NordenBladet — Tihti mõeldakse, et mis see üks õlu või klaasike veini päevas ikka teeb, aga tuleb välja, et tegelikult mõjutab see inimeste tervist rohkem, kui julgetakse arvata, vahendab The Independent.
Oxfordi ülikooli poolt läbi viidud uuringu kohaselt tõstab iga joodud alkohol ajuinfarkti, ehk insuldi riski. Inimest, kes joob päevas 1-2 alkohoolset jooki, tabab 15% tõenäolisemalt ajuinfarkt, kui neid, kes üldse ei joo. Risk on aina suurem, mida enam alkoholi juuakse.
The Independent pani tähele, et see on vastuolus uuringuga, kus jõuti selgusele, et mõõdukal alkoholi tarbimisel on väiksem tõenäosus haigestuda vähki, dementsusesse ja teistesse haigustesse, kui neil, kes joovad alkoholi liiga palju.
Uurimismeeskond on siiski kindel, et nende uuring näitab ainuõiget tõde. Nad on uuringu teostamisel kasutanud murrangulist meetodit, kus geneetiliste andmete kasutamiseks on kõrvaldatud segavad tegurid, mis eelnevatel terviseuuringutel segavaks osutunud.
“Üks või kaks alkohoolset jooki päevas lisab ajuinfarkti riski umbes 10-15%, aga inimesed väidavad, et see hoopis vähendab riski,” kommenteerib uuringu peakorraldaja professor Richard Peto.
“Väide, et see alandab riski, pole tõsi,” jätkab professor.
Punast veini on tervise seisukohast kasulikuks peetud, aga ka see ei pea tegelikult paika, sest veinist saadud kasu nimel tuleks juua seda ligi 200 pudelit korraga, kuna kasulike ainete kogus on nii väike.
“Inimesed väidavad sedasi, sest neile sobib nii arvata,” ütleb professor.
Igaüks saab ise otsustada, kas ta peab alkoholi kasutamist kasulikuks või kahjulikuks. “Me ei püüa kogu rahvust mõjutada – lihtsalt ütleme, et meil on lõpuks usaldusväärne info olemas.”
Varasemad uuringud on tuginenud suurte populatsioonide elustiili infole ja tervise teabele. See tähendab, et ei saa välistada asjaolu, et inimesed, kes joovad mõõdukalt, võivad olla muul viisil tervislikumad, samas, kui inimesed, kes üldse ei joo, kannatavad teiste tervisehädade käes või on endised alkohoolikud.
Oxfordi uuringus kasutati 500 000 täiskasvanud hiinlase geneetilisi andmeid.
Paljudel eurooplastel on geene, mille puhul kiputakse alkoholi kuritarvitama, aga Ida-Aasia elanikkonna hulgas on see haruldasem. See võimaldas selle, et uurijad said võrrelda inimesi, kes polnud alkoholi joonud geenide tõttu, nendega, kes valisid alkoholi lihtsalt mitte juua või kes jõid alkoholi.
Kuna meie geenid on juhuslikult määratud ja fikseeritud konseptsioonil (tuntakse, kui Mendeli randomiseerimist), tähendab see, et need mõjutavad meie harjumusi, mitte vastupidi. Seda kasutades õnnestus uuringus eemaldada ebakindlus elustiili kohta, mida oli varem uuringutes arvesse võetud.
Kuigi uuring keskendus ainult Hiina inimestele, kes joovad peamiselt õlut või kangemat jooki, leidsid uurijad, et riske põhjustavad kõik alkohoolsed joogid.
“See uuring aitab kummutada müüti, et mõõdukas alkoholi joomine aitab vähendada ajuinfarkti riski. Alkohol mitte ainult ei tõsta vererõhku, vaid ka suurendab kehakaalu, põhjustab ebaregulaarset südametegevust, diabeeti ja maksakahjustusi. Meie soovitus on alati leida viise, kuidas alkoholi joomist piirata,” ütleb uuringu abiline doktor Kate Holmes.
Avafoto: Pixabay/bridgesward
Loe lisaks:
Tuuli Mäemat: Alkohol hävitab kõik suhted!
TEST: Kas tarbid liialt alkoholi? Küsimused, mille abil probleemi tunnistada
