Reklaam:

USA teadlased avastasid seose herpese viiruste ja Alzheimeri tõve vahel

USA teadlased avastasid seose herpese viiruste ja Alzheimeri tõve vahel

NordenBladet  — USA teadlased avastasid seose herpese viiruste* ja Alzheimeri tõve** vahel. Herpese viirused ei põhjusta küll otse ajuveresoonte lubjastumist, aga see on viirustest tingitud põletike tagajärg.

Juba varem oli hüpotees, et herpese viirused häirivad aju närvivõrgustikku ning põhjustavad seal geneetilisi mutatsioone. Samas on Alzheimeri tõve põhjuste avastamine väga keeruline, sest haigus kujuneb välja 20-30 aasta jooksul.

Arizona ülikooli info põhjal aga uurisid Arizona ülikooli ja Mount Sinai haigla teadlased  ligi tuhandet surnud inimest ja leidsid jälgi sellest, et Alzheimeri tõve käes kannatanud inimestel oli ajus rohkem herpese viirust. Uuringuga saab tutvuda ajakirjas Neuron.

Teadlaste väitel ei läinudki nad ajust otsima herpese viiruseid, vaid geneetilisi muutusi, mida haigus ajus põhjustab. Juhtus aga nii, et kõik märgid viitasid ajus viirustele.

Alzheimeri patsientide ajust leiti kõige rohkem kahte tüüpi herpese viiruseid: HHV-6A ja HHV-7. Teadlased arvavad nüüd, et viirused ei põhjusta otseselt Alzheimeri haigust, aga vaevused on suuremad, kui viirused aktiveeruvad.

HHV-6 ja HHV-7 on viirused, millega inimesed nakatuvad juba lapsena. Nad põhjustavad lastel roseooli ehk kolmepäevapalavikku. Nii nagu muud viirused, ei lahku nad pärast nakatumist organismist, vaid jäävad eluks ajaks püsima.

Juba varem on leitud, et Alzheimeri tõbi on seotud organismi vastureaktsiooniga põletikele, mille tulemusel veresooned lubjastuvad.

Herpese viiruseid kannavad miljardid inimesed üle maailma ja seni pole nende vastu suudetud leiutada efektiivset vaktsiini. Viirused peituvad sügaval närvisüsteemis, kust inimese immuunsüsteem neid kätte ei saa. Nii nagu viirused ise, võivad ka vaktsiinid rünnata inimese närvisüsteemi.

Kõige levinumad herpese viirused on suguhaigust põhjustavad viirused HSV-1 ja HSV-2, aga herpese sugulasede on ka näiteks tuulerõuged ja vöötohatis. Miljarditel inimestel on huuleohatist põhjustav HSV-1 viirus. Valdavalt sugulisel teel levivat HSV-2 viirust kannavad sajad miljonid inimesed.

Paljud inimesed ei pane tähelegi, et kannavad viirust, kuna vaevused puuduvad. Nõnda nakatatakse pahaaimamatult teisi inimesi.

_____________________________________________

* Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab Herpes simplex’i viirus (HSV).

Ohatised liigitatakse sümptomite avaldumise asukoha järgi:

sarvkestaherpes (herpes corneae)
genitaalherpes (herpes genitalis)
rasedusherpes (herpes gestationis)
herpes neonatrum – sünnitusel ema genitaalherpese infektsioonnakkus vastsündinule (võib osutuda vastsündinule eluohtlikuks)
huuleherpes (herpes simplex).

Inimeste herpesviirusel on kaks alamliiki, millest üks põhjustab huuleohatist ning teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist. Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse nakatunute arv kasvab.

Herpesviirused levivad otsese kontakti teel – üks alamliik enamasti mittesuguliselt, teine alamliik kaitsmata tupe-, anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel on herpes. Huuleherpes võib suuseksi kaudu kanduda ka suguelunditele. Herpes levib ka siis, kui herpesehaigel puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Viirus tungib organismi kas limaskestade kaudu või läbi vigastatud naha.

Nakatumise järel jääbki viirus organismi, liikudes nahalt tundenärvide kaudu seljaaju tundenärvikogumikesse. Seal püsib ta varjatud kujul kogu elu ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu tagasi nahale või limaskestale, põhjustades vaevusi.

** Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud.

Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30.

Alzheimeri tõbe on liigitatud ka III tüüpi suhkurtõveks.

Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Dementsust, mis kujuneb välja Alzheimeri tõve tõttu, käsitletakse orgaaniliste psüühikahäirete rubriiki kuuluva haigusena (dementsus Alzheimeri tõvest).

Enamasti diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65-aastastel, kuigi haruldasem varajane Alzheimeri tõbi võib esineda palju nooremas eas. 2006. aastal põdes Alzheimeri tõbe maailmas 26,6 miljonit inimest. Ennustatakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe.


Tags assigned to this article:
Alzheimeri tõbiherpesohatistervisviirus

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee