur
Seyðisfjörður
Siglufjörður
Vestmannaeyjar

Keel
Islandil kĂ”neldakse islandi keelt, mida vajaduse puudumise tĂ”ttu ei ole ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapĂ”hja keelest ning on sĂ€ilitanud palju arhailist. Islandlased oskavad veel praegugi lugeda oma keelemĂ€lestisi, mis on ligi tuhat aastat vanad. Seevastu on islandlastel ja teiste tĂ€napĂ€eva pĂ”hjagermaani keelte kĂ”nelejatel teineteisest ĂŒsna raske aru saada. Islandi purismi tĂ”ttu kasutatakse vÔÔrsĂ”nade asemel enamasti neologismidest omasĂ”nu.

Islandi isikunimed
Islandi isikunimed erinevad enamikust lÀÀnemaailmas kĂ€ibivatest perekonnanimesĂŒsteemidest selle poolest, et kasutatakse patronĂŒĂŒmi (vahetevahel matronĂŒĂŒmi). Need peegeldavad lapse otsest isa (vĂ”i ema), mitte ajaloolist perekonna pĂ€ritolu. Islandil on ĂŒhine kultuuripĂ€rand Norra, Rootsi, Taani ja FÀÀri saartega. Islandlased kasutavad aga erinevalt teistest skandinaavlastest jĂ€tkuvalt oma traditsioonilist nimesĂŒsteemi, mida ennemalt kasutati kogu Skandinaavias. Islandi sĂŒsteem ei kasuta perekonnanimesid. Mitteislandlased peavad perekonnanimeks isiku isa eesnimest saadud nime (patronĂŒĂŒm) vĂ”i mĂ”nel juhul ema eesnimest saadud nime (matronĂŒĂŒm).

MĂ”ned perekonnanimed Islandil ei pĂ”hine patronĂŒĂŒmil ega matronĂŒĂŒmil, vaid on peamiselt pĂ€ritud vĂ€lismaalastest vanematelt vĂ”i omaks vĂ”etud mujalt. Tuntuim islandlane, kellel on pĂ€ritud perekonnanimi, on kunagine peaminister Geir Haarde. Perekonnanimi on olemas ka nĂ€iteks jalgpallur EiĂ°ur GuĂ°johnsenil, nĂ€itlejatel MagnĂșs Schevingil ja Anita Briemil jne. Enne 1925. aastat oli perekonnanime vĂ”tmine seaduslik; ĂŒks islandlastest, kes nii tegi, oli Nobeli auhinnaga pĂ€rjatud kirjanik HalldĂłr Laxness. Alates 1925 ei saa perekonnanime vĂ”tta ilma, kui on seaduslik alus seda pĂ€randi kaudu saada. 1991. aasta seadus ĂŒtleb, et kuigi uued perekonnanimed on keelatud, vĂ”ivad vĂ€lismaalased ja need islandlased, kelle esivanematel oli perekonnanimi, selle ka oma jĂ€rglastele edasi anda.

Eesnimed, mida Islandil varem ei ole kasutatud, peavad enne nende kasutuselevÔttu saama Islandi nimepanekukomitee (islandi keeles: Mannanafnanefnd) heakskiidu. Nimede heakskiitmise kriteerium on nende sobivus islandi keelde. Need peavad sisaldama ainult islandi tÀhestikus esinevaid tÀhti ja neid peab saama kÀÀnata vastavalt keele grammatikareeglitele.

NĂ€iteks mehel, kelle nimi on JĂłn Einarsson, on poeg nimega Ólafur. Ólafuri liignimi ei ole Einarsson nagu ta isal; selleks saab JĂłnsson, sĂ”na otseses mĂ”ttes on Ólafur JĂłni poeg. (JĂłns + son). Sama kasutatakse tĂŒtarde puhul. JĂłn Einarssoni tĂŒtre SigrĂ­Ă°ur’i liignimi ei ole Einarsson; tema nimeks tuleb JĂłnsdĂłttir. JĂ€llegi tĂ€hendab nimi “JĂłni tĂŒtar” (JĂłns + dĂłttir). MĂ”ningatel juhtudel tuleneb indiviidi liignimi lapsevanema keskmisest nimest, mitte eesnimest. NĂ€iteks, kui JĂłn on HjĂĄlmar Arnar VilhjĂĄlmssoni poeg, vĂ”ib ta nimeks saada nii JĂłn HjĂĄlmarsson (JĂłn HjĂĄlmari poeg) vĂ”i JĂłn Arnarsson (JĂłn Arnari poeg). PĂ”hjus vĂ”ib olla selles, et lapsevanem eelistab, et teda kutsutakse keskmise, mitte eesnime jĂ€rgi; see on ĂŒsna tavaline. Samuti vĂ”ib lapsevanema keskmine nimi sobituda lapse eesnimega paremini. Nendel juhtudel, kui kaks inimest samas ringkonnas on sama eesnime ja isanimega, eristatakse nad isapoolse vanaisa nime jĂ€rgi. NĂ€iteks, JĂłn Þórsson Bjarnarsonar (JĂłn, Þóri poeg, Bjarni poeg) ja JĂłn Þórsson Hallssonar (JĂłn, Þóri poeg, Halluri poeg). Kuigi see meetod on haruldane (tavaliselt kasutatakse keskmisi nimesid), vĂ”ib selle jĂ€rgi sugupuid jĂ€lgida saagades.

Asustus
Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise-kÔrgmaa on elamiskÔlbmatu, mistÔttu suurem osa asulatest paikneb rannikul ja selle lÀheduses.

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / PÔhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service