NordenBladet – Eesti lähiriikides levib hoogsalt nutitelefoniviirus FluBot, mis suure tõenäosusega jõuab lähiajal ka Eestisse. SMS teel leviv pahavara ähvardab peamiselt Android telefonikasutajaid sõltumata võrguoperaatorist.
Pahavara FluBot levib levib SMS-ina. Naaberriikides on sõnumite sisuks olnud näiteks postipaki teatis, multimeediasõnumi või kõneposti teade või mõni muu kiireloomuline põhjus, mille teada saamiseks tuleb avada sõnumis olev link.
Sõnumi saamine telefoni viirusega ei nakata. Lingile vajutamine ka pahavara telefoni ei too. Ohtlik on see, kui lingile minnes alustada rakenduse alla laadimist.
Kui telefon on nakatunud, on võimalik lahendus viirusest vabanemiseks telefoni tehaseseadete taastamine. See aga tähendab, et telefonist kaob kõik, mis sinna talletatud – telefoninumbrid, fotod ja muud andmed. Et vältida telefonis olevate oluliste andmete kadu, peaks need enne varundama.
NordenBladet – Lätis, Riia lennujaamas hakati tänasest (13.dets) valikuliselt ja kohustuslikus korras testima saabuvate lendude reisijaid, sõltumata nende vaktsineeritusest.
Päevas valitakse juhuslikult neli kuni kuus reisi, kust tulijad peavad tegema lennujaamas süljetesti, valimisse on arvatud ka Eestist tulijad, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Testi ei pea tegema kuni 12-aastased lapsed, transiitreisijad ja lennukeid teenindav personal.
Proovist keeldudes võib saada trahvi.
Endiselt säilib Riia lennujaamas ka senine vabatahtlik testimisvõimalus.
Läti valitsus kaalub juba mitmendat nädalat muuta testimise enne riiki sisenemist kohustuslikuks kõigile.
NordenBladet – Esmaspäevahommikuse seisuga on haiglas 274 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 181 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 155 ehk ligi 86 protsenti on vaktsineerimata ja 26 ehk 14 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 15 uut haigusjuhtu.
Suri 13 koroonaviirusega nakatunud inimest: 55-aastane mees, 61-aastane naine, 68-aastane naine, 69-aastased mees ja naine, 73-aastane naine, 77-aastane naine, 78-aastane mees, 84-aastased mees ja naine, 86-aastane mees, 91-aastane naine, 93-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 1865 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 3998 testitulemust, millest 317 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 196 vaktsineerimata ja 121 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 507,2.
Eestis on tuvastatud kokku 26 koroonapositiivset, kelle puhul viitab genotüpiseerimine omikroni tüvele, nendest kuus on kinnitatud sekveneerimise käigus. Enamik juhtumeid on seotud reisimisega Lõuna-Aafrika Vabariigist.
Ööpäeva jooksul manustati 1101 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 165. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 221 021 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 60,3 protsenti. Täisealistest on lõpetatud vaktsineerimisega 70,2 protsenti.
Eelmisel nädalal tehti Eestis 3235 esmast vaktsineerimist, mis on koroonavaktsineerimiste aegade madalaim näitaja.
NordenBladet – Käre talv on juba mitu nädalat Eestis. Eelmine nädal oli nii külm, et meil külmus vannitoas kolmeks päevaks dushi toru kinni. Tavaliselt kui nii juhtub, lükkan vannitoas elektriradiaatori sisse, no aga kuidas sa raatsid, kui elektri hind ületab kõik normaalsuspiirid. 7. detsembril tõusis hind üle 1000 euro megavatt-tunni kohta (vt. SIIT). Lõin külmunud torudele käega ning läksime hoopis SPA-sse.
Õnneks saab nüüd jälgida tänu meie enda IT-osakonna tublile tööle NordenBladet´ist igapäevaseid elektri hindu (iga päeva elektri hinnadSIIN). Vaatan iga päev värskest tabelist millal elekter soodne ning plaanin kulukamad tegevused odavamale elektrihinna ajale. Olen sellega juba viimase kuu ajaga kõvasti kokku hoidnud! Elektri hinna tabel on kõigile tasuta kättesaadav – vaata kas NordenBladet.ee esilehelt arvutis või telefonis.
Kui aga külm ning kallis elektrihind kõrvale jätta, siis on õues mega ilus – täiuslikult kaunis talveilm, lumine imedemaa, rahu, vaikus, tasakaal! Maal elades leiab inimene tasakaalu, mis linnas kaduma kipub! Elu maal ON REAALSELT SUPER VÕRRATU!!!! Mul elab siin aia taga metsas kolm hirve või metskitse… ei tea täpselt (SIIT näete kui armsad nad meil on), kes regulaarselt mul aias söömas käivad (parim saak neile on kompostihunnikusse viidud õunad).
Neljapäeval käisme taas Estonia kontserdisaalis operetti vaatamas. Peale seda, kui blogisin operetist “Krahv Luxemburg” (loe SIIT), kus krahvi rollis astus üles ooperisolist Reigo Tamm ning kirjutasin, et ma pole küll suurim operettide fänn aga et see oli täitsa lahe etteaste, saatis Reigo mulle kirja ning ütles, et soovitab vaadata ka Ungari päritolu Austria helilooja F. Lehari operetti “Lõbus lesk” (hinnainfo: pilet 25.20 EUR). Käisime kuulamas ja tõesti oli tore! Reigo astus taaskord üles krahvi rollis – seekord oli ta Danilo Danilovitsch. Etteastele lisasid vürtsi ka tubli kunstnikutöö – lavakujundus ning toredad kostüümid. Nii armas, kui saan blogile tagasisidet ning soovitusi, mida kuulama-vaatama minna. Aitäh! Nüüd võiks keegi soovitada mulle Põhjamaiseid operette ka, mida Eesti rahvusooperis või Soomes, Rootsis kuulata 🙂
Pärast operetti hüppasime Solarise toidupoest läbi ning võtsime Solarise parklast auto. 16.- eur paari tunni parkimise eest! See tundus küll kallis, eriti kui võrrelda opereti pigem soodsa hinnaga.
Mis me siis veel teinud oleme? Mis veel toimunud on?
Estella Elisheva käis Oscari sünnipäeval (Lasnamäel Snipers Paintball Klubi´s paintballi mängimas) ning pärast istusime kõik koos ning nautisime Allani vanemate pool tema venna valmistatud uhkeid klubivõileibu (oli vist selline nimi?). Ma polegi varem nii uhket ja rohke kattega võileiba söönud! Tõeline gurmeevõileib!
Teisipäeval, 07.detsembril oli Marguse 52-aasta sünnipäev (minu eksmees ja laste isa). Ta sai lastega teisipäeval kokku ja lapsi koju tuues kutsusin ta sisse – tegin üllatustordi ning lapsed andsid oma kingitused üle. Mõlemad tegid armsa kaardi, Estella kinkis lipsu ning Ivanka oma maalitud akrüülmaali nimega “Ivanka ja isa”, mis oli pool aastat üleval ka Eesti Rahva Muuseumis näitusel. Ivanka maalist olen varem juttu teinud ka meie ElishevaShoshana.com blogis SIIN. See oli esimene kord, kui istusime ühe laua taga mina, Allan, Margus ja lapsed.
Meie majas käib kogu aeg üks küpsetamine ja kokkamine.. nüüd algas ka pipargoogi hooaeg ning detsembrikuine pühade hooaeg tõmbab tuure üles. Kellel veel kingid ostmata, siis detsembri lõpuni saate sõbrahinnaga Elisheva & Shoshana käsitöökosmeetikat ja hooldustooteid soetada! Leia sooduskood ja ostuinfo SIIT!
Estella tegi just juustu-küüslaugu määret ning Ivanka kaunistas piparkooke. Nüüd hakkan kohe end välja sättima. Täna toimub “Eesti otsib superstaari” superfinaal Saku Suurhallis!
NordenBladet — Soomes on arvestatav hulk inimesi, ligi 235 000, kes on saanud esimese vaktsiinidoosi, aga pole lasknud teha teist vaktsiinisüsti. See number moodustab 4-5 protsenti elanikest ja see on erinev vanusegrupiti. Üle 90-aastaste puhul võib tervis olla nii habras, et teist doosi ei juleta anda, vahendab Yle.
Teise doosi võtmata jätmisel võivad olla põhjuseks vaktsiinihirm, läbi põetud koroonahaigus või esimese doosiga kaasnenud kahjulikud kõrvaltoimed.
Näiteks ettevõtjana töötav Piia räägib, et tema teist doosi enam ei võta. Pärast esimest doosi sai ta ebameeldivad kõrvaltoimed, mis teda hirmutasid.
Piia sõnul süda peksis mitu päeva pärast vaktsineerimist. Vaevused kestsid mitu nädalat, enne kui läks paremaks. Lisaks tõusis vererõhk kõrgele ja kõrvades kumises.
Enamusel vaktsineeritutest on aga väga nõrgad kõrvaltoimed. Tavalisemad kõrvaltoimed on süstimise kohaga seotud kuumatunne, punetus, paistetus ja valu ning muud üldisemad vaevused nagu kehv enesetunne, ärrituvus, väsimus ja palavik.
Piia räägib, et loodab, et üks doos kaitseb teda niipalju, et ta haiglasse ei jõua. Ta ei saa oma ühe doosiga koroonapassi, mistõttu ei pääse ta üritustele ega välja sööma.
Haiguse vastu kaitseb ka üks doos, aga selle mõju ajaga kaob, seetõttu on hakatud andma teisi ja kolmandaid doose.
Terviseameti juhtivspetsialist Mia Kontio ütles, et üks doos on küll hea, aga mida kauem aega on sellest möödas, seda suurem on oht haigestuda raskelt. Kontio soovitab võtta teine doos, kuigi sellega kaasnevad kõrvaltoimed võivad inimesi hirmutada.
Kontio sõnul on vaevusi rohkem, kui vaktsiinid on saadud väiksema vahe, vähem kui 3 kuu tagant. Kui doosid on saadud pikema aja tagant, siis on vaevusi vähem.
Piia väitel on kõige raskem see, et ühe doosiga ei saa koroonapassi ja ilma selleta ei pääse eriti kuhugi. Koroonapass on mõeldud vaktsineerituse kasvatamiseks. Nüüd tahetakse võtta koroonapass kasutusele töökohtadel.
Piia on mõelnud sellele, mis saab, kui koroonapassi kasutamist laiendatakse, siis on ta võibolla sunnitud laskma end teise doosiga vaktsineerida. Piia sõnul muutub olukord väga raskeks, kui ilma passita ei pääse enam tööle. Piia rõhutab, et pole vaktsiinivastane, aga vaktsiin talle ei sobinud. Ta on oma kõrvaltoimete kohta teinud teate ravimiametile. Piia arvates on vaktsiinid head asjad ja ta soovitab neid eriti riskigruppidele.
Soome ravimiamet on 18. novembri seisuga läbi vaadanud 5686 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta. Lisaks on läbi vaatamata veel ligi 14 900 teadet vähem raskete kõrvaltoimete kohta.
Kõrvaltoime on raske, kui sellega kaasneb surm, eluohtlik seisund, haiglaravi, püsiv tervisekahjustus, töövõime langus või lööb välja mõni kaasasündinud vaevus.
