Nimi: Gröönimaa (grööni k. Kalaallit Nunaat)
Pealinn: Nuuk (ajalooliselt Godthåb)
Ametlik keel: grööni keel (Greenlandic / Kalaallisut)
Rahaühik: Taani kroon (DKK)
Valitsusvorm: Omavalitsus Taani kuningriigi koosseisus
Parlament: Inatsisartut (31 kohta)
Riigipea: kuningas Frederik X
Valitsusjuht: Jens-Frederik Nielsen (alates aprillist 2025)
Elanikke: 56 836 (2024, Maailmapank)
ELi liikmelisus: 1. jaanuarist 1973 kuni 1. veebruarini 1985
NATO liikmelisus: Alates 1949. aastast (Taani liikmelisuse osana)
Interneti tippdomeen: .gl

Kogupindala: 2 166 086 km²
Sisemaa jää ja liustikud: 1 755 637 km²
Jäävaba ala: 410 449 km²
Kõrgeim punkt: Gunnbjørni fjeld 3693 m
Rannajoon: 44 087 km
Piirid: 0 km
Metsad: 1 km²
Rahvuspüha: 21. juuni (grööni k. Ullortuneq)

Valitsuse veebisait:
Naalakkersuisut.gl

I. Üldandmed ja riiklik staatus

Kas Gröönimaa on iseseisev riik?
Ei. Gröönimaa on autonoomne ala Taani Kuningriigi koosseisus. Neil on laialdane omavalitsus (Home Rule aastast 1979, Self Rule aastast 2009), kuid välis- ja kaitsepoliitika ning rahandus on suuresti Taani pädevuses.

Mis on Gröönimaa pealinn?
Pealinn on Nuuk (taani keeles Godthåb). See on riigi suurim linn ning valitsuse ja kultuurielu keskus.

Kas Nuuk on maailma kõige põhjapoolsem pealinn?
Ei. Ametlikult on põhjapoolseim iseseisva riigi pealinn Reykjavík, kuigi Nuuk asub Reykjavíkist umbes 3-4 kilomeetrit põhja pool. Vt. Duell 64. laiuskraadil: Nuuk versus Reykjavík – kumb on tegelikult maailma põhjapoolseim pealinn?

Kui suur on Gröönimaa rahvaarv?
Gröönimaal elab ligikaudu 58 000 inimest. See teeb sellest ühe hõredaimalt asustatud piirkonna maailmas.

Mis keelt Gröönimaal räägitakse?
De jure: alates 21.06.2009, kui võeti vastu Gröönimaa isevalitsusseadus (Act on Greenland Self-Government), on Gröönimaa ainus ametlik keel grööni keel ehk kalaallisut (Lääne-Gröönimaa inuiti keel).
De facto: taani keelt kasutatakse endiselt ametiasjades ja see on tähtis hariduses ja administratsioonis (sh palju õigusakte on kättesaadavad ka taani keeles).

Mis on Gröönimaa rahaühik?
Gröönimaal kehtib Taani kroon (DKK).

II. Geograafia ja kliima

Kas Gröönimaa on maailma suurim saar?
Jah, Gröönimaa on maailma suurim saar, mis ei ole manner. Selle pindala on ligikaudu 2,16 miljonit ruutkilomeetrit. Vt. artiklit: Põhjala valge hiiglane: Faktid Gröönimaa, maailma suurima saare kohta.

Kui suur osa maast on kaetud jääga?
Ligikaudu 80% Gröönimaa pinnast on kaetud jääkilbiga (Gröönimaa jääkilp). Jäävaba ala on vaid rannikupiirkondades, kus elab ka enamik rahvastikust.

Milline on Gröönimaa kliima?
Gröönimaal valitseb arktiline kliima. Talved on pikad ja külmad, suved lühikesed ja jahedad. Isegi suvel (juulis) jääb keskmine temperatuur enamasti alla +10 °C, kuigi Lõuna-Gröönimaal võib see tõusta kõrgemale.

Kas Gröönimaad mõjutab kliimasoojenemine?
Jah, Gröönimaa on üks piirkondi, kus kliimamuutused on kõige nähtavamad. Jääkilbi sulamine on kiirenenud, mis mõjutab nii kohalikku elukeskkonda kui ka maailmamere taset. Vt. Jääaeg tuleb tagasi? Atlandi hoovused seiskuvad, Euroopa külmeneb kümneid kraade.

Miks on riigi nimi "Gröönimaa" (Roheline maa), kui see on kaetud jääga?
Nime andis 10. sajandil viiking Erik Punane, kes soovis meelitada sinna asunikke. Ta nimetas maa "roheliseks", et see kõlaks elamisväärsemana, kuigi Lõuna-Gröönimaa fjordides leidub suvel tõepoolest rohelust.

III. Poliitika, majandus ja kuuluvus

Kas Gröönimaa kuulub Euroopa Liitu?
Ei. Gröönimaa astus Euroopa Ühendusest (EL-i eelkäija) välja 1985. aastal. Siiski on neil EL-iga erisuhted ja staatus kui ülemeremaa ja -territoorium (OCT).

Millest koosneb Gröönimaa majandus?
Majanduse alustala on kalandus ja kalatoodete eksport (krevetid, hiidlest), mis moodustab üle 90% ekspordist. Oluline osa riigieelarvest tuleb ka Taani riigi toetusest (plokitoetus).

Kas Gröönimaal on oma maavarad?
Jah, Gröönimaal leidub rikkalikult maavarasid, sealhulgas haruldasi muldmetalle, kulda, rubiine ja uraani. Kaevandamine on potentsiaalne tuleviku majandusharu, kuid see on keskkonnaalaselt tundlik teema.

IV. Reisimine ja transport

Kuidas Gröönimaale pääseb?
Gröönimaale ei saa sõita rongi ega praamiga Euroopast. Sinna pääseb lennukiga, peamiselt Kopenhaagenist (Taani) või Reykjavikist (Island).

Kas Gröönimaa linnade vahel on teedevõrk?
Ei. Asulate vahel ei ole autoteid. Transport linnade ja külade vahel toimub lennukite, helikopterite või (suvisel hooajal) laevadega. Vt. Asfalt lõpeb linna piiril: Miks Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed?

Kas Eesti kodanik vajab Gröönimaale reisimiseks viisat?
Eesti kodanikud saavad Gröönimaale reisida viisavabalt (passiga), kuid tuleb arvestada, et Gröönimaa ei kuulu Schengeni viisaruumi. Lennujaamas toimub passikontroll. ID-kaart ei pruugi olla piisav reisidokument, soovitatav on pass.

Millal on parim aeg virmaliste vaatamiseks?
Virmalisi (Aurora Borealis) on kõige parem vaadelda septembrist aprillini, kui ööd on pimedad. Suvel valitseb polaarpäev (keskööpäike) ja virmalisi ei ole näha.

V. Loodus ja kultuur

Millised loomad elavad Gröönimaal?
Tuntumad maismaaloomad on jääkarud, muskusveised, põhjapõdrad ja polaarrebased. Rannikuvetes elab palju vaalu ja hülgeid.

Kes on gröönlased?
Enamik elanikest (u 88%) on inuitid või inuiti-taani segapäritoluga inimesed. Nende kultuur on tihedalt seotud looduse, küttimise ja kalapüügiga.