NordenBladet — Superfood või supertoit on sõna, mida teab iga enda tervisest lugupidav inimene ja tunneb toidumaastiku valitsevaid trende. Supertoidust kuuleb tänasel päeval pidevalt, aga tuleb välja, et need üleskiidetud toiduained ei pruugigi anda meile soovitud mõjusid, kirjutab Theconversation.com
Supertoit on sõna, mis võib alati lubada rohkemat, kui teised toiduained. Supertoidus võib olla mõni väga olulise tähtsusega toiduaine inimkehale, aga selle kogus on tavaliselt nii väike, et ei anna mingit tulemust. Sellest hoolimata reklaamitakse seda toitu supertoiduks ja kiidetakse, kui imeline see meile on ning miks iga hinna eest ostma peaks.
Saa teadlikuks, miks ja mille põhjal konkreetset toitu supertoiduks nimetatakse:
1. Kaneel
Kaneeli soovitatakse muuhulgas ka kaalulangetajatele, kes soovivad oma tulemusi kontrolli all hoida. Selleks, et kaneel päriselt ka soovitud tulemusi annaks, tuleks seda iga päev üle 13 grammi süüa.
Teisisõnu ei peaks kaneeli mitte mingil mingil juhul nii palju tarbima, sest tavapärane kaneel sisaldab palju kumariini, mis on suures koguses maksale suisa mürgine. 1 teelusikatäis kaneeli päevas on maksimum kogus.
Kaalulangetaja jälgigu pigem päevas tarbitud kalorite kogust, et soovitud tulemusi saavutada ja säilitada.
2. 200 pudelitäit punast veini
Punase veini kasulikest omadustest on juba ammustest aegadest kirjutatud ja teaduslikel viisidel tõestatud. Punane vein on kasulik, kuna sisaldab resveratrooli. Resveratrool on tugevatoimeline antioksüdant, põletikuvastaste, kasvajatevastaste ning antibakteriaalsete omadustega. Vähendab halva kolesterooli hulka, parandab maksa tööd ning rakkude ainevahetust.
Resveratrool võib olla kasulik, kui seda võetakse 0,1 grammi päevas. Ühes pudelis veinis on resveratrooli umbes kolm mikrogrammi.
See tähendab, et vajaliku resveratrooli kättesaamiseks tuleks juua igal päeval vähemalt 200 pudelit veini.
3. Mustikad
Ka mustikates on resveratrooli. Mustikaid tuleks vajaliku koguse resveratrooli saamiseks süüa 10 000 tk, et tervisele kasu avaldaks.
Mustikates on ka antotsüaniine, mis mõjub südamele hästi. Selle tarbeks piisab vähemast – umbes 150-300 mustikat päevas.
4. Tume šokolaad
Me kõik soovime südamest uskuda, et tume šokolaad on tervislik, kuna see võib aidata vererõhku alandada. Selle väite taga peitud kakaos sisalduv teobromiin.
Teobromiin alandab vererõhku aga alles siis, kui seda tarbitakse päevas umbes 1 gramm. Selline kogus teobromiini leidub 100 grammis tumedas šokolaadis. Selline kogus šokolaadi igapäevaselt ära süüa kergitab kehakaalu, sest sisaldab liiga palju kaloreid ja kasutegur asendub teise kahjuga.
5. Kurkum
Kurkumit kasutatakse maitsestamiseks ja seda sisaldub ka karris.
Kurkumi kasulikkus peitub kurkumiinil. Kurkumiin võib vähendada organismis olevat põletikku.
Selleks, et kurkum tõesti tuntavat positiivset tulemust annaks, tuleks seda süüa 30 grammi päevas. Lisaks kurkum imendub väga kehvasti, mistõttu tuleks seda tarbida siis hoopis 100 grammi päevas.
100 grammi kurkumit on juba üsna tohutu kogus!
Mida siis teha?
Teadlaste sõnul on parim valik kindlustada mitmekülgne toidulaud, mille hulgas palju köögivilju. Kui näiteks mustikates on mingit konkreetset kasulikku ainet vähe, siis üldiselt on mustikad ju väga suurepärane ja vähese kalorsusega vahepala.
Supertoite pole tervise edendamiseks vaja otsida, vaid tarbida kõike mitmekülgselt. Mitmekülgne toiduvalik kindlustab sind vajalike vitamiinidega.
NordenBladet — Alzheimeri tõbi võib tekkida juba tunduvalt varem, kui arvatakse. Teadlased loodavad, et nende antud info aitab uute diagnoosimise- ja ravivormide edendamisele kaasa, kirjutab Frontiers in Aging Neuroscience.
Alzheimeri tõve algpõhjust ei osata öelda. Teatakse vaid, et tõve puhul hakkab aju koguma valke, amüloidi, mis kahjustab närve ja ajurakke. See vähendab mälu ja andmetöötlust. Aastate jooksul hakkab kahjustus levima aina laiemale piirkonnale.
Teadlased on seni uskunud, et Alzheimeri tõvega seotud ajumuutused hakkavad pihta vähemalt 10-20 aastat enne diagnoosi. Uue teooria (avalikustati Frontiers in Aging Neuroscience lehes) järgi võivad ajus toimuvad muutused alata palju-palju varem.
USA teadlased ütlevad, et Alzheimeri tõvega seotud tau-valgu kogunemine algab juba 34 aastat varem, kui sümptomid ilmnevad. Kuigi haigust ei saa ravida, on siiski võimalikult varajases staadiumis avastatud Alzheimeri kulgu võimalik natukene aeglustada.
Johns Hopkins´i ülikooli uuringus osales 290 inimest, kes olid vanuselt vähemalt 40-aastased. Igaühel oli vähemalt üks sugulane, kes oli haigestunud Alzheimerisse. Gonorröa suurendab haigestumise riski. Enamikel juhtudel pole Alzheimeri tõbi pärilik.
Teadlased analüüsisid katsel osalejate tserebrospinaalvedeliku (aine, mis on sarnane vereplasmaga, mis ringleb läbi närvisüsteemi ja võimaldab tal normaalset toimimist) ja aju magnetiliste kujutiste tulemusi, mida koguti BIOCARD-uuringute raames, aastatel 1995-2013. Samal ajaperioodil tehti osalejatele mälu, õppimise, lugemise ja tähelepanelikkusega seotud teste.
Uuringu alguses olid kõikide osalejate mäluga seotud tegevused normaalsed, aga lõpus diagnoositi 81 inimesele Alzheimeri tõbi.
Lisaks tau-valkude koguse suurenemisele märkasid uurijad mõningaid mälufunktsiooni halvenemise märke 11-15 aastat enne tegeliku mäluhaiguse sümptomite algust. Teadlased märkasid Alzheimerisse haigestunud osalejate ajupildis muutuseid juba 3-9 aastat enne diagnoosi.
Ülikooli professor Laurent Younes ütleb, et ajus toimuvad muutused on väga individuaalsed. Alzheimeri tõvele pole siiani leitud ravi, kuigi seda on väga pingsalt otsitud. Teadlased loodavad, et nende uute tulemuste abil on võimalik teostada paremaid diagnostilisi teste ja loodetavasti luua lahendusi, kuidas valkude moodustumist aeglustada.
_____________________ Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud. Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30. Alzheimeri tõbe on liigitatud ka III tüüpi suhkurtõveks. Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Dementsust, mis kujuneb välja Alzheimeri tõve tõttu, käsitletakse orgaaniliste psüühikahäirete rubriiki kuuluva haigusena (dementsus Alzheimeri tõvest).
Enamasti diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65-aastastel, kuigi haruldasem varajane Alzheimeri tõbi võib esineda palju nooremas eas. 2006. aastal põdes Alzheimeri tõbe maailmas 26,6 miljonit inimest. Ennustatakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe.
Sümptomid ja haiguse kulg: Kuigi Alzheimeri tõbi on igal inimesel erineva iseloomuga, on sel haigusel palju ühiseid sümptomeid. Esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks. Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering.
Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma. Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat. Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta.
Haiguse kulg jaguneb neljaks staadiumiks, mille jooksul kognitiivsed ja funktsionaalsed häired süvenevad.
Eeldementsus: Esimesed sümptomid pannakse sageli ekslikult vananemise või stressi arvele. Põhjalikul neuropsühholoogilisel testimisel on võimalik leida kergeid kognitiivseid raskusi kuni kaheksa aastat enne, kui on võimalik kliiniliselt diagnoosida Alzheimeri tõve. Need varajased sümptomid võivad häirida keerukamaid igapäevatoiminguid. Märkimisväärseim vaevus on mälukaotus, mis ilmneb raskuses meenutada hiljuti teada saadud asju ja võimetuses omandada uut infot.
Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist. Võib esineda apaatia, mis jääbki haiguse kogu kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks. Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks, kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega.
Kerge staadium: Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine. Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime.
Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise. Sel staadiumil on haige tavaliselt võimeline lihtsamaid mõtteid korralikult edasi andma. Peenmotoorsete tegevuste (näiteks kirjutamine, joonistamine, riietumine) võib esineda koordinatsiooni- ja planeerimisraskusi (apraksia), kuid tavaliselt jäävad need märkamatuks. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt nõudlike tegevuste juures.
Keskmise raskusastmega staadium: Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisvus, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid. Võimetuse tõttu sõnu meenutada tekivad sagedased ebaõiged sõnaasendused (parafraasiad). Ka kirjutamis- ja lugemisoskus aina halvenevad. Haiguse süvenedes halveneb keerukate tegevuste koordinatsioon, näiteks suureneb kukkumisoht. Mälu halveneb veelgi ja haige ei pruugi oma lähedasi sugulasi ära tunda. Halveneb ka pikaajaline mälu, mis varasemates staadiumides säilis.
Rohkem hakkavad ilmnema käitumuslikud ja neuropsühhiaatrilised muutused. Tavalised ilmingud on uitamine, ärrituvus ja emotsionaalne labiilsus, mis ilmneb nutus, ettekavatsemata agressiivsushoogudes ja vastupanus hooldamisele.
Raske staadium: Hilisemates dementsuse staadiumites võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood.
NordenBladet — Tihti mõeldakse, et mis see üks õlu või klaasike veini päevas ikka teeb, aga tuleb välja, et tegelikult mõjutab see inimeste tervist rohkem, kui julgetakse arvata, vahendab The Independent.
Oxfordi ülikooli poolt läbi viidud uuringu kohaselt tõstab iga joodud alkohol ajuinfarkti, ehk insuldi riski. Inimest, kes joob päevas 1-2 alkohoolset jooki, tabab 15% tõenäolisemalt ajuinfarkt, kui neid, kes üldse ei joo. Risk on aina suurem, mida enam alkoholi juuakse.
The Independent pani tähele, et see on vastuolus uuringuga, kus jõuti selgusele, et mõõdukal alkoholi tarbimisel on väiksem tõenäosus haigestuda vähki, dementsusesse ja teistesse haigustesse, kui neil, kes joovad alkoholi liiga palju.
Uurimismeeskond on siiski kindel, et nende uuring näitab ainuõiget tõde. Nad on uuringu teostamisel kasutanud murrangulist meetodit, kus geneetiliste andmete kasutamiseks on kõrvaldatud segavad tegurid, mis eelnevatel terviseuuringutel segavaks osutunud.
“Üks või kaks alkohoolset jooki päevas lisab ajuinfarkti riski umbes 10-15%, aga inimesed väidavad, et see hoopis vähendab riski,” kommenteerib uuringu peakorraldaja professor Richard Peto.
“Väide, et see alandab riski, pole tõsi,” jätkab professor.
Punast veini on tervise seisukohast kasulikuks peetud, aga ka see ei pea tegelikult paika, sest veinist saadud kasu nimel tuleks juua seda ligi 200 pudelit korraga, kuna kasulike ainete kogus on nii väike.
“Inimesed väidavad sedasi, sest neile sobib nii arvata,” ütleb professor.
Igaüks saab ise otsustada, kas ta peab alkoholi kasutamist kasulikuks või kahjulikuks. “Me ei püüa kogu rahvust mõjutada – lihtsalt ütleme, et meil on lõpuks usaldusväärne info olemas.”
Varasemad uuringud on tuginenud suurte populatsioonide elustiili infole ja tervise teabele. See tähendab, et ei saa välistada asjaolu, et inimesed, kes joovad mõõdukalt, võivad olla muul viisil tervislikumad, samas, kui inimesed, kes üldse ei joo, kannatavad teiste tervisehädade käes või on endised alkohoolikud.
Oxfordi uuringus kasutati 500 000 täiskasvanud hiinlase geneetilisi andmeid.
Paljudel eurooplastel on geene, mille puhul kiputakse alkoholi kuritarvitama, aga Ida-Aasia elanikkonna hulgas on see haruldasem. See võimaldas selle, et uurijad said võrrelda inimesi, kes polnud alkoholi joonud geenide tõttu, nendega, kes valisid alkoholi lihtsalt mitte juua või kes jõid alkoholi.
Kuna meie geenid on juhuslikult määratud ja fikseeritud konseptsioonil (tuntakse, kui Mendeli randomiseerimist), tähendab see, et need mõjutavad meie harjumusi, mitte vastupidi. Seda kasutades õnnestus uuringus eemaldada ebakindlus elustiili kohta, mida oli varem uuringutes arvesse võetud.
Kuigi uuring keskendus ainult Hiina inimestele, kes joovad peamiselt õlut või kangemat jooki, leidsid uurijad, et riske põhjustavad kõik alkohoolsed joogid.
“See uuring aitab kummutada müüti, et mõõdukas alkoholi joomine aitab vähendada ajuinfarkti riski. Alkohol mitte ainult ei tõsta vererõhku, vaid ka suurendab kehakaalu, põhjustab ebaregulaarset südametegevust, diabeeti ja maksakahjustusi. Meie soovitus on alati leida viise, kuidas alkoholi joomist piirata,” ütleb uuringu abiline doktor Kate Holmes.
NordenBladet — Kui perre sünnib uus ilmakodanik, on lapsevanemad talle juba enamasti kõik eluks vajalikud asjad ära ostnud. Kuigi iga kingitus pisibeebile on teretulnud, võib beebiasju lõpuks koguneda liiga palju. Oleks ju kurb, kui näiteks sinu kingitud beebi body jääbki kandmata, sest tal juba on neid nii palju ning kõik ei jõua selga, sest ilmakodanik kasvab liiga ruttu.
Kuna värskel lapsevanemal on beebi jaoks juba enamasti kõik asjad olemas, võib lapsevanematele suunatud kingitus hoopis suuremat kasu tuua, kui järjekordne uus beebi tekike. Pealegi beebil pole kingitusest nagunii sooja ega külma – me võime seda sulle lubada!
All on Huffington Post´ist võetud list kingiideedest, mis pole kuidagi seotud beebiga, vaid suunatud otseselt lapsevanema heaolule.
1. Luksuslik mitmefunktsiooniline multikeetja
Mis saaks olla veel parem, kui see, et iga pere saaks toidu kiiresti valmis. Iga värske lapsevanem teab, kui raske on alguses leida aega majapidamistöödeks, toidu valmistamiseks ja enese eest hoolitsemiseks. Mitmefunktsioonilise toiduvalmistajaga on lihtne – paned toidu sisse, lülitad nupust tööle ja samal ajal, kui toit valmib, saab tegeleda teiste oluliste asjadega.
2. Spaa kinkekorv, et tuua spaahoolitsuste mõnud otse koju kätte
Värskel lapsevanemal on alguses väga raske leida aega, et kodust minema lipsata. Üks korralik näohoolitsus või massaaž tunduks sellisel hetkel jumalikuna. Kinkekorvi on väga lihtne koostada – vali kauplusest parimad ja mitmekülgsed tooted kokku ning säti kenasti korvi.
SIIN LEHEL on saadaval väga luksuslikud, ent samas puhtad ja autentsed tooted.
Vali näiteks võilille ja kitsepiima seep (seep sobib ka beebile)
3. Täisautomaatne kohvimasin
See pole mingi tavaline filtriga kohvimasin või presskann, vaid luksuslikkuse täiskomplekt, millega luua hommikust naudingurutiini. Sellise masinaga saab teha alates lattest americanoni välja.
4. Personaalne termostass või korduvkasutatav kohvitops
Värske lapsevanem unustab tihti oma pooliku kohvitassi kapi äärele ripakile ja kui ta selle sealt millalgi avastab, on jook ammu jahtunud. Termostass aitab kohvi piisavalt kaua soojana hoida ning näeb lisaks silmapaistev välja. Foto: Pexels/Pixabay
5. Pulsikell
Tiheda päevagraafikuga emad ja isad teevad kokku välja palju samme. Jooksevad ülakorrusele lutipudelit otsima, siis tagasi alla, et mähkmeid vahetada, õue lapsega jalutama, poes käigud jne. Korralik pulsikell aitab sammud kokku lugeda ja ööund jälgida.
6. Niisutav silmaaluste geelmask
Väsinud lapsevanem tunneb neid kasutades tõelist puhkust. Proovi leida sellised, milles oleks kollageeni, vitamin E ja C.
7. Kõrvaklapid
Lapsevanemad kuulevad argipäevas piisavalt nuttu ja kisa oma kodus. Kõrvaklapid on hea viis paariks minutiks pausi saada ja oma lemmik bändi kuulata. Foto: Pexels/Tirachard Kumtanom
8. Kokkusobivate pidžaamade komplekt
Veidi ameerikalik, aga ühesugune pidžaama tekitab tunnet, et kõik on võrdsed ja loob lõbusat meeleolu. Väga lõbus oleks, kui proovid lemmikloomale samasuguse leida.
9. Käsitolmuimeja
Olgem ausad – imikutega tekib palju segadust, aga keegi ei soovi igakord suurt tolmuimejat välja tuua. Käsitolmuimeja on kõige lihtsam ja kiirem lahendus, et pisipraht ära koristada. Käsitolmuimeja ei vaja eraldi tolmukotte ja on pestav.
10. Luksuslik lõhnaküünal
Kui beebi on magama pandud, las lapsevanem läheb ja naudib oma õhtust vanni ning paneb põlema sinu kingitud lõhnaküünla. Küünal ergutab meeli ja tekitab luksusliku tunde.
NordenBladet — Rinnavähist on räägitud aastaid ning naistele pandud südamele, et kelle vanus ületab 30, peaks hakkama korra kahe aasta jooksul rindade kontrollis käima. Seda selleks, et kui uuringute käigus midagi avastatakse, saab raviga võimalikult varakult pihta hakata, kirjutab Iltalehti ja Regionaalhaigla.
Paljud naised ei lähe kahjuks isegi siis uuringusse, kui avastavad, et nende rinnas on sõlm, nibu hoiab sissepoole või eritub vedelikku. Uuringule ei minda seetõttu, kuna naistel puudub teadlikkus, et just need sümptomid võivadki viidata rinnavähile.
“Naised pole rindade sümptomitest eriti teadlikud. Nad võivad arvata, et kõike saab ainult mammograafias tuvastada ja isegi, kui neil on sümptomeid, jäädakse ikkagi sõeluuringu kutset ootama. Ollakse ebakindlad, kas peaks arsti arvamust küsima või ootama sõeluuringut,” ütleb Soome Vähiregistri teadlane Deependra Singh.
Varasemates uuringutes on selgunud, et naised, kellel avastati sõeluuringus vähk, esines ligikaudu kümnendikul ka tunnuseid. Enamustel, kel rinnavähk avastati, siiski sümptomeid ei esinenud.
Singh´i epidemioloogia doktoritöös uuriti seoseid rinnavähi sümptomite ja rinnavähi vahel. Naistel, kel olid rinnavähile omaseid sümptomeid, liigitati kohe nende hulka, kel on suurem tõenäosuse risk rinnavähki haigestuda.
Rinnavähki haigestumise risk oli 8 korda suurem neil naistel, kes avastasid oma rinna seest sõlmekese. Kui sümptomite hulka kuulusid sõlm ja sissepoole hoiduv rinnanibu, kasvas selliste naiste rinnavähi tõenäosuse risk 22 kordseks.
“Seepärast peaksid naised kohe minema arsti juurde, kui nad tunnevad ebatavalisi sümptomeid, mitte ärgu jäägu ootama järgmist sõeluuringut.”
2019 aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringusse 50-69-aastaseid naisi.
Naisi kutsutakse sõeluuringusse iga kahe aasta tagant, olenemata nende isiklikust taustast. Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele.
Rinnavähk on naiste kõige sagedasem vähivorm, olles jätkuvalt Eestis naiste vähipaikmetest esikohal. Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringul. Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik.
Ehkki sõeluuringu sihtrühm võiks olla laiem, on just 50–69-aastastel rinnavähi tekkesagedus suurim – rindade röntgenuuringul ehk mammograafias leitakse rinnavähk 4–6 naisel tuhande uuringu kohta.
Maailmas läbiviidud uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik vähendada naiste suremust rinnavähki 30–35%. Igast sajast naisest, kes võiksid muidu rinnavähki surra, jäävad tänu sõeluuringutel osalemisele kolmkümmend viis elama!
