Pindala: 1580 km²
Elanikke: 29 013 (2016)
Keskus: Maarianhamina
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel. Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik.
Märket
Märket on kaljulaid Läänemeres Ahvenamaa läänepiiril. Lõunast uhub saarekest Ahvenameri, põhjast Selkämeri ja läänest Ahvenanrauma. Kaljuse taimestikuta laiu pindala on 3,3 ha ja kõrgus kuni 2 m. Laid on jagatud Soome ja Rootsi vahel vastavalt 1809. aasta Hamina rahulepingule. Praegune saart läbiv piirijoon pandi paika S-kujulisena 1985. aastal, arvestades vajadust säilitada kummalegi riigile tema esialgne rannajoon ja püügiõigused. Majakas ja abihooned, mille soomlased rajasid 1885. aastal eksikombel saare kõige kõrgemale kohale Rootsi poolele, liidendati tagasi Soome territooriumile, tagastades sama suure maa-ala saare idaosast. Soome pool kuulub Hammarlandi valla koosseisu, Rootsi pool jaguneb Östhammari valla ja Norrtälje valla vahel.
Märket on Soome läänepoolseim maismaapunkt. See on teadaolevalt üks maailma väiksemaid meresaari, mis on jaotatud kahe riigi (ja samas kolme erineva omavalitsuse) vahel. Veel veidi väiksem võib olla Koiluoto Kagu-Soomes piiril Venemaaga. Märketi majakas automaadistati 1977. aastal, 1979. aastast on saar asustamata.
Autonoomia
Saarte autonoomse staatuse kinnitas 1921. aasta Rahvasteliidu otsus, mis langetati Ahvenamaa küsimuse lahendamisel. Uuesti kinnitati autonoomiat lepinguga, mille alusel Soome Euroopa Liitu vastu võeti. Seaduse järgi on Ahvenamaa poliitiliselt neutraalne ja tervenisti demilitariseeritud ning sealsed elanikud on vabastatud Soome kaitseväkke võtmisest. Saartele andis ulatusliku autonoomia Soome parlament 1920. aastal vastu võetud Ahvenamaa autonoomia seadusega, mis hiljem asendati uute samanimeliste seadustega aastatel 1951 ja 1991. Ahvenamaa on seaduse järgi jätkuvalt täielikult rootsikeelne.
Kui Soome aastal 1995 Euroopa Liitu vastu võeti, allkirjastati seejuures ka Ahvenamaad puudutav protokoll, mis muuhulgas sätestab, et Rooma lepingu tingimused ei kohusta muutma seniseid välismaalastele kehtestatud piiranguid kinnisvara omandamisele ja omamisele või teatud teenuste pakkumisele. Välismaalaste all mõeldi inimesi, kellel puudub Ahvenamaal hembygdsrätt ehk nn “kodupiirkonna õigus”.
Etümoloogia
Ahvenamaa algne nimi muinaspõhja keeles oli *Ahvaland, mis tähendab “veemaa”. Rootsi keeles arenes see esmalt edasi kujule Áland ja lõpuks kujule Åland, mis sõna-sõnalt tähendab “jõemaa” – vaatamata sellele, et jõed ei ole Ahvenamaa geograafia silmapaistvaks tunnuseks. Saare soome- ja eestikeelsetes nimedes Ahvenanmaa ja Ahvenamaa, mis sisaldavad viidet samanimelisele kalale, nähakse saarte vana nime ühe kuju edasi kandumist.
Teise teooria järgi on saarestiku algne nimi soomekeelne Ahvenanmaa, millest tuleneb rootsikeelne nimi Åland.
Saarestiku ametlik nimi on Landskapet Åland ehk Ahvenamaa maakond.
Haldusjaotus
Ahvenamaa jaguneb 16 omavalitsusüksuseks: 15 vallaks ja üheks linnaks.
Brändö.vaakuna.svg Brändö vald
Eckerö.vaakuna.svg Eckerö vald
Finström.vaakuna.svg Finströmi vald
Föglö.vaakuna.svg Föglö vald
Geta.vaakuna.svg Geta vald
Hammarland.vaakuna.svg Hammarlandi vald
Jomala.vaakuna.svg Jomala vald
Kumlinge.vaakuna.svg Kumlinge vald
Kökar.vaakuna.svg Kökari vald
Lemland.vaakuna.svg Lemlandi vald
Lumparland.vaakuna.svg Lumparlandi vald
Maarianhamina.vaakuna.svg Maarianhamina linn
Saltvik.vaakuna.svg Saltviki vald
Sottunga.vaakuna.svg Sottunga vald
Sund.vaakuna.svg Sundi vald
Vårdö.vaakuna.svg Vårdö vald