Pealinn: Reykjavík
Pindala: 103 001 km²
Riigikeel(ed): islandi
Rahvaarv: 332 529 (1.01.2016)
Iseseisvus: 17. juunil 1944
Rahaühik: kroon (ISK)
Ajavöönd: maailmaaeg
Tippdomeen: .is
ROK-i kood: ISL
Telefonikood: 354
Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík.
Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses.
Esimesed inimesed jõudsid Islandile 9. sajandil. 13. sajandil läks Island Norra võimu alla ja aastal 1380 koos Norraga Taani võimu alla. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik.
Asukoht
Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702km ja Šotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel.
Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi nimistusse.
Geoloogiline ehitus
Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Island geoloogiliselt väga noor. Island on vulkaaniline saar Atlandi ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island ei paikne mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid ka kuuma täpi alal.
Islandi saar koosneb 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle osadeks.
Vulkaanid
Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennutada tuhka.
Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m).
Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise.
Islandil registreeritakse iga päev ka nõrku maavärinaid, mis pole tuntavad. Sealsed maavärinad on tingitud peamiselt vulkaanide aktiivsusest ning tektooniliste laamade liikumisest.
Mandrijäätumine
Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull’ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8100 km².
Kliima
Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti saare absoluutsed kõrgused. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikuteäärsetel aladel on suvi lühike ja jahe. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jäämütside otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.
Iseseisvumine ja uuem ajalugu
19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat Islandi Kuningriiki, mis oli Taaniga personaalunioonis ning mille monarh oli Taani kuningas Christian X. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik, mida peetakse tänaseni Islandi Iseseisvumispäevaks.
Teise maailmasõja päevil kuulutas Island koos Taaniga neutraalsust. 1940. aasta kevadel okupeeris Saksamaa Taani ja kuu aega hiljem okupeerisid Islandi Suurbritannia väed. 1941. aastal asendus Briti okupatsioon Ameerika Ühendriikide omaga. Liitlasväed kontrollisid Islandit sõja lõpuni ja rajasid Islandile lennuväebaasi, mida USA pommitajad kasutasid vahepeatusena teel Euroopasse. Okupatsiooniväed lahkusid 1946. aastal.
1949. aastal asutati NATO, Island kuulus asutajaliikmete hulka, kuigi seda sammu saatsid kodused rahutused. 1951. aastal sõlmitud leppe alusel naasid Ameerika väed Islandile, kasutades sealset lennuväebaasi 2006. aastani. 2016. aasta 2. aprillil saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad F-15C Eagle.
Haldusjaotus
Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks (landsvæði) (sulgudes halduskeskus):
Höfuðborgarsvæði (Reykjavík)
Suðurnes (varem Reykjanes) (Keflavík)
Vesturland (Borgarnes)
Vestfirðir (Ísafjörður)
Norðurland vestra (Sauðárkrókur)
Norðurland eystra (Akureyri)
Austurland (Egilsstaðir)
Suðurland (Selfoss)
Piirkonnad on omakorda jaotatud 23 maakonnaks (sýslur):
Árnessýsla
Austur-Barðastrandarsýsla
Austur-Húnavatnssýsla
Austur-Skaftafellssýsla
Borgarfjarðarsýsla
Dalasýsla
Eyjafjarðarsýsla
Gullbringusýsla
Kjósarsýsla
Mýrasýsla
Norður-Ísafjarðarsýsla
Norður-Múlasýsla
Norður-Þingeyjarsýsla
Rangárvallasýsla
Skagafjarðarsýsla
Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla
Strandasýsla
Suður-Múlasýsla
Suður-Þingeyjarsýsla
Vestur-Barðastrandarsýsla
Vestur-Húnavatnssýsla
Vestur-Ísafjarðarsýsla
Vestur-Skaftafellssýsla
Lisaks maakondadele on 14 maakonnaõigustega linna (kaupstaðir):
Akranes
Akureyri
Hafnarfjörður
Húsavík
Ísafjörður
Keflavík
Kópavogur
Neskaupstaður
Ólafsfjörður
Reykjavík
Sauðárkrókur
Seyðisfjörður
Siglufjörður
Vestmannaeyjar
Keel
Islandil kõneldakse islandi keelt, mida vajaduse puudumise tõttu ei ole ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased oskavad veel praegugi lugeda oma keelemälestisi, mis on ligi tuhat aastat vanad. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani keelte kõnelejatel teineteisest üsna raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu.
Islandi isikunimed
Islandi isikunimed erinevad enamikust läänemaailmas käibivatest perekonnanimesüsteemidest selle poolest, et kasutatakse patronüümi (vahetevahel matronüümi). Need peegeldavad lapse otsest isa (või ema), mitte ajaloolist perekonna päritolu. Islandil on ühine kultuuripärand Norra, Rootsi, Taani ja Fääri saartega. Islandlased kasutavad aga erinevalt teistest skandinaavlastest jätkuvalt oma traditsioonilist nimesüsteemi, mida ennemalt kasutati kogu Skandinaavias. Islandi süsteem ei kasuta perekonnanimesid. Mitteislandlased peavad perekonnanimeks isiku isa eesnimest saadud nime (patronüüm) või mõnel juhul ema eesnimest saadud nime (matronüüm).
Mõned perekonnanimed Islandil ei põhine patronüümil ega matronüümil, vaid on peamiselt päritud välismaalastest vanematelt või omaks võetud mujalt. Tuntuim islandlane, kellel on päritud perekonnanimi, on kunagine peaminister Geir Haarde. Perekonnanimi on olemas ka näiteks jalgpallur Eiður Guðjohnsenil, näitlejatel Magnús Schevingil ja Anita Briemil jne. Enne 1925. aastat oli perekonnanime võtmine seaduslik; üks islandlastest, kes nii tegi, oli Nobeli auhinnaga pärjatud kirjanik Halldór Laxness. Alates 1925 ei saa perekonnanime võtta ilma, kui on seaduslik alus seda pärandi kaudu saada. 1991. aasta seadus ütleb, et kuigi uued perekonnanimed on keelatud, võivad välismaalased ja need islandlased, kelle esivanematel oli perekonnanimi, selle ka oma järglastele edasi anda.
Eesnimed, mida Islandil varem ei ole kasutatud, peavad enne nende kasutuselevõttu saama Islandi nimepanekukomitee (islandi keeles: Mannanafnanefnd) heakskiidu. Nimede heakskiitmise kriteerium on nende sobivus islandi keelde. Need peavad sisaldama ainult islandi tähestikus esinevaid tähti ja neid peab saama käänata vastavalt keele grammatikareeglitele.
Näiteks mehel, kelle nimi on Jón Einarsson, on poeg nimega Ólafur. Ólafuri liignimi ei ole Einarsson nagu ta isal; selleks saab Jónsson, sõna otseses mõttes on Ólafur Jóni poeg. (Jóns + son). Sama kasutatakse tütarde puhul. Jón Einarssoni tütre Sigríður’i liignimi ei ole Einarsson; tema nimeks tuleb Jónsdóttir. Jällegi tähendab nimi “Jóni tütar” (Jóns + dóttir). Mõningatel juhtudel tuleneb indiviidi liignimi lapsevanema keskmisest nimest, mitte eesnimest. Näiteks, kui Jón on Hjálmar Arnar Vilhjálmssoni poeg, võib ta nimeks saada nii Jón Hjálmarsson (Jón Hjálmari poeg) või Jón Arnarsson (Jón Arnari poeg). Põhjus võib olla selles, et lapsevanem eelistab, et teda kutsutakse keskmise, mitte eesnime järgi; see on üsna tavaline. Samuti võib lapsevanema keskmine nimi sobituda lapse eesnimega paremini. Nendel juhtudel, kui kaks inimest samas ringkonnas on sama eesnime ja isanimega, eristatakse nad isapoolse vanaisa nime järgi. Näiteks, Jón Þórsson Bjarnarsonar (Jón, Þóri poeg, Bjarni poeg) ja Jón Þórsson Hallssonar (Jón, Þóri poeg, Halluri poeg). Kuigi see meetod on haruldane (tavaliselt kasutatakse keskmisi nimesid), võib selle järgi sugupuid jälgida saagades.
Asustus
Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu suurem osa asulatest paikneb rannikul ja selle läheduses.