“Der er et yndigt land” on Taani riigihümn, mida kasutatakse siis, kui kuningliku perekonna liikmed ei viibi kohal. (Kuningliku perekonna liikmete juuresolekul kasutatakse kuningahümni “Kong Christian stod ved højen mast”.)
Hümni sõnade aluseks oleva luuletuse kirjutas 1819 Adam Gottlob Oehlenschläger. Luuletusel oli moto Horatiuselt: “Ille terrarum mihi praeter omnes Angulus ridet”.
Hümni viisi kirjutas 1835 Hans Ernst Krøyer. Hiljem on seade teinud Th. Laub ja Carl Nielsen.
Sõnad:
Der er et yndigt land,
det står med brede bøge
|: nær salten østerstrand 😐
Det bugter sig i bakke, dal,
det hedder gamle Danmark
|: og det er Freja’s sal 😐
Der sad i fordums tid
de harniskklædte kæmper,
|: udhvilede fra strid 😐
Så drog de frem til fjenders mén,
nu hvile deres bene
|: bag højens bautasten 😐
Det land endnu er skønt,
thi blå sig søen bælter,
|: og løvet står så grønt 😐
Og ædle kvinder, skønne mø’r
og mænd og raske svende
|: bebo de danskes øer 😐
Hil drot og fædreland!
Hil hver en danneborger,
|: som virker, hvad han kan! 😐
Vort gamle Danmark skal bestå,
så længe bøgen spejler
|: sin top i bølgen blå 😐
Tõlge:
On üks armas maa,
ta on laiade pöökidega
|: soolase idaranna lähedal 😐
Ta lainetab mäeks, oruks,
tema nimi on vana Taani
|: ja ta on Freyja saal 😐
Seal istusid vanadel aegadel
raudrüüdes hiiglased,
|: puhkasid lahingutes 😐
Siis nad läksid vaenlasi ründama,
nüüd puhkavad nende luud
|: künka väikese kääpa taga 😐
See maa on ikka veel ilus,
sest meri lainetab nii siniselt,
|: ja lehed on nii rohelised 😐
Ja õilsad naised, ilusad neiud,
ja mehed ja vahvad noormehed
|: elavad taanlaste saartel 😐
Olgu tervitatud kuningas ja isamaa!
Olgu tervitatud iga kodanik,
|: kes teeb, mida suudab 😐
Meie vana Taani jääb püsima,
niikaua kui pöögid peegeldavad
|: oma latvu sinistes lainetes 😐