Pindala: 1580 kmÂČ
Elanikke: 29 013 (2016)
Keskus: Maarianhamina
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Ă land) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik LÀÀnemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel. Ahvenamaa kuulub Soomele, vĂ€lja arvatud osa MĂ€rketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ĂŒmbritsevad vĂ€iksemad saared. LĂ”unasse jÀÀb Ahvenameri, lÀÀnde Ahvenanrauma ja pĂ”hja PĂ”hjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik.
MĂ€rket
MĂ€rket on kaljulaid LÀÀnemeres Ahvenamaa lÀÀnepiiril. LĂ”unast uhub saarekest Ahvenameri, pĂ”hjast SelkĂ€meri ja lÀÀnest Ahvenanrauma. Kaljuse taimestikuta laiu pindala on 3,3 ha ja kĂ”rgus kuni 2 m. Laid on jagatud Soome ja Rootsi vahel vastavalt 1809. aasta Hamina rahulepingule. Praegune saart lĂ€biv piirijoon pandi paika S-kujulisena 1985. aastal, arvestades vajadust sĂ€ilitada kummalegi riigile tema esialgne rannajoon ja pĂŒĂŒgiĂ”igused. Majakas ja abihooned, mille soomlased rajasid 1885. aastal eksikombel saare kĂ”ige kĂ”rgemale kohale Rootsi poolele, liidendati tagasi Soome territooriumile, tagastades sama suure maa-ala saare idaosast. Soome pool kuulub Hammarlandi valla koosseisu, Rootsi pool jaguneb Ăsthammari valla ja NorrtĂ€lje valla vahel.
MĂ€rket on Soome lÀÀnepoolseim maismaapunkt. See on teadaolevalt ĂŒks maailma vĂ€iksemaid meresaari, mis on jaotatud kahe riigi (ja samas kolme erineva omavalitsuse) vahel. Veel veidi vĂ€iksem vĂ”ib olla Koiluoto Kagu-Soomes piiril Venemaaga. MĂ€rketi majakas automaadistati 1977. aastal, 1979. aastast on saar asustamata.
Autonoomia
Saarte autonoomse staatuse kinnitas 1921. aasta Rahvasteliidu otsus, mis langetati Ahvenamaa kĂŒsimuse lahendamisel. Uuesti kinnitati autonoomiat lepinguga, mille alusel Soome Euroopa Liitu vastu vĂ”eti. Seaduse jĂ€rgi on Ahvenamaa poliitiliselt neutraalne ja tervenisti demilitariseeritud ning sealsed elanikud on vabastatud Soome kaitsevĂ€kke vĂ”tmisest. Saartele andis ulatusliku autonoomia Soome parlament 1920. aastal vastu vĂ”etud Ahvenamaa autonoomia seadusega, mis hiljem asendati uute samanimeliste seadustega aastatel 1951 ja 1991. Ahvenamaa on seaduse jĂ€rgi jĂ€tkuvalt tĂ€ielikult rootsikeelne.
Kui Soome aastal 1995 Euroopa Liitu vastu vĂ”eti, allkirjastati seejuures ka Ahvenamaad puudutav protokoll, mis muuhulgas sĂ€testab, et Rooma lepingu tingimused ei kohusta muutma seniseid vĂ€lismaalastele kehtestatud piiranguid kinnisvara omandamisele ja omamisele vĂ”i teatud teenuste pakkumisele. VĂ€lismaalaste all mĂ”eldi inimesi, kellel puudub Ahvenamaal hembygdsrĂ€tt ehk nn “kodupiirkonna Ă”igus”.
EtĂŒmoloogia
Ahvenamaa algne nimi muinaspĂ”hja keeles oli *Ahvaland, mis tĂ€hendab “veemaa”. Rootsi keeles arenes see esmalt edasi kujule Ăland ja lĂ”puks kujule Ă
land, mis sĂ”na-sĂ”nalt tĂ€hendab “jĂ”emaa” â vaatamata sellele, et jĂ”ed ei ole Ahvenamaa geograafia silmapaistvaks tunnuseks. Saare soome- ja eestikeelsetes nimedes Ahvenanmaa ja Ahvenamaa, mis sisaldavad viidet samanimelisele kalale, nĂ€hakse saarte vana nime ĂŒhe kuju edasi kandumist.
Teise teooria jÀrgi on saarestiku algne nimi soomekeelne Ahvenanmaa, millest tuleneb rootsikeelne nimi à land.
Saarestiku ametlik nimi on Landskapet Ă land ehk Ahvenamaa maakond.
Haldusjaotus
Ahvenamaa jaguneb 16 omavalitsusĂŒksuseks: 15 vallaks ja ĂŒheks linnaks.
BrÀndö.vaakuna.svg BrÀndö vald
Eckerö.vaakuna.svg Eckerö vald
Finström.vaakuna.svg Finströmi vald
Föglö.vaakuna.svg Föglö vald
Geta.vaakuna.svg Geta vald
Hammarland.vaakuna.svg Hammarlandi vald
Jomala.vaakuna.svg Jomala vald
Kumlinge.vaakuna.svg Kumlinge vald
Kökar.vaakuna.svg Kökari vald
Lemland.vaakuna.svg Lemlandi vald
Lumparland.vaakuna.svg Lumparlandi vald
Maarianhamina.vaakuna.svg Maarianhamina linn
Saltvik.vaakuna.svg Saltviki vald
Sottunga.vaakuna.svg Sottunga vald
Sund.vaakuna.svg Sundi vald
VÄrdö.vaakuna.svg VÄrdö vald