Esmaspäev, detsember 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Helena-Reet: 11 TARKUST, MIDA ma täna soovitaks endale 19-aasta sünnipäeva eel.. NING vastus küsimusele: “Kas ma valiksin Sinu või 10 miljardit eurot?”

NordenBladet – Kas sina tead, kui vanaks sa saad? Saate aru, ma ei tea kunagi kui vana ma olen ja kui vanaks ma saan… Kui ma sellele mõtlen või kui keegi minult küsib, siis ma lahutan käesolevast aastanumbrist oma sünniaasta… Ma muidugi umbes tean, kas “see vanus” või “hoopis see”.. aga KUMB siis, seda pean alati arvutama… On see normaalne?

Kuni mingi vanuseni soovisin hirmsasti vanem olla kui ma tegelikult olin (no nagu me kõik). Näen seda kasvõi oma laste pealt. Kui ütlen näiteks Ivankale, et “Oh sa mu tibuke”, siis saab ta pahaseks.. Ta ütleb, et ta pole mingi tibu, vaid pigem kana, sest kana on vanem ja tibu on titt. 🐣🐥🐤 😀 hahaaa..

Kunagi mõtlesin, et enne seda ja toda vanust ei võeta mind tõsiselt… saaks ma ometi 26 või 28 jne. Veel enne seda mõtlesin, et edukaks saamiseks piisab sellest, et hästi õppida ja pingutada või siis minnes teist teed, lihtsalt rikas mees endale leida. Kumbki vastus pole õige. Mul puudus eneseusk ja ma arvasin, et kui ca 19-aastane oma ideedest räägib, siis teda ei võeta tõsiselt. Mind ei võetudki tõsiselt, sest ma ise oma väära uskumise ja vaadetega tapsin suure osa oma loovusest ning kui mõni hea idee oligi, siis jäi puudu teadmistest, kuidas seda ellu viia, kellelt nõu küsida, kuidas toimida. Tänapäeva noored on selles mõttes nii palju minust ees – ühiskond teab, et juba 20+ aastasest võib vabalt saada ükssarviku juht, kes mängib raha ja võimuga.

Mul on natuke rohkem kui kuu oma järgmise sünnipäevani, ning ma mõtlesin, et ma panen kirja mida ma saavutanud olen ja mida ma soovitaks 19-aastasele Helena-Reedale.

Mis mul siis saavutatud on ning mida ma täna arvan ja sooviksin, et nooremana oleksin teadnud?

1. Mul on kaks toredat tütart, 16-aastane Estella Elisheva ja 14-aastane Ivanka Shoshana. Lastest, nende soovidest, ringidest, nendega tegelemisest, vara ärkamistest ning lõputust autojuhiks olemesiset on s*taks siiber ees (pardon!) aga nad on toredad, ma armastan neid väga ja ma pean neid siiani oma elu suurimaks saavutuseks!!!

2. Mul on seljataga ligi 20 aastat kestnud kooselu mu laste isaga, kellest kaks ja pool aastat tagasi lahku läksin ning mis andis mulle ülimalt kasulikud õppetunnid:

a) ükski, ka mitte kõige ilusamini alanud suhe ei kesta, kui seda teadlikult ei hoia ja vastastikkuse tähelepanu ning armastusega ei väeta.
b) ka kõige suurem armastus ja usaldus võib lõppeda koledalt ja ettearvamatult. Inimene, kelle kõrval sa uskusid end “viimsele unele minevat” võib su jalgealuse kõikuma lüüa ning varasemad suulised kokkulepped, mõtted, otsused jne. ei pruugi ühel hetkel enam midagi lugeda. Haiget saanud armastus (mis ühel hetkel on pikaks veninud “harjumus”) võib olla väga tundlik ja isegi meelega kiuslik.
c) sinu suhe.. (ja kusjuures praktiliselt ükskõik kellega) on täpselt nii hea, kui hea, hooliv ja hoolitsev oled SINA ISE. Kui inimesed seda teaksid (seda sügavuti mõistaksid), siis oleks kõik suhted äärmiselt ilusad ja õnnelikud!

3.  Kui te olete mingil põhjusel läbi elanud lahutuse……. siis ärge lõpetage TÕELISESSE ARMASTUSSE uskumast. Raha on ülimalt oluline aga armastus ja hingesugulus on tähtsam!


 Kui oled leidnud oma hingesugulase – siis HOIA, AUSTA, ALLU & ARMASTA! 🙂 (Allan ja Helena-Reet, 2022)

4.  Kui vaid verinoored naised (tüdrukud) teaksid, kui palju nemad annavad rohkem kui rikkad (vana)mehed keda nad noorena taga ajavad. See on nagu 1 sent miljoni kõrval. Kui habras ja puhas on nende hing ning KUI erinevast ajast on nende mälestused ja taust, mis iial ei hakka partneriga ühte takti lööma.. Alati on erandeid aga tunduvalt turvalisem, statistiliselt kasulikum ja mõistlikum on saata noorus mööda armastades, mitte “raha armastades”. Pole tasuta lõunaid, on tehingud, millega mõlemad pooled nõus on, aga mille tegelikku hinda oskab hinnata lõpuni vaid suhte vanem pool.

5. Ma olen üle kahe aasta mõelnud ühele asjale, juurelnud ühte küsimust, mille ma ise ükskord Allanile naljaviluks õhku viskasin:

“Kas Sa valiksid minu või 10 miljardit eurot?”, “Kas mina valiksin Sinu või 10 miljardit eurot?”… Kaaluge seda mõtet, sügavalt ja tõsiselt.. kumma te valiksite.. päriselt? Ma leidsin sellele kord ühe, kord teise vastuse (enamasti kaldusin raha suunas).. aga täna ma tean täpselt — ma valiksin Sinu! Ma ei suudaks istuda ka kogu maailma raha otsas ilma Sinuta.. ilma armastuseta, ilma sõbrata, ilma hingesugulaseta. Armastus on väärt kõike – riski, kaotust, võitu ning vähemalt mina usun, et kannatada koos armsamaga oleks toredam kui istuda oma toretseval troonil hingelt palja ja üksikuna.

Allan, ma armastan Sind TINGIMUSTETA, SIIRALT, KIRGLIKULT, ENNASTUNUSTAVALT ning MEELETULT ja Margus, ma armastan tegelikult Sind ka, täna natuke teistmoodi aga alati ja igavesti. ❤❤❤

6.  Räägin jälle vaid oma kogemusest.. aga usun, et nö “vana muster” töötab kõige paremini ja naine on õnnelik, kui saab olla naiselik. Naiselik naine vajab oma kõrvale mehelikku meest ning mees on mehelik vaid siis kui naine on õrn ja naiselik. Üks selline ring, mille algust ei oska keegi täpselt leida. Aga algus on tegelikult väga lihtne… SINA oled algus! Alustada saad alati endast. Sinuga käitutakse alati nii nagu sa lased endaga käituda! Sa saad alati selle, mille vääriliseks sa ise ennast pead! Mina armastan, kui püksid on mehe jalas ja mees domineerib.

7. … mis ei tähenda, et ma ei võiks olla võimas ja tegus naine. Ma olen ISESEISEV.. Mul on suur ilus aed ja maja (ilma pangalaenuta!), mul puuduvad üldse igasugused laenud (kui ei arvesta päevatreidimisega võetud ajutisi võimendusi), mul on mitu äri ja töötavat kaubamärki, mul on viiekeelne meedia-business, mis teenindab igapäevaselt kümneid tuhandeid skandinaavialasi, mul on investeeringud mitmetesse Skandinaavia ja Ameerika ettevõtetesse, mul on hobid (ma maalin ja proovin kirjutada raamatuid). Ning mis peamine – ma tean, et MINA, MINA ISE olen oma saatuse sepp ja oma õnne valaja! Ainult mina.. ning kõik ülejäänu on suur õnn, suur õnnistus, dividendid ja elu poolt saadud boonused.

Ma ei taha kunagi olla üksi, aga ma ei karda olla üksi ning mul ei ole üksi igav. Mulle meeldib koos armsamaga tulevikuplaane teha, viimasepeal oleks koos superedukaks saada ja koos maailma vallutada, aga ma tean, et ka minu saavutused on sellised, millega olen pälvinud austuse ja saavutanud edu.



8.  Õppimisse ja tervisesse tasub alati panustada.

9.  Kukkumisi ja ebaõnnestumisi ei tasu karta.. kui sul neid pole, siis ei ole sa tõenäoliselt kunagi ka tõusnud või midagi saavutanud

10. Kõik ei ole täiuslik, ei pea olema täisulik ja ei saa kunagi täiuslikuks. Jaga oma mõtteid ka “poolel teel”, “teel olles”. Mina olen palju super lahedaid asju näiteks kasvõi blogis avaldamata jätnud, sest olen mõelnud, et ootan kuni miski on “valmis”. Enamus asjad ei saa kunagi valmis vaid ARENEVAD, KASVAVAD, KUJUNEVAD.

11.  Ja lõpetuseks… JAH, ka 40 aastaselt sa pead justkui ootama vanemata surma, et lõpuks elama julgeks / saaks hakata. Lepi sellega või hakka elama!  (Mina lepin sellega, sest muidu ma poleks eemaldanud avapilti, mille algul postitasin) 😀 hahaaa

Vähem põdemist!
Olge mõnusad!
Kallistan!

Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂

Viimased postitused:
Helena-Reet: BÖRSIETTEVÕTETE krahhid & minu KOLM treidimise kuldreeglit + veidi suvalist suvist juttu 🙂
Helena-Reet: Tartus, Saadjärvel, Räpinas ja Viljandis
Helena-Reet: Allani ema külas + Jaanipäev koos vanematega
Helena-Reet: Estella Elisheva Tallinna Juudi Kooli 9.klassi lõpetamine + GALERII!
Helena-Reet: Elu nautimine on minu jaoks aina olulisem + mõned pildid laste sünnast ja väike aiablogi!
Helena-Reet: Ivanka 14-aasta sünnipäev, Armastusepäev, Ardo sünna ning PALJU AIAJUTTU ja PILTE!
Helena-Reet: Kaks aastat Allaniga! + Estella MUBA´sse sisseastumine, esinemine Georg Otsa Sümfooniaorkestriga ja 16.a sünnipäev!
Helena-Reet: Märtsi ja Aprilli kokkuvõte
Helena-Reet: Minu maagiline 22.02.2022 + KARUTURG BÖRSIDEL, UUS MAAL, UUS RETSEPT!
Helena-Reet: Airobot IPO, Stockfanatt, küberrünnak, komöödiaetendus Jokker, Eesti laul 2022, UUS MAAL ja palju muud huvitavat!
Helena-Reet: Elevusega tõusmisest ning isuga elamisest, TAAS UUS MAAL ning ülevaade tänaõhtusest ‘non alcohol’ õllede testimisest
Helena-Reet: KAS soetada Hispaaniasse nö “talvekodu”, kultuurisündmustest ja uuest hiire maalist! + PILDIGALERIID!

Eesti: Mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad toetust saama

NordenBladet — Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, mille raames hakatakse toetama lastele mahetoitu pakkuvaid koole ja lasteaedu.

Mahetoidu pakkujateks loetakse selliseid haridusasutusi, kus kasutatakse toidu valmistamiseks vähemalt 20% ulatuses mahepõllumajandusest tulevat toorainet. Praegu on Eestis selliseid asutusi ligikaudu 50. Toetuse eesmärk on nelja aastaga jõuda tasemele, kus mahetoitu pakutakse vähemalt 25% lasteaialastest ning üldhariduskoolide õpilastest.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on mahetoidu pakkujate toetamine vajalik, et lapsed omandaksid juba noores eas head toitumisharjumused. „Haridusasutustes pakutav toit peab olema värske ja tervist toetav. Mahetoidu pakkumine aitab lisaks heade toitumisharjumuste tekkimisele tõsta ka laste teadlikkust mahepõllumajandusest ning keskkonnahoiust laiemalt,“ ütles Kruuse.

„Toetus on kasulik ka kohalikele mahetootjatele, kes saavad seeläbi rohkem võimalusi enda toodangu turustamiseks. Samuti aitab toetus kaasa toidu jätkusuutlikumale tootmisele,“ lisas minister.

2021. aasta seisuga oli Eestis mahetootjaid kokku 2043 ning mahepõllumajandusliku maad 229 400 ha, moodustades kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Keskmisel mahetootjal oli ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Eesti on praegu mahemaa osakaalu poolest Euroopas teisel kohal.

Mahetoidu pakkujatele hakatakse toetust maksma alates septembrist. Toetust hakkavad saama kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning kes on oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta teisest kvartalist.

Riigieelarves on selleks aastaks toetuste jaoks ette nähtud 673 500 eurot mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot koolipidajate, koolide ja köögipersonali koolitamiseks.

Taustainfo
Haridusstatistika andmebaasi  2021/22. õppeaasta andmete põhjal on mahetoidu pakkumise toetuse sihtrühma suurus 223 747 last, kellest 30% (66 979 last) on koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja 70% (156 768 last) on üldhariduskoolide statsionaarse õppe 1.–12. klassi õpilased.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 2021. a vaatluse ajal jaekaubanduses müügil 2067 kodumaist mahetoodet. Suurima osakaalu kogu sortimendist moodustasid tera-, kaunvilja- ja õlitooted (19%). Neile järgnesid maitse- ja ravimtaimed ning teed (15%), kartul, köögivili ja neist valmistatud tooted (14%) ning puuviljad, marjad ja neist valmistatud tooted (12%).

 

 

Eesti: Valmis COVID-19 majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamise uuring

NordenBladet — Vastvalminud uuring kõneleb COVID-19 kriisi mõjust Eesti majandusele ja enim haavatavatele ühiskonnagruppidele laiemalt. Teadlased pakuvad lisaks olukorra analüüsile mitmeid lahendusi mõjude leevendamiseks ja erinevate ühiskonnagruppide hakkamasaamise tagamiseks.

Kinnitust leidis, et majandusvaldkondadest tabas kriis kõige raskemalt reisikorraldust, majutust ja toitlustust ning spordi- ja vabaaja tegevusi, kus käive langes kriisi esimesel kahel kuul aastatagusega võrreldes poole võrra või rohkemgi. Samas aga õnnestus farmaatsiatööstusel oma tegevusmahte samal perioodil poolteist korda suurendada. Kokku oli selliseid tegevusalasid, kus müügimahud kriisi esimeses laines kasvasid, üksteist. Kriisi mõju oli eriti raske ettevõtetele, mille ajutine sulgemine on väga kulukas, näiteks hotellid, ja likviidsus väike, näiteks ettevõtted, mis olid just teinud suure investeeringu.

Projekti konsortsiumi kaasjuhi Janno Järve sõnul ei toonud kriisi algusfaas kaasa töötajate märkimisväärset liikumist madalat lisandväärtust tootvatest sektoritest kõrgema lisandväärtusega sektoritesse: „Edukamad sektorid saavutasid kasvu eelkõige tänu tööviljakuse tõusule, mitte lisandunud tööjõule. Inimesed püsisid kriisi ajal suurema tõenäosusega samal töökohal ja liikusid teistesse ettevõtetesse nii sektorisiseselt kui sektoriüleselt märksa vähem kui kriisile eelnevatel perioodidel.“

Koroonakriisil oli lisaks majandusele laiaulatuslik mõju ka vaimsele tervisele. Enam kui pooled 15-24aastastest noortest ütlesid teadlastele, et neil esineb depressiooni või teisi meeleoluhäireid. Selle põhjuseks tuuakse uuringus välja koolide, huviringide ja meelelahutusasutuste sulgemisest tulenev suhtlemisvaegus. Noorte jaoks on suhtlemisel kriitiliselt tähtis roll vaimse tervise hoidmisel, tervikliku minapildi kujunemisel ja iseseisvaks täiskasvanuks saamisel.

Pandeemia ja hirm haigestumise ees, aga ka viiruse leviku ohjamiseks kehtestatud piirangud tõid kaasa suure elumuutuse puuetega inimestele. Eriti suur oli pandeemia negatiivne mõju vaimsele tervisele psühhiaatrilise erivajadusega inimeste seas. Nende ligipääs infole, teenustele ja kaupadele halvenes kordi. Liikumis- ja kõnepuudega inimestele oli probleemseim üleminek üleüldisele digitaalsele suhtlusele. Vähenes ka juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele, mis ei olnud paljude jaoks mitte lihtsalt ühe teenuse peatumine, vaid koos teenusega kadus ka inimeste vaimsele tervisele oluline sotsialiseerumise võimalus.

Mõnevõrra ootamatult ilmes uuringust, et iseseisvat elu elavad vanemaealised kohanesid pandeemiaga pigem hästi. Nad olid teadlikud piirangutest ning mõistsid nii piirangute kui vaktsineerimise vajalikkust. Raskest perioodist teadlikku ülesaamist seletatakse selle elanike grupi Nõukogude Liidu perioodi kogemusega. Ehkki hirm COVID-19sse haigestumise ees oli vanemaealiste seas suur, kogesid nad keskmisest vähem vaimset kurnatust, depressiooni ja stressi.

Soolise võrdsuse vaates pani eriolukord ja inimeste kodudesse sulgemine naiste õlule suurema koormuse laste ja teiste abi vajavate lähedaste hooldamisel, seda eriti arvestades tõrkeid hoiuteenuste toimimises.

Valitsusepoolsed koroonakriisi leevendusmeetmed ja tegevus laiemalt on uuringus osalejate arvates  samaaegselt nii kiidusõnu kui kriitikat väärt. Töötukassa kaudu käivitatud töötasutoetus oli ettevõtjate hinnangul väärtuslik tugi ning hoidis sissetulekute jaotuse ühiskonnas võrdsemana. Olulisemaks puudujäägiks pea kõigi vastajate gruppide arvates oli kriisikommunikatsioon. Noorte suunalise poliitika miinusena toodi välja, et erinevalt paljudest teistest OECD riikidest ei rakendatud meil spetsiaalselt noortele mõeldud tööturu- ega finantsmeetmeid pandeemia mõju leevendamiseks.

Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu. Uuring valmis Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.

Uuringu läbiviijad olid Tartu Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ.

Lõpparuannet saab lugeda SIIT
Projekti tutvustav VIDEO

 

Soomes muutub ajateenistus, naisi hakatakse kutsuma alates 2024. aastast

NordenBladet — Soomes hakkab poiste arv vähenema kümne aasta pärast, mistõttu on kavas hakata riigi võitlusvõime säilitamiseks ajateenistusse kutsuma naisi. Praegu läbib Soome ajateenistuse aastas ligi 900 naist ja see arv tahetakse tõsta 2000 peale. Soomes hakatakse katseliselt naisi ajateenistusse kutsuma juba alates 2024. aastast, vahendab MTV.

Naiste ajateenistusse kutsumine ja sellega seotud tervisekontrolli sidumine teise astme õppega kavatsetakse ellu viia 2026. aastal.

Praegu on Soomes kõik ajateenistuse 600 tegevust avatud nii meestele kui naistele. Lisaks majutatakse nii mehed kui naised samades kasarmutes ja telkides.

Soome ajateenijate liit on avaldanud seisukoha, et riigikaitse on nii meeste kui naiste asi. Soome sõjaväe suurus on 280 000 võitlejat, mille hulgas on nii mehed kui naised.

Ajateenijate tervisekontrolli leevendatakse, kuna ajateenistus ei kujuta endast ainult metsas roomamist. On selliseid ülesandeid, kus pole vaja raudset tervist, vaid on vaja rohkem mõistust.

Tulevikus kutsutakse ajateenistusse ka need, kes praegu on teatud haiguste tõttu välja jäänud, aga keda saab kasutada näiteks kübersõjategevuses ja logistikas transporditeenuste osutamisel. Eesmärk on saada igal aastal ajateenistusest vabastatud „C-meest” juurde B-kategooriasse ehk füüsiliselt kergemasse ajateenistusse.

Soome julgeoleku tagamine nõuab aga panust ka teistelt peale ajateenijate ja reservistide. Tsiviilajateenistus tahetakse muuta rohkem ühiskonna kaitsevajadusi arvestavaks. Kui seni on saanud tsiviilajateenistuse valida suhteliselt vabalt, siis tulevikus keskendub see riigi julgeolekule ja varustuskindlusele: need on eri transporditeenused ning pääste- ja tuleohutus. Sellega seoses saab tsiviilajateenistuses olijaid kasutada kriisiolukorras eri ülesannete täitmisel.

Ühtlasi on kavas pakkuda naistele võimalust läbida vabatahtlik tsiviilajateenistus.

Soomes on olnud arutusel ka elukutselise sõjaväe loomine. Seda aga ei taheta teha, kuna see vähendaks sidet sõjaväe ja elanikkonna vahel ning nõrgendaks riigi kaitsetahet.

 

Soome: Euroopa energiakriis võib kaasa tuua ettevõtete riigistamise laine

NordenBladet — Euroopa energiakriis võib kaasa tuua energiafirmade riigistamise, leiab Soome Aalto ülikooli tehnilise füüsika professor ja kliimapaneeli liige Peter Lund. Lund ütles Yle hommikusaates, et energiakriisi põhjuseks on Venemaa rünnak Ukraina vastu ja Euroopa sõltuvus Vene gaasist. Soome energiafirmale Fortum kuuluv Saksa energiafirma Uniper on gaasitarnete katkemise tõttu raskustes. Saksa majandusminister on nõudnud omanikfirmalt Fortum Uniperi päästmist.

Uniper on aga väga suur ettevõte. Selle käive on suurem kui Soome riigi aastaeelarve. Kui Fortum ei jaksa ettevõtet päästa, siis Saksa valitsus riigistab selle ja Soome investorid jäävad oma rahast ilma.

Euroopas on juba alustatud energiaettevõtete riigistamisega. Võib tekkida doominoefekt, kus ühe ettevõtte raskused tõmbavad kaasa ka teised ettevõtted. Eelmisel nädalal riigistati Prantsusmaal elektrifirma EDF, mille võlakoorem on üle 100 miljardi euro.

EDF on suur elektritootja, millel on 56 tuumajaama üle terve Prantsusmaa. President Emmanuel Macron on andnud ettevõttele korralduse rajada veel 6 uut tuumajaama. Ettevõte on aga sellele vaatamata raskustes ja tuumajaamu on tulnud sulgeda vananemise tõttu.

Energiafirmade riigistamine võib Lundi sõnul ulatuda Soomeni välja. Prantsuse valitsus kavatseb lähiajal riigistada gaasifirmad. Saksamaa riigistab Uniperi ning Soome võib sellises olukorras riigistada Fortumi.

Riigistamine aitab päästa energiafirmad ning hoida hinnad kontrolli all. Riigi käsi aitab olukorda päästa. Soomes on olnud elektri hind viimastel päevadel erakordselt kõrgel. Tavaliselt suvel elektri hind langeb, aga käesoleval suvel pole seda juhtunud.

Fossiilsete kütuste osas on Soome täielikult sõltuv impordist. Venemaa on suurim fossiilsete kütuste tootja ja eksportija. Eelmisel, 2021. aastal oli Vene gaasi osakaal Soomes 92 protsenti. Fossiilse kütuse puhul oli Venemaa osakaal 67 protsenti ja söe puhul 52 protsenti.

Soomes on elektri hinda mõjutanud ka Olkiluoto 3 tuumareaktori käivitamise venimine.