NordenBladet — Hinnavaatlusportaali Polttoaine.net andmetel oli bensiini 95 keskmine liitrihind laupäeval, 5. veebruaril 1,92 eurot. Bensiini 98 liitrihind oli 2,01 eurot ja diislil 1,84 eurot. Mõnedes tanklates on aga bensiini 95 liitrihind kerkinud üle 2 euro. Näiteks esmaspäeval, 7. veebruaril oli bensiini 95 hind üle 2 euro vähemalt kahes tanklas: Utsjoki SEO ja Sulkava Gulfi tanklates, vahendab Taloussanomat.
Autokütuste hinda mõjutavad kütusefirma Neste andmetel maailmaturu hind, kohalik konkurents ja euro kurss dollari suhtes. Hinna liikumist on raske prognoosida, kuna koroona ajal on olnud kõikumine väga suur.
Turg on kahe aasta jooksul väga palju muutunud. Algul sööstsid hinnad alla, nüüd kerkivad need üles.
Hinnatõusu taga on peamiselt maailmaturu hinna tõus. Turuhinda mõjutab omakorda Ukraina kriis. Geopoliitilised pinged kergitavad alati kütuste hinda. Hinna langust lähiajal ei prognoosita, kuna Ukraina kriis kestab.
Hinnatõusu mõjutab ka kütuste biokomponentide hinnatõus ja kütuseaktsiis, mis Soomes on kerkinud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Aktsiisi osa bensiini hinnast moodustab 60 protsenti.
NordenBladet —Tänavu muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused, mis toob kaasa põllumassiivi piiri muutmise ligemale 1250 toetusetaotlejale.
Määruse muudatus tugineb juba aastaid kehtivatel Euroopa Komisjoni juhistes toodud reeglitel, millest on PRIA senini toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtunud. Määruses kehtestatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu (nt päikesepaneelidealune maa, haljasala, õueala, golfiväljak), kuna selliste maade toetusõiguslikkus pole olnud alati üheselt selge ning on tekitanud põllumajandustootjates küsimusi.
Sisuline muudatus puudutab aga puittaimestikuga seotud alade käsitlust ja üksikute puude arvestamist. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 2021. aastal kui ka Riigikohus 2020. aastal. Kohtute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Seni arvestati metsaks, võsaks ja põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud või põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes.
Uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad, sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Edaspidi loetakse puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused. Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puude kõrgus vähemalt 1,3 meetrit. Puude tihedust hakatakse arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad puud ja põõsad. Põõsastike all peetakse edaspidi silmas vähemalt 30-protsendilise võrastiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa-alasid.
Toetusõigusliku maa põhimõtte muutumine puittaimedega kaetud alade puhul toob kaasa eelduslikult 4500 põllumassiivi piiri muutmise ligikaudu 1250 taotlejal. Üldjuhul on tegemist püsirohumaadega. Uute reeglite rakendamine võib põllumajandustootjatele kaasa tuua kahte tüüpi olukordi. Teisisõnu tähendab see seda, et teatud juhtudel võib taotlejale lisanduda põllumassiivi pindala hulka toetusõiguslikku maad või vastupidi, mõned maad võivad toetusõigusliku põllumassiivi pindalast välja jääda.
Puittaimestikuga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa tingimuste muutumist arvestab PRIA põllumassiivide piiride uuendamisel ja pindalatoetuste menetlemisel alates 2022. aastast. Muutunud tingimuste alusel ei tehta tagasinõudeid eelnevatesse aastatesse, mil kehtisid varem sätestatud 50 puu arvestamiseks kohaldatud tingimused. Samuti ei määrata selle muudatuse tõttu muutunud mitmeaastaste kohustuste pindala vähenemisel kohustuste vähenemisest tulenevaid karistusi. Pärast määruse jõustumist uuendab PRIA juhendmaterjale ning annab muutunud tingimustest kodulehe ja infokirja kaudu teada.
Alates 2022. aastast peavad taotlejad arvestama muutunud tingimustega põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel nii andmeid põllumassiivide registrisse kandes kui ka pindalatoetusi taotledes. Täiendavate küsimuste korral saab infot PRIA põldude registri büroost telefonil +372 504 2135.
Avafoto: 2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused (Foto: Olivia E. Luggenberg)
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Valitsus otsustas määrata 2022. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna Mare Koidule silmapaistva tegevuse eest Eesti keeletehnoloogia ja arvutilingvistika rajaja ning arendajana.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna õnnitles ja tänas laureaati. „Mare Koit on esimene keeletehnoloogia professor Eestis ning ta on jätkuvalt valdkonna üks mõjukamaid kujundajaid,“ ütles Kersna. „Tänu Mare Koidu selgele visioonile ning katkematule tööle nii teadlase kui ka õppejõuna on Eesti keeletehnoloogia ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgel tasemel.“
Mare Koit on teadlasena pühendunud tehisintellekti arendamisse, tagades kõik vajaliku selleks, et me saaksime arvutitega suhelda loomulikus eesti keeles. Ta on oskuslikult ühendanud esmapilgul nii kauged erialad, nagu keeleteadus ja informaatika, ning loonud Eestisse hästi aktiivselt tegutseva keeletehnoloogia koolkonna. Ta on juhendanud arvukalt keeletehnoloogia alaseid väitekirju ja inspireerinud üliõpilasi, kes nüüd omakorda Eesti keeletehnoloogia valdkonda aktiivselt ja edukalt edasi viivad. Mare Koit on valdkonda suunanud ja juhtinud katkematult ning osavalt, uuemaid suundi järgides ning noortele kolleegidele rahvusvahelisi võimalusi avades.
Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate aktusel 23. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.
F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Jüri Viikbergile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
Mare Koit (sündinud 22. mail 1945) on eesti matemaatik ja keeletehnoloog, alates 2001. aastast Tartu Ülikooli keeletehnoloogia professor.
Mare Koit on 1963. aastal lõpetanud C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli. Aastail 1963–1968 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas matemaatika erialal (diplom kiitusega). 1980. aastal sai ta Moskvas NSVL Teaduste Akadeemia Arvutuskeskuse juures füüsika-matemaatikateaduste kandidaadikraadi tööga “Утилитарная семантика и алгоритмы синтеза текста по семантической записи” (juhendaja Ivar Kull).
NordenBladet — Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna õnnitles kõiki preemiate saajaid ja tänas neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Võimas ja aukartust äratav on elutööpreemia laureaatide poole sajandi pikkune töö teaduse tegemisel ja selle edasi andmisel järgmistele põlvkondadele,“ sõnas Kersna.
Ingrid Rüütel on eesti etnomusikoloogia rajajaid ja üks teenekamaid rahvamuusika uurijaid ning kogu folkloori uurimise pikaajaline ja ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja. Ta on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu erinevad kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes; selle kõrval on ta uurinud ka rahvakultuuri ja etnilise identiteedi väljendusviise. Läbi aastakümnete on ta aktiivse väliuurijana talletanud tuhandeid rahvalaule ja osalenud mitme teadusfilmi tegemisel.
Ene-Margit Tiit on Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija ja vastava teaduskoolkonna looja. Ta on tervete põlvkondade statistikute ettevalmistaja, teaduskeele arendaja ning ühiskonna statistilise kirjaoskuse tulihingeline ja edukas hoidja. Tema teadustöö suureks sihiks on ühiskonna põletavate probleemide analüüs ja leevendamise võimalused, alates abielulahutustest ja vaesusest ning lõpetades koroonaepideemiaga. Tema elutöö krooniks on panus sotsiaalteadustesse ja riigiteadustesse; eelkõige perekonna- ja demograafiliste uuringute statistilise aluse loomine Eestis, aga ka rahvaloendusel registrite ristkasutuse metoodika väljaarendamisel. Terav ühiskondlik närv on viinud ta sageli avaliku debati keskmesse.
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esmakordselt pälvisid elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast. “Valdkondlikele aastapreemiatele esitatud tööde tase on järjepidevalt tõusnud ja ühtlustunud,” lisas Soomere. “Üks monograafia ei ole enam argument ja isegi ikoonilises ajakirjas Nature ilmunud artikli esimene autor ei pruugi kindel olla, et tema saavutus on selle aasta parim. Paradigmad muutuvad aga aeglaselt, mistõttu tee sädelevatest avastustest uute teadusvaldkondade tekkimiseni või tervet maailma mõjutavate innovaatiliste toodeteni ei ole lühemaks läinud.”
Preemiad parimate teadustööde eest
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad.
Preemiad saavad:
Ivo Heinmaa ja Raivo Stern täppisteaduste alal tööde tsükli „Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud“ eest.
Priit Väljamäe keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine“ eest.
Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus tehnikateaduste alal tööde tsükli „Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad“ eest.
Pärt Peterson ja Kai Kisand arstiteaduse alal tööde tsükli „Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud“ eest.
Siim Veski ja Anneli Poska geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes“ eest.
Ebe Merilo ja Hannes Kollist põllumajandusteaduste alal tööde tsükli „Taimede kohanemine muutuvas kliimas“ eest.
Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest.
Karsten Brüggemann humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu.
NordenBladet — Põhjamaade heaolukeskus on välja andnud trükise, mis annab ülevaate, kuidas digi- ja tehnoloogilised lahendused võiksid aidata parandada puuetega inimeste võimalusi tööturul ja tööelus osalemisel. Nüüd on see tõlgitud ka eesti keelde.
2019. aastal sai Põhjamaade heaolu keskus Põhjamaade töövaldkonna kõrgemate ametnike komitee moodustatud tööturu komisjonilt (ÅK-A) suunise juhtida puuetega inimeste töö tulevikuperspektiive uurivat projekti. Projekti eesmärk oli tuvastada, kuidas digi- ja tehnoloogilised lahendused võiksid aidata parandada puuetega inimeste võimalusi tööturul ja tööelus osalemisel, ning jagada nende lahenduste kohta teavet. Eesmärk oli ka välja selgitada, milliseid aspekte peaks edasi uurima ja kuhu innovaatiliste lahendustega panustama.
Projekti raames on valminud kolm trükist: ülevaade teadustööst ja uute uuringute vajadusest, digi- ja tehnoloogiliste lahenduste rakendamise juhised ning valik näiteid Põhjamaade piirkonnas rakendatavatest digi- ja tehnoloogilistest lahendustest. See trükis teeb kokkuvõtte teadustööst ja lahenduste rakendamise võimalustest.
