NordenBladet — Tuleva aasta riigieelarve eelnõus on valitsus kokku leppinud, et riik toetab kohalikke omavalitsusi lastele ja noortele huvihariduse pakkumisel kokku 10,25 miljoni euroga.
„Kui kevadise riigieelarve strateegia arutelude tulemusel vähendas valitsus huvihariduse toetust 14,25 miljonilt 7,25 miljonile, siis järgmise aasta riigieelarves on huviharidusele lisatud kolm miljonit eurot eelkõige huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Seega toetab riik kohalikke omavalitsusi, kelle seadusest tulenev ülesanne on huvihariduse- ja tegevuse korraldus, 10,25 miljoni euroga.
„Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab tänu suuremale tulumaksu laekumisele võrreldes käesoleva aastaga ca 120 miljoni euro võrra. See annab kohalikele omavalitsustele paremad võimalused investeerida nii huvihariduse õpetajate töötasusse kui ka kättesaadavusse,“ selgitas minister Kersna.
Huvihariduse toetust jagatakse kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu kokku 10,25 miljonit eurot. Valitsus kinnitab järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning saadab Riigikogule menetlemiseks tuleval nädalal.
NordenBladet — Valitsus otsustas, et lihtsustatud karantiini määratud COVID-19 haigega kokku puutunud lapsed võivad lisaks õppe- ja kasvatustöös osalemisele edaspidi võtta osa ka samas haridusasutuses toimuvast noorsootööst, huviharidusest- ja huvitegevusest, kui seal osalevad üksnes sama haridusasutuse lapsed.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et kui ühe haridusasutuse lapsed ja noored osalevad samades ruumides huviringides, ei ole põhjendatud nende eemale jätmine huvitegevusest. „Järjepidev huvialaringides osalemine on laste arengule väga oluline. Mul on hea meel, et saame lihtsustatud karantiini reeglid samades koolides toimuvale huvitegevusele kohaldada,” sõnas Kersna.
Kui kuni 12-aastane laps lapsehoius, lasteaias või koolis puutub kokku COVID-19 haigega, siis tohib ta haigussümptomite puudumisel käia edasi koolis või lasteaias ja osa võtta huvitegevusest, kus osalevad ainult sama kooli või lasteaia lapsed.
Täielikult vaktsineerimata COVID-19 haigega koolis kokku puutunud 12-18-aastased õpilased, samuti õpilased, kes saavad 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks, võivad kiirtesti ja PCR-testi negatiivse tulemuse korral ja haigustunnuste puudumisel jätkata nii õppetööd üldharidus- või kutsekoolis kui ka osaleda noorsootöös ja huvitegevustes, kui need toimuvad samas haridusasutuses ning seal osalevad üksnes sama asutuse lapsed ja noored.
Lihtsustatud karantiini saab edaspidi rakendada ka juhul kui lähikontakt tekib koolis või lasteaias toimuvates huviringides ning laps võib haigussümptomite puudumisel jätkata koolis või lasteaias käimist ning huviringides osalemist.
Lihtsustatud karantiini laiendamiseks muutis valitsus oma korralduses nr 212 punkti 4 alapunkte 9 ja 10.
Korraldus hakkab kehtima 27. septembrist ning see avaldatakse veebilehel kriis.ee.
NordenBladet — Soome rahandusministeerium ning sotsiaal- ja terviseministeerium on uurinud riikliku kaugtöö soovituse kehtivuse aluseid. Ministeeriumid teevad ettepaneku lõpetada kaugtöö soovitus 15. oktoobril. Ministeeriumide hinnangul oleks selleks ajaks vaktsineerimise ulatus valitsuse seatud eesmärgi lähedal. See võimaldaks ohutult kaugtöölt üle minna kontakt-tööle.
Epideemia olukord ja vaktsineeritus on kogu riigis paranenud. Praegu ei ole aga tööealise elanikkonna vaktsineeritus veel valitsuse uuendatud hübriidstrateegia kohaselt vähemalt 80 protsendi tasemel. Lisaks avastatakse endiselt palju nakatumisi.
Tööle naasmist võib alustada varem, kui see on võimalik riskihindamise ja piirkondliku epideemia olukorra alusel.
Vastutus ohtu töökeskkonna eest lasub asutustel
Kaugtöö soovituse jätkamine oktoobri keskpaigani annab asutustele võimaluse paindlikuks üleminekuks kaugtöölt töökoha töö järkjärgulisele suurendamisele. Riiklikul tasandil arutatakse kaugtöö ja töökoha töö ühendamisega seotud aspekte töötervishoiuameti, ministeeriumide, terviseameti ning tööturuorganisatsioonide vahel. Need aspektid avaldatakse muu hulgas asutustele antavates juhistes.
Ettevalmistus aitab asutustel liikuda uue argielu suunas. Vastutus ohutu töökeskkonna eest lasub asutustel, kui riiklik ulatusliku kaugtöö soovitus kaob. Kui tööd suurendatakse töökohtadel, tuleb jätkata kaitset koroonaviiruse leviku eest.
Valitsus hindas jaanuaris 2021 erinevaid kontrollimeetmeid ja otsustas koostada tegevuskava ning koos sellega järk-järgult valmistuda ühiskonna avanemiseks. Hübriidstrateegia tegevuskava raames tehti ministeeriumidele ülesandeks septembri keskpaigaks uuesti hinnata valitsuse riikliku kaugtöö soovituse põhjendatust ja kehtivust. Lisaks soovitati kohe alustada riiklikke ettevalmistusi üleminekuks kaugtöölt töökohtade töö ja kaugtöö kombinatsioonile.
Ministeeriumid kasutasid oma töös terviseameti ning töötervishoiuameti hinnanguid nii epidemioloogilise arengu kui ka kaugtöö mõju kohta.
NordenBladet — Soome üks jõukamaid mehi on 68-aastane Björn Wahlroos. Ta rääkis intervjuus väljaandele Taloussanomat esimest korda oma noorusest radikaalse kommunistina. Varem on ta sellest rääkimist vältinud. Oktoobris ilmub Wahlroosist tema elulooraamat. Sealt saab lugeda, millised olid Wahlroosi, tuttavate keskel Nalle noorusaastad. Ta on pidanud alates 1980ndate aastate lõpust päevikut, kuhu on teinud sissekandeid peaaegu iga päev.
Wahlroosil on kogunenud märkmeid nii palju, et tema elulooraamat ilmub koguni kahes osas. Esimene osa kannab pealkirja: Barrikaadidelt pangandusse – päevik 1952-1992.
Praegu Rootsis elav Wahlroos on Soome majanduselu mõjutanud viimase 40 aasta jooksul. Ta on Soome üks jõukamaid mehi, firmade Sampo ja UPM juhatuse esimees. Tema karjäär panganduses sai alguse 1980ndate aastate keskel pärast seda, kui oli kirjutanud doktoritöö hinnaregulatsioonist. Ta valiti siis Soome ühispanga SYP peadirektori asetäitjaks. Tema ametiaja sisse jäid börsibuum, krahh, majanduskriis, panganduse ümberkorraldused ja Nokia tõus.
Siis aga, kui kompartei tegevus Soomes muutus Taisto Sinisalo juhtumisel väga radikaalseks, Wahlroos lahkus. Koos temaga lahkus veel suur hulk inimesi. Wahlroos samas märgib oma toonaseid vaateid kommenteerides, milline oli tooname Soome ühiskond. See oli väga konservatiivne, kus naine oli tohtinud ilma saatjata isegi restorani minna. Vasakpoolsed tahtsid seda muuta.
Siis aga tuli järsk pidur. Wahlroos lahkus kommunistide leerist mõne kuu jooksul 1973. aastal. Radikaalne vasakpoolsus asendus majanduse õppimisega. Üks kommunistide leerist lahkumise põhjusi oli asjaolu, et temalt nõuti oma isa tagant dokumentide varastamist. Tema isa oli majandusministeeriumi pikaajaline kantsler Bror Wahlroos. Huvi dokumentide vastu võis tulla koguni NLiidu saatkonnast.
Praegu valmistab Wahlroosile muret Soome majandus. Eelkõige see, kuidas laenu võetakse tõsise näoga ja väidetakse, et see on hea. Soome majandus on praegu suhteliselt heas seisus, aga sellele vaatamata tahetakse järgmisel, 2022. aastal võtta laenu 7 miljardit eurot. Wahlroos lisab, et laenusid ei kustutata ja nende teenindamine võib minna väga kalliks, kui intressimäärad tõusevad. Ühel hetkel ütleb laenuturg ei, hoiatab Wahlroos.
Laenu võetakse seetõttu, et ühiskonda ei suudeta maksudest ülal pidada. See on Wahlroosi arvates Soome majanduse must auk. Soome kaotas võime majanduslikult toime tulla juba aastaid tagasi. See oli finantskriisi järgne aeg. Süüdi pole ainult praegune Sanna Marini valitsus, vaid asi hakkas pihtsa juba Jyrki Kataineni ajal ning jätkus Juha Sipilä ajal. Mingeid uuendusi pole tehtud, ei maksunduses ega tööturul.
Wahlroos märgib, et Kataineni valitsus ei üritanudki midagi muuta. Sipilä valitsus üritas, aga ebaõnnestus. Marini valitsus aga ei tahagi, kuna mõtteviis on teine. Harjutud on 0-kasvuga, aga see on Wahlroosi arvates väga ohtlik. Endine majandusteaduste professor Wahlroos märgib, et 0-kasvu tõttu kaotab Soome igal aastal 40 miljardit eurot.
Wahlroos seab eeskujuks Iirimaa, kus on saavutatud kasv ja seda läbi maksude alandamise. 30 aastat tagasi alandati Iirimaal maksusid, see tõi sisse investeeringud ja nüüd on Iirimaa kasv kiireim Euroopa Liidus. Iirimaa on väga kiiresti muutunud – sellest on saanud jõukas riik.
Wahlroosi väitel on Soome täiesti omaette tase. Ei suudeta majandust kasvama panna, aga ei suudeta ka Euroopa Liidult raha välja kaubelda, nagu teevad seda Lõuna-Euroopa riigid, näiteks Itaalia. Soome on sellega valinud kõige koledama tee. Pole taotletud kasvu ega ka õige ajal Brüsselist raha küsitud.
Kaotatud 0-kasvu aastad oleks pidanud Wahlroosi arvates otsustajad äratama. Seda aga pole juhtunud. Majandus on seetõttu väga hullus seisus. Majandusest ja selle olukorrast aga üldse ei räägita. Wahlroos süüdistab ametiühinguid, mille tegevuse tõttu on paljud ettevõtted Soomes suletud.
Soomes pannakse ettevõtteid kinni, kuna palgakulud, energia ja logistika on kallimad kui näiteks Saksamaal. Valitsust aga ei huvita töökohad, vaid ainult palgad.
Wahlroosi raamatu esimene osa lõppeb panga- ja majanduskriisiga 1990ndate aastate algul.
NordenBladet — Norras kaotati eile, 25. septembri õhtul kõik koroonapiirangud. Pärast seda avati kõigile kõik söögikohad ja tänavatel tekkis kaos. Ööl vastu tänast pühapäeva valitses pealinnas Oslos tänavatel kaos. Ööklubide uste taga olid kümnete meetrite pikkused järjekorrad, vahendab VG.
Mujal Norras olid samuti suured peod. Ööklubide juhid tunnistasid, et olukord oli kohati lausa eluohtlik. Vabanemine toimus paljude arvates liiga järsku.
Midagi taolist ei osatud oodata, seetõttu peetakse valitsuse kiirest otsust ühiskonna avamise kohta ohtlikuks. Oslo söögikohad täitusid kõik kell 22 õhtul.
Norra valitsus teatas reedel, et laupäevast taastatakse riigis normaalne elu. Vajadusel on võimalik piirkonniti kehtestada piiranguid.
Ühiskonna avamist toetas peaminister Erna Solberg. Ta põhjendas seda asjaoluga, et karmid piirangud on õigustatud vaid siis, kui selle järele on vajadus. Praegu seda vajadust pole.
Peaminister Solberg samas kutsus ĂĽles ettevaatlikkusele. Ta soovitas lasta testi teha, kui enesetunne on kehv.
Norras on võim vahetumas, kuna Solbergi juhitav konservatiivne Høyre kaotas valimistel Jonas Gahr Støreni juhitavale töölisparteile.
Aftenposten kirjutas, et Oslos oli tänavatel korraga nii palju inimesi, et nad ei mahtunud teineteise kõrvale ära. Trondheimis olid inimesed hirmul, et nad tallatakse jalge alla.
Norras on täielikult vaktsineeritud 83 protsenti täisealistest elanikest.
