NordenBladet — Riigikogus oli eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)“ arutelu.

Ettekande tegid Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.

Kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme rõhutas, et keeleõpe ei seisne üksnes tehnoloogiates. „Küsimus on ka kollektiivses kogemuses, võiks öelda ka, kollektiivsetes traumakogemustes, hoiakutes ja loomulikult vaikimisi kodude traditsioonis,“ sõnas ta. Kasvatusteadlase sõnul võib täna öelda, et meid on saatnud edulugu. „Meil ei ole vastasseise vene ja eesti kogukonna vahel. Paljud vene inimesed soovivad õppida eesti keelt ja järjest rohkem soovivad vene vanemad panna oma lapsi eestikeelsesse kooli,“ rääkis ta. „Samas on säilinud eestlaskonnas ometi ohutunne kestmajäämise pärast. Mureks on status quo eesti keele oskamises,“ lisas ta.

Kuurme peatus enda ettekandes pikemalt RITA-ränne projektil ning selle ühtse Eesti kooli mudelitel. Seejuures tõstatas kasvatusteaduste dotsent küsimuse eestluse väljavaadetest ning säilimisest.

Kuurme toonitas, et keele ja kultuuri jäämine ja õitseng sünnib ka kultuuri sündinute sisemisest sügavast soovist, vaimuväest, emotsionaalsetest komponentidest, uhkusest ja armastusest oma keele vastu ning keele tajumisest oma minasuse sügavama sisuna. „On selge, et me ei saa eeldada, et need, kes meile siia elama tulevad, eesti keelt sama samal viisil tunnetavad, kui see keel tähendab meile,“ märkis ta.

Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang kõneles eesti keele teise keelena õpetajate ettevalmistusest ning ootustest ja vajadustest õpetajakoolituse muutmiseks.

Professori sõnul on vene noorte eesti keele oskus viimase kahe aastaga, eriti aga pandeemiaga, muutunud halvemaks. Ta märkis, et kui 2020. aastal oli eesti keel teise keelena riigieksami keskmine tulemus 67,8 punkti, siis käesolevaks aastaks langes see 63,5 punktini. „Mul on väga kurb meel meie noorte pärast. Gümnaasiumi lõpetavad noored, kes tegelikult ei ole valmis selleks, et edasi õppida eesti keeles, ja kes ei ole valmis ka selleks, et kusagil mujal peale oma venekeelse mulli tööd leida,“ rääkis Klaas-Lang.

Murekohana tõi ta esile asjaolu, et Eesti põhikoolis on õppekeel kohaliku omavalitsuse valida – kui kohalik omavalitsus otsustab, võib see olla vene keel. Seejuures tõi professor positiivse näitena Lätit, kus esimesest klassist on kasutusel kolm kakskeelse hariduse mudelit, seitsmendast klassist alates toimub õppetöö praktiliselt läti keeles ning gümnaasiumis täielikult riigikeeles.

Klaas-Langi sõnul on edukamad need muukeelsed koolid, kus lisaks tavapärasele eesti keele õppele üritatakse leida ka eestikeelset suhtluskeskkonda, kas lõimitud aine- ja keeleõppe või mitmesuguste projektide näol. „Olen väga seda meelt, et keelt õpitakse kasutades,“ lisas ta. Professori hinnangul on probleemiks ka aineõpetajate keeleoskus vene õppekeelega koolides – vähe on neid, kelle eesti keele oskus oleks vähemalt C1 tasemel või kelle emakeel oleks eesti keel.

Ühtlasi tutvustas Klaas-Lang ettepanekuid, mis toetaksid eesti keelest erineva kodukeelega õpilast eestikeelses koolis ja samuti tõhustaksid muukeelses koolis eesti keele teise keelena õpet. Ta rõhutas, et oluline on anda ka aineõpetajatele keeleõpetaja pädevusi ning lisada õpetajakoolitusse kursusi, mille õpiväljunditeks on oskus töötada mitmekultuurilises klassiruumis ja toetada muu emakeelega õpilast eestikeelses aineõppes. „Ka aineõpetaja on ühtlasi keeleõpetaja,“ rõhutas Klaas-Lang.

Professori sõnul tuleks töötada eestikeelsete koolide jaoks välja ka vene keele kui emakeele ja kultuuri moodul ning abimaterjalid. Samuti peaks tema hinnangul kehtestama kohustusliku eestikeelse õppetöö miinimummäära kõigis muukeelsetes põhikoolides. Klaas-Lang toonitas, et vaja on täpset aja- ja tegevuskava, kuidas peaks toimima üleminek eestikeelsele Eesti koolile.

Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin võttis enda ettekandes kokku probleemkomisjoni tehtud järeldused ning peatus keelepoliitilistel kitsaskohtadel.

Komisjoni esimees märkis, et pööras 20 aastat tagasi Riigikogu suures saalis tähelepanu probleemidele, mille lahendamine oli vajalik selleks, et eesti keele õpetamine ja tulemuslik õppimine venekeelses koolis oleksid üldse võimalikud. „20 aastat hiljem pean kahjuks nentima, et kõik need probleemid, mille kiirest lahendamisest tol ajal rääkisin, on elus ja terved ning miski ei osuta sellele, et keegi üritaks neile lõppu teha,“ rääkis ta.

Stalnuhhin tõi esile kolme peamist eesti keele õpetamisega seotud kitsaskohta – õppematerjalide kvaliteeti, ühtse metoodika puudumist ning eesti keele teise keelena õpetajate ettevalmistust.

Ta tutvustas ka probleemkomisjoni ettepanekuid, mis aitaksid eesti keele õpet muukeelses koolis parendada. Probleemkomisjoni hinnangul on vaja luua kompetentsetest spetsialistidest töögrupid metoodikate, õppevahendite jms loomiseks. Samuti tuleks Stalnuhhini sõnul tagada riigikontroll õppevahendite kvaliteedi üle ning võtta kasutusele erakorralised meetmed eesti keele õpetajate ettevalmistamiseks.

Koostöös ülikoolidega tuleks komisjoni arvates välja töötada õppekavad „Eesti keele õpetaja muukeelses koolis“ ning kindlustada neile riigitellimus riigile vajalikus ulatuses. Viimaks tuleks komisjoni hinnangul kiiremas korras moodustada ekspertidest, praktikutest ja poliitikutest koosnev kompetentsikoda, mis vastutaks ettepanekute realiseerimise eest ning töötaks avalikult.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Urmas Reinsalu (I), Jaak Valge (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Andrei Korobeinik, (KE), Heiki Hepner (I), Margit Sutrop (RE), Mihhail Lotman (I) ja Tarmo Kruusimäe (I).

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seaduse, millega vabastatakse kitsendustest riigi sihtasutus, mis on asutatud maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks.

Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seadusega (365 SE) lisatakse riigiga seotud isikute loetellu, kelle suhtes põllumajandusmaa või metsamaa omandamise piirangud ei rakendu, maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus. Muudatuse tulemusel ei pea selline sihtasutus enne maa ostmist kohaliku omavalitsuse volikogult luba taotlema. Eesmärk on vähendada bürokraatiat, et paremini toetada kriisi tõttu raskustesse sattunud põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid.

Ühtlasi vabastatakse seadusega Ühendkuningriigi kodanikud ja juriidilised isikud, kelle asukoht on Ühendkuningriigis, jätkuvalt kinnisasja omandamise korral riigikaitseliste kitsenduste kohaldamisest.

Läbirääkimistel võttis sõna Eduard Odinets (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 76 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 9.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (376 SE) sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses (EUTS) ning isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS) selge eID-alane asutuste vaheline pädevus- ja vastutusjaotus.

Eelnõuga kaasajastatakse regulatsiooni, mis puudutab eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist. Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.

2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõuga (394 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Eelnõuga võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust.

Eelnõu võimaldab välismaa äriühingul filiaal registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.

Eelnõuga muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, st see on olnud võimalus, mitte kohustus.

Eelnõuga luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (403 SE) luuakse võimalus sõlmida jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust, mis tingib vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Eelnõuga luuakse jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, mille sisuks on mõlemale poolele sobiv täiendav fikseeritud minimaalne töökoormus ja paindlik tööajavahemik.

Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.

Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.

Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad.

Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt 6 töötajat.

Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab enne perioodi lõppu selle mõjusid hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.

Edasi lükkus ühe eelnõu teine lugemine

Ettekandja haigestumise tõttu lükkus edasi valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE) teine lugemine.