Teadlased: Haigetest igemetest liiguvad mürgibakterid ajju, põhjustavad Alzheimerit

Teadlased: Haigetest igemetest liiguvad mürgibakterid ajju, põhjustavad Alzheimerit

NordenBladet – Haiged igemed toodavad mürgibaktereid, mis liiguvad ajapikku ajju ja soodustavad seal mitmete haiguste, kaasa arvatud Alzheimeri tõve arengut. USA Louisville’i ülikooli teadlased tegid kindlaks, et suus olev põletik võib põhjustada Alzheimerit. Juba varem on on teadlased olnud arvamusel, et igemepõletikku ehk parodontiiti tekitavad bakterid võivad liikuda suust mujalegi.

Ajju jõudes kujutavad need bakterid endast aga mürki. Arvatakse, et need bakterid põhjustavadki inimestel Alzheimeri tõbe. Samad bakterid võivad põhjustada ka liigeste reumat ja teatud tüüpi kopsupõletikku.

Suust ajju liikuva mürgibakteri nimetus on Porphyromonas gingivalis. Suus põhjustab see bakter parodontiiti*. Juba varem on avastatud, et Alzheimeri patsientidel on ajus seda bakterit. Nüüd avastati, et bakter mitte ainult ei esine seoses mäluhaiguse Alzheimeriga, vaid põhjustab seda.

Teadlased võrdlesid inimeste ajust võetud proove, kellest ühtedel oli Alzheimer ja teistel mitte. Alzheimeri patsientidel leiti ajust palju rohkem nimetatud bakterit kui teistel.

Hiirte peal tehtud katsetega tehti aga kindlaks, kuidas mürgibakterid suust ajju jõuavad. Nimelt tekib haigetes igemetes parodontiit ja selle edenedes liiguvadki bakterid ajju.

Igemepõletikku põhjustavad ka mitmed teised bakterid peale nimetatud mürgibakteri Porphyromonas gingivalis. Osa neist antakse juba vanematelt kaasa lastele, aga osa saadakse täiskasvanuna.

Nüüd mõeldakse välja ravimit, kuidas suus parodontiidi levikut takistada. Seni on aga ainus võimalus parodontiidi levikut peatada hammaste eest hoolt kandmine ja suuhügieen. See tähendab hammaste pesemist hommikul ja õhtul ning hambavahede puhastamist korra päevas. Kaasa aitab ka regulaarne hammaste kontroll.

Igemepõletike suhtes on eriti vastuvõtlikud suitsetajad ja vanemaealised inimesed. Arvatakse, et parodontiit suurendab ka südame- ja ajuinfarkti ohtu. Diabeetikutel on kolm korda suurem tõenäosus haigestuda parodontiiti.

Igemepõletiku tunnused on igemete punetus ja hammaste veritsemine. Igemepõletik võib põhjustada suus halba lõhna.

_______________________________
*Parodontiit on mikroobide poolt põhjustatud hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskudede süsteem ja luu, kuni hammas langeb välja. Parodontiidile eelneb alati gingiviit, kuid mitte igast gingiviidist ei pruugi areneda parodontiit. Parodontiit mõjutab kogu organismi!

Parodontiidi korral on põletikust haaratud ja kannatada saanud hammaste tugiaparaat – luu- ja sidekude, mis hoiab hambaid paigas. Kui gingiviit on pöörduv haigus ehk põhjuse saab likvideerida ja pärast ravi saab elada nagu enne, siis parodontiidi puhul saab haiguse peatada, aga endist lõualuu ja kinnitussidede olukorda tagasi ei saa.

Mikroobide otsesest toimest hävineb hammast hoidev luu. Parodontiiditekitajad mikroobid sisenevad vereringesse ning rändavad teiste elutähtsate organiteni, kus nende vastu tekib süsteemne immuunreaktsioon, mis omakorda põhjustab põletikke ja haiguslikke muutusi ka teistes organisüsteemides.

Uuringud on näidanud, et sellisel teel:
– võivad tekkida südamehaigused
– suureneb insuldi oht
– soodustub reuma, reumatoidartriidi teke
– suureneb enneaegsete ja madalakaaluliste beebide sündimise oht
– halveneb selliste patsientide tervis, kelle organism on eelnevalt nõrgestatud diabeedi, hingamisteede haiguste või osteoporoosi tõttu

Parodontiit esineb tavaliselt täiskasvanutel ja on üldjuhul kroonilise iseloomuga. Haigus võib süveneda aeglaselt või kiiremine. Ägestumine, eriti abstsesside (mädakollete) tekke korral võib anda olulisi üldnähtusid nagu:
– kehatemperatuuri tõus
– halb enesetunne
– vere settereaktsiooni kiirenemine ja leukotsüütide hulga suurenemine.

Parodontiidile on iseloomulik igemete veritsus pika aja jooksul, tekivad igemetaskud, mis õigeagse ravi puudmisel arenevad luutaskuteks.
Haiguse tekkele aitavad kaasa:
– karioossed hambad
– hooldamata hambaproteesid.

Põletiku tagajärjel hävib hammast ümbritsev luu ja asendub põletikulise granulatsioonikoega, mille tagajärjel hakkavad hambad liikuma ja muudavad oma asendit üksteise suhtes. See omakorda põhjustab hammaste funkstioonihäireid.

Avafoto: Pexels/Pixabay

Loe ka:
USA teadlased avastasid seose herpese viiruste ja Alzheimeri tõve vahel



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee