Pindala: 1399 km²
Elanikke: 49 854 (1.01.2017)
Rahvastikutihedus: 35,6 in/km²
Pealinn: Tórshavn
Keel(ed): fääri keel, (kasutatakse ka taani keelt)
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Valuuta on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt.
Saarte nimi tähendab lambasaari. Lammas on Fääri saarte sümbol ja seda on kujutatud ka saarte vapil. Enamik saari on mägised ja järskude kaljurannikutega. Kõrgeim tipp on 882-meetrine Slættaratindur, mis asub Eysturoy saare põhjaosas.
Saarte avastamine
Fääri saarte varasem ajalugu on paljuski ebaselge. Tõenäoliselt avastasid Fääri saared Iiri mungad. Saari on seostatud legendiga 6. sajandil toimunud püha Brendani merereisist. Kirjalikud allikad räägivad, et 8. sajandil elasid saartel Iiri erakmungad. Loodusteaduslike uurimismeetoditega on leitud arvatavaid inimmõju jälgi saarte taimestikule alates 6.–8. sajandist. Arheoloogilisi leide viikingite-eelsest asutusest saadud ei ole.
Norra asustus
Kuni 13. sajandini on Fääri saarte ajaloo osas peamiseks allikaks Fäärlaste saaga (Færeyinga Saga). Saaga kohaselt asusid 9. sajandi alguses Fääri saartele Norra sisserändajad, kes põgenesid kuningas Harald Kaunisjuukse valitsuse eest. Esimesed arheoloogilised jäljed asustusest pärinevadki sellest sajandist. 9. sajandil asutati rahvakoosolek ting (Alþing), tänase parlamendi eelkäija, niisiis on Fääri parlament üks vanimaid Skandinaavias. 1000. aasta paiku võeti Fääri saartel vastu ristiusk. 1035. aastal allutati saared Norrale. 1380. aastal sõlmitud personaaluniooni kaudu läksid Fääri saared Taani kaasvõimu alla, kuid Norra domineerimine säilis. Samal ajal nimetati Alþting ümber Løgtingiks.
14. sajand kuni II maailmasõda
14. sajandil kehtestati kord, mille kohaselt kogu Fääri saarte kaubandus käis läbi Bergeni. Reformatsioon jõudis Fääridele 1538. aastal. 1814. aasta Kieli lepinguga läks Norra Taani võimu alt üle Rootsi võimu alla, kuid Fääri saared jäid Taanile. 1816. aastal saatsid Taani võimud Løgtingi laiali. Løgting taastati 1852. aastal kui nõuandev kogu. 1850. aastal jõustati Fääri saartel Taani uus konstitutsioon, mis andis Fääri saartele 2 kohta Taani parlamendis. See õigus kehtib tänapäevani. Kaubandusmonopol kaotati 1856. aastal. Rahvuslik ärkamine sai alguse 19. sajandi lõpus, mille käigus sündis 1890. aastal fääri kirjakeel.
II maailmasõda
Pärast Taani okupeerimist sakslaste poolt hõivasid Briti väed 12. aprillil 1940 Fääri saared. 1942–1943. aastal rajasid Briti väed Fääri saarte ainsa, Vágari lennuvälja. Briti okupatsiooni ajal anti Løgtingile tagasi seadusandlik võim ja tunnustati Fääri lippu. Kuigi Fääri saarte iseseisvuspüüdlused laienesid, andsid Briti võimud pärast sõja lõppu Fääri saared tagasi Taani kontrolli alla.
Lähiajalugu
14. septembril 1946 toimus Fääri saarte iseseisvusreferendum, kus napp enamus hääletas iseseisvuse poolt. Løgting tunnustas referendumi tulemusi siduvatena. Pärast Løgtingi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist saavutasid parlamendis enamuse poliitilised jõud, kes toetasid autonoomiat Taani koosseisus. 1. aprillil 1948 jõustus seadus, mis andis Fääri saartele autonoomia. Fääri keelt tunnustati ametliku keelena ja Fääri lippu ametliku sümbolina.
1980. aastatel tugevnesid Fääri saarte iseseisvuspüüdlused, kuid toetust iseseisvusele vähendas 1990. aastate alguse majanduskriis. 2000. aastate algul toetus iseseisvusele suurenes ja uus referendum Fääri tulevikus küsimuses pidi toimuma 2001. aastal. Referendum jäeti ära, kui selgus, et Taani on Fääri saarte iseseisvuse korral nõus jätkama toetuste maksmist soovitud 12 aasta asemel ainult 4 aastat.
Poliitiline süsteem
Fääri saared said 1948. aastal autonoomia, millest tulenevalt on Fääri võimude pädevuses kõik kohalikku elu puudutavad küsimused.
Sümboolika
Fääri saarte rahvuslind on merisk ja rahvuslill varsakabi.
Majandus
Fääri saared on tööstuslikult arenenud ja sealne elatustase on võrreldav teiste Põhjamaadega. Valdavalt on tegemist siiski monofunktsionaalse majandusega, mis keskendub kalapüügile ja -töötlemisele. Saartel maavarasid ei leidu. Saari ümbritsevas meres asuva maakoore all leiduvad oletatavasti nafta- ja gaasivarud.
Kalandus
Neljandik Fääri saarte tööjõust on hõlmatud kalandussektoris (sh kala töötlemine). Kalandus ja sellega seotud tegevus mis annab ligi poole SKP-st ning 95% ekspordist. Teised majandus- ja tööstusharud on suures osas orienteeritud kalandussektori varustamisele ja teenindamisele. Seetõttu on Fääri saarte majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav. Lisaks kalapüügile on Fääridel lubatud tegeleda ka vaalapüügiga. Majanduskeskkonda püütakse muuta mitmekesisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Uueks arenevaks majandusharuks on kalakasvatus.
Põllumajandus
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Fääri saartel peamiseks tegevusalaks. Tänapäeval varustatakse umbes pool oma saare talle- ja lambaliha tarbimisest, enamus piima tarbimisest ning pool kartuli tarbimisest. Umbes 50% maast kuulub Løgtingi alluvuses olevale maa sihtfondile, ning ülejäänud maa kuulub eraomandusse. Tervikuna annab põllumajandus alla 1% Fääri saarte SKP-st.
Transport
Fääri saarte sisese transpordiühendusena on kasutusel bussiliiklus ning praami- ja helikopteri liiklus. Kaks suuremat saart on sillaga ühendatud. Strandfaraskip Landsins korraldab kohalikku transporti. Välisühenduse tagavad Fääri saarte rahvuslik lennukompanii Atlantic Airways. Peamiselt teenindab Atlantic Airways lende Fääri saarte ja Taani vahel, kuid lennatakse ka Oslosse, Stavangeri, Londoni, Aberdeeni, Reykjaviki ja Shetlandi saartele. Suvekuudel toimib laevaühendus Taani, Norra, Islandi ja Shetlandiga. Peamine lennujaam on Vagari lennujaam, mis kuulub Fääri saarte Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi haldusalasse.
Nafta tootmine
Tuleviku tööstusharuks peetakse naftatööstust. Nafta tootmiseks on Fääride valitsus väljastanud litsentsid mitmele rahvusvahelisele konsortsiumile. Proovipuurimised on küll kinnitatud naftavarude olemasolu, kuid mitte piisavalt, et nafta tootmine end hetkel ära tasuks.
Finantssektor
Fääri saartel tegutseb kaks kindlustusseltsi ja neli panka. Suurimaks pangaks on BankNordik (endine Føroya Banki). Suurim kindlustusettevõte on Trygd.. Koostöös Islandi väärtpaberibörsiga on asutatud kohalik väärtpaberiturg.
IT ja telekommunikatsioon
Fääri saarte IT ja telekommunikatsiooni teenused on kõrgelt arenenud. Esimese maana maailmas mindi täielikult üle TV digitaalsele edastamisele. Arenenud on GIS ja MPS teenused. Fääri saared arendavad ka oma geeniprojekti.
Ärikeskkond
Äriühingud
Fääri saartel kehtib oma äriühingute seadus. Enim levinud äriühingu vormid on aktsiaselts (Partafelag, P/F) ja osaühing (Sm?partafelag, Sp/f). Aktsiaseltside minimaalne aktsiakapital peab olema sarnaselt Taanile 500 000 DKK, kuid osaühingute minimaalne aktsiakapital on 125 000 DKK. Nii aktsiaseltside kui ka osaühingute bilansid on avalikud, aastaaruanded esitatakse äriregistrile.
Väliskapitali osalusele piiranguid ei rakendata, kuid vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema Fääri saarte residendid. Asutamis- ja registreerimisprotseduur on analoogne Taanis rakendatavaga. Aktsiaseltsid ja osaühingud registreeritakse äriregistris, ülejäänud äriühingud aga Politseiametis.
Laevad registreeritakse Fääri saarte laevaregistris ja laeva omav äriühing peab olema kantud Fääri saarte äriregistrisse.
Täiendav info:
Äriregister (aktsiaseltside ja osaühingute registreerimine)
Skráseting Føroya
Skansagarður
E-mail: t-postur skr@vmr.fo
http://www.skraseting.fo/
http://www.vmr.fo/
Politseiamet (teiste äriühingute registreerimine)
Føroya Landfúti
E-mail: politi@politi.fo
http://www.politi.fo/
Fääri saarte mereamet
Skipaeftirlitið
Faroese Maritime Autority
E-mail fma@fma.fo
http://www.fma.fo/
Tööturg ja tööseadused
2009. aastal oli töötuse tase 3,4%. Fääri saarte tööturgu iseloomustab suur töötajate arv kalanduses ja avalikus sektoris. Avalikus sektoris on hõivatud 34,1% tööjõust, tööstuses (sh kalade töötlemine) 22,1% tööjõust ning teenuste sektoris (v.a avalik sektor) 32,1%. Primaarsektoris (sh kalapüük) on hõivatud 11,8% tööjõust. Põllumajanduses töötab 10,2% tööjõust, tööstuses 29% ja teenindussektoris 55%.
Sarnaselt Taanile rajaneb Fääri saarte tööturg kollektiiv- ja individuaallepingutel. Töötasud ja -tingimused lepitakse kokku kollektiivlepingutega, mis sõlmitakse tavaliselt kaheks aastaks, v.a kalanduse ja kalatööstuse puhul, kus miinimumtasud, töö- ja puhkeajad ja muud olulised küsimused on reguleeritud seadusega. Kollektiivlepingud sõlmitakse tööandjate liidute ja ametiühingute vahel. Vaidluste lahendamine töölepingute tõlgendamise osas kuulub arbitraažikohtu pädevusse. Töölepingutest tulenevad nõuded lahendatakse kohtus.
Tööandjad on teatud erialadel kohustatud võtma tööle ainult ametiühingu liikmeid. Töönädal on 40 tundi, avalikus sektoris ja kontoritöölistel 37-38 tundi. Palgaläbirääkimised toimuvad tavaliselt igal aastal. Töötasu on ligemale poole madalam kui vastavatel töötajatel Taanis.
Puhkuse ajaks säilitatakse kuupalgaga töölistele nende palk ja lisaks makstakse puhkusetoetust 1,5% nende aastapalgast. Tunnitasu alusel töötajatele makstakse puhkusetoetust 12% nende aastapalgast. Nii tööandjad kui ka töövõtjad maksavad 1,25% palgamaksetest töötuskindlustusfondi. Töötuskindlustust makstakse maksimaalselt 70% viimase 12 kuu töötasust ja maksed on tagatud 598 päevaks viie aasta jooksul. Lapsehoolduspuhkuse fondi makstakse 0,25% töötasust, millest kindlustatakse emadele 6-kuuline tasuline lapsehoolduspuhkus (4 nädalat enne lapse sündi ja 24 nädalat pärast sündi, tervislikel põhjustel on võimalik lapsehoolduspuhkusele minna ka juba 8 nädalat enne lapse sündi). Lisaks tagatakse isale tasuline lapsehoolduspuhkus kaheks nädalaks esimese 14 nädala jooksul peale lapse sündi. Lisaks tasulisele lapsehoolduspuhkusele saab kas ema või isa jääda täiendavale 10-nädalasele puhkusele peale tasulise lapsepuhkuse lõppemist. Tasulise lapsehoolduspuhkuse ajal makstav tasu arvestatakse viimase 12 kuu töötasu põhjal ning tasu saavad ainult Fääri saarte residendid.
Täiendav info:
Tööohutuse ja –tervishoiu Amet
Arbeiðseftirlitið
E-mail: arb@arb.fo
http://www.arbeidseftirlit.fo/
Konkurentsireeglid ja statistika
Ettevõtted peavad järgima konkurentsireegleid. Kokkulepetest ja otsustest, millel on oluline mõju turule, tuleb teavitada konkurentsiametit 14 päeva jooksul.
Ettevõtetel pole kohustust esitada regulaarset infot Statistikaametile, kuid infot tuleb esitada Statistikaameti nõudmisel.
Täiendav info:
Konkurentsiamet
Kappingarráðið
E-mail: kapping@kapping.fo
http://www.kapping.fo
Konkurentsiseadus inglise keeles
Statistikaamet
Hagstova Føroya
E-mail: hagstova@hagstova.fo
http://www.hagstova.fo
Tegevusload ja litsentsid
Üldjuhul pole majandustegevuseks eraldi tegevusluba vaja, kuid esinevad mõned erandid. Naftauurimiseks, kalanduseks ja kalakasvatuseks, audiitor-, pangandus- ja kindlustustegevuseks on vajalik eriluba.
Kaubandustegevuseks, oskustöödeks, tööstustegevuseks ja transpordiks on vajalik, et füüsiline isik oleks Fääri saarte residents ja äriühing oleks registreeritud Fääri saartel. Täis- ja usaldusühingu puhul kehtib residentsusnõue kõigile osanikele. Filiaal võib tegutseda neil tegevusaladel vaid Äriregistri loal ja filiaali direktor peab olema Fääri saarte resident.
Laevade ekspordiks või impordiks on vajalik Kalandusministeeriumi litsents. Elusloomade ja loomsete saaduste import allub Toidu- ja Keskkonnaameti inspektsioonile. Kõik eksportöörid ja importöörid peavad olema registreeritud Toidu- ja Keskkonnaametis. Kalasaaduste impordiks on vajalik litsents ning kõik kalasaaduste eksportöörid ja importöörid peavad olema sertifitseeritud. Sertifitseerimiseks tuleb esitada pangagarantii vähemalt 1% ettevõtte aastakäibest, kuid mitte vähem kui 100 000 DDK. Vajalik on ekspordi- või impordilitsents Tolli- ja Maksuametist.
Täiendav info:
Kaubandus- ja Tööstusministeerium
Vinnumálaráðið
E-mail: vmr@vmr.fo
http://www.vmr.fo
Kalandusministeerium
Fiskimálaráðið
E-mail: fisk@fisk.fo
http://www.fisk.fo/
Toidu- ja Veterinaaramet
Heilsufrøðiliga Starvsstovan
E-mail: hfs@hfs.fo
http://www.hfs.fo/
Maksu- ja Tolliamet
E-mail:taks@taks.fo
http://www.taks.fo/
Maksud
Fääri saartel kehtivaid makse koguvad Fääri võimud. Maksudeks on tulumaks, tollimaksud, tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud.
Tulumaksuga maksustatav tulu jaguneb A-tuluks (palgatulu) ja B-tuluks (tulu ettevõtlusest). Riigile makstav progresseeruv (ehk astmeline) tulumaks A-tuludelt on ühtlane terves riigis (st kõikides kommuunides) ja sõltuvalt tulust võib küündida 35%-ni. Sellele lisandub kohalikule kommuunile minev proportsionaalne maks, mis sõltuvalt kommuunist on 15-24%. Maksuvaba miinimum 26 000 DKK. Kirikumaks on 0-0,4%. Tulumaks ei tohi ületada 50% maksustatavast tulust.
Hoiuste intressid pole maksustatud, küll aga on maksustatud dividendid, võlakirjade intressid ja muud sarnased tulud 35% maksuga. Üksikisik ei pea maksma tulumaksu dividenditulult Fääri saarte ettevõtete aktsiatelt, kui ettevõte on pidanud kinni ja maksnud dividendimaksu (35%).
Osalise tulumaksuga (üldiselt 42% ja lisaks 1% tööturumaksu) maksustatakse isikuid, kes pole Fääri saarte residendid, kuid on saanud sealt tulu. Fääri saartel registreeritud laeval töötavate isikute tulust tuleb maksudeks maksta 42%, maksustatakse 86% sissetulekust. Naftatööstuse töötajaid, kes on osaliselt Fääri saarte maksukohuslased, maksustatakse üldiselt 35% suuruse maksuga. Enamiku välisriikide residentide osas kehtib topeltmaksustamine. Kuna Eesti ja Taani vaheline topeltmaksustamise vältimise leping ei laiene Fääri saartele, siis kehtib see ka Eesti residentide suhtes.
Ettevõtte tulumaks on proportsionaalselt 18% (naftatööstusel 27%). Väga tulusaid naftaprojekte võidakse maksustada kõrgemalt. 62% sellest maksust läheb riigile ja 38% kommuunidele. Dividendimaks on 35%. Äriühing on kohustatud tasuma dividendimaksu hiljemalt 14 päeva jooksul peale aktsionäride koosolekut, kus otsustati dividendide maksmine. Dividende ei maksustata dividendi maksmisel ettevõttele, kes omab üle 25% aktsiakapitalist. Käibemaks on 25%. Mootorsõidukite registreerimisel tuleb tasuda registreerimismaks.
Välismaine ettevõte peab end käibemaksukohuslaseks registreerima juhu, kui aastane käive on suurem kui 30 000 Taani krooni.
Täiendav info:
Maksu- ja Tolliamet
E-mail:taks@taks.fo
http://www.taks.fo/