Reklaam:

Soome Vabariik (Üldandmed)

Back to homepage

Riigihümn: Maamme (Vårt land)
Pealinn: Helsingi
Pindala: 338 424 km²
Riigikeel(ed): soome ja rootsi
Rahvaarv: 5 577 420 (2 018)
Rahvastikutihedus: 16,4 in/km²
Riigikord: Parlamentaarne vabariik
Iseseisvus: 6. detsember 1917
Rahaühik: euro (EUR)
Usund: Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome Õigeusu Kirik
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen: .fi
ROK-i kood: FIN
Telefonikood: 358

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Soome piirneb idas Venemaaga (1313 km piiri), põhjas Norraga (727 km piiri) ja läänes Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.

Soome pindala on 338 424 km² (303 892 km² maad, 34 532 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal.

Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,5 miljonit, kellest umbes üks miljon elab Suur-Helsingis. Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome (2016. aastal rääkis seda emakeelena 88,7% elanikkonnast) ja rootsi keel (11,3%).

Soome pealinn on Helsingi alates 1812. aastast. Soome esimene pealinn oli Turu (1809–1812).

12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome Rootsi kuningriigi alla. Järgneval sajandil oldi Soome Suurvürstiriigina Vene Keisririigi osa. 1917. aastal kuulutas Soome end iseseisvaks.

Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.

Soome on ÜRO 2015. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 24. kohal.

Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.

Geograafia ja loodus
Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike, asudes laias laastus 60. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga, kus esinevad polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva.

Soomel puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele.

Vahemaa lõunapoolseima (Hanko) ja põhjapoolseima (Nuorgam Utsjoki vallas) punkti vahel on 1160 km.

Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²). Suurim järv Saimaa on Euroopas neljandal kohal.

Soomele kuulub 179 584 saart, neid on kõige tihedamalt Saaristomeres mandri ja Ahvenamaa vahel.

Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt Halti (1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud oose (Salpausselkä).

Levinuim kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades.

Soome põhiseadus
Soome põhiseadus (soome keeles Suomen perustuslaki; rootsi keeles Finlands grundlag) on Soome Vabariigi põhiseadus. Praegune põhiseadus kehtib alates 1. märtsist 2000.

11. juunil 1999 Eduskunnas vastu võetud põhiseadus ühendab endas varasemad neli eraldiseisvat põhiseadust – 1919. aastast kehtinud riigikorraseaduse (hallitusmuoto), 1928. aastast kehtinud parlamendiseaduse (valtiopäiväjärjestys) ning 1922. aastast kehtinud Eduskunna ja valitsuse volitusi ning riigikohtu tööd reguleerinud seadused.

Põhiseadus sätestab, et Soome on parlamentaarne vabariik. Põhiseadus on Soome seadusandluse ja avaliku võimu teostamise alus. See sätestab inimeste põhiõigused ja -kohustused ning reguleerib üksikisiku ja riigi suhted.

Põhiseaduses on 13 peatükki, mis koosnevad 131 paragrahvist.

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee