Juhtlause: För Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas)
Riigihümn: Du gamla, Du fria
Pealinn: Stockholm
Pindala: 450 295 km²
Ametlikud keeled: rootsi
Rahvaarv: 10 034 400 (1,01,2017)
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Kuningas: Carl XVI Gustaf
Iseseisvus: 6. juuni 1523
Rahaühik: Rootsi kroon (SEK)
Usund: luterlus
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen: .se
ROK-i kood: SWE
Telefonikood: 46
Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idas Soomega (586 km piiri) ja läänes Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Loodus
Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).
Kliima
Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.
Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas ?2 °C, põhjas ?16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.
Saared
Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.
Haldusjaotus
Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
Läänid:
Blekinge vapen.svg Blekinge
Dalarna vapen.svg Dalarna
Gävleborg län vapen.svg Gävleborg
Halland vapen.svg Halland
Jämtland län vapen.svg Jämtland
Jönköping län vapen.svg Jönköping
Kalmar län vapen.svg Kalmar
Kronoberg vapen.svg Kronoberg
Norrbotten vapen.svg Norrbotten
Gotland vapen.svg Ojamaa
Skåne län vapen.svg Skåne
Stockholm län vapen b.svg Stockholm
Södermanland vapen.svg Södermanland
Uppland vapen.svg Uppsala
Värmland vapen.svg Värmland
Västerbotten län vapen.svg Västerbotten
Västernorrland län vapen.svg Västernorrland
Västmanland vapen.svg Västmanland
Västra Götaland vapen.svg Västra Götaland
Örebro län vapen.svg Örebro
Östergötland vapen.svg Östergötland