NordenBladet — Väga paljud meist küsivad, et kuhu on kadunud maailmast empaatia ja teised head omadused? Lapsevanemad mõtlevad palju selle üle, kuidas kasvatada laps armastusväärseks ja heasüdamlikuks, kui ümberringi on nii palju viha, agressiivsust ja kõike muud negatiivset. HuffPost vestles psühholoogide, lapsevanemate ja teiste ekspertidega, et teada saada, kuidas sisendada lapsele selliseid oskuseid, mis paneks neist teistest hoolima.

Selleks, et inimene oleks empaatiline, tuleb osata end emotsionaalselt väljendada. Emotsionaalse väljendusoskuse arendamiseks läheb tarvis otsese näost-näkku suhtluse arendamist. Kõrvalt vaadates võiks arvata, et kui lapsed veedavad palju aega nutiseadmes ja kasutavad sealseid emotsiooninägusid, oskavad nad tundeid väljendada, aga see ei pea üldse paika. Tee oma kodus reegel, et kui omavahel räägite, siis kuulaja peab alati vaatama rääkija silmatooni, sest see aitab lapsel teisele inimesele häälestuda.

Teine oluline samm on lapsel juba väiksest peale aidata oma emotsioone tundma õppida. Aita tal oma tundeid mõista, öeldes: “Ma näen, et sa oled endast täiesti väljas” või “Mulle näib, et sa oled tõesti väga pahane”. Selleks, et laps mõistaks ja tunneks empaatiat, peab ta alustuseks enda tunnetega oskama toime tulla. Kui nad suudavad enda emotsioone tuvastada, oskavad nad järgmise sammuna emotsioone kontrollida ja ka teiste omi mõista.

Pediaatria neurokirurg Ravi Rao usub, et lapsevanemad peaks lastele õpetama tundeid samamoodi nagu õpetatakse numbreid ja värve. “Näete, kuidas vanemad kõnnivad lastega läbi pargi ja küsivad kõiksuguseid küsimusi “Mis värvi selle mehe jakk on?”, “Mis värvi buss on?”, “Mitu puud sa seal näed?”” seletab ta. “Sa võiksid tundeid õpetada küsides: “Kas sa näed seda naist seal pingi juures? Kas ta näib sulle rõõmus või kurb?”

Rao soovitab lastega mängida selliseid mänge, kus tuleb tundeid ära arvata. Sedasi tekitad lapse ajule harjumuse märgata neid signaale, mida inimeste näod peegeldavad. Kui laps oskab emotsioone juba paremini tunnetada, võid hakata küsima keerulisemaid küsimusi, mis põhinevad teiste emotsioonidel. Võid küsida näiteks “Mis arvad, kuidas Tom end tunda võib, kui sa tema mänguasja ära võtsid?” või “See muutis emme väga kurvaks, kui sa mind lõid.”

Lastele mängib väga suurt rolli see, kuidas sa ise oled ja käitud. Rao ütleb: “Lapsed koguvad endasse palju enamat, kui sa sõnades väljendad. Näiteks ütled lapsele: “Pane teiste inimeste tundeid tähele,” aga kui laps ei näe, ega tunne, et sina ise teiste tundeid tähele paned, see ei toimi.”

Rao rõhutab, kui oluline on, et vanemad kasutaksid sõnu oma emotsionaalse seisundi väljendamiseks, öeldes näiteks: “Ma olen täna väga tujust ära,” või “Ma olen täna väga pettunud.” Selleks, et laps empaatiat üldse mõistma hakkaks, tuleb seda tema suhtes välja näidata. Loomulikult on raske, kui hommikul on vaja mitu last korraga riidesse saada, et nad kooli saata. Lapsed korraldavad kaost, sest nende hommikune multikas sai katkestatud. Teinekord on väga suur erinevus, kui võtad aja maha ja ütled: “Ma näen, et see muutis sind kurvaks, et sa ei saanud oma multikat lõpuni vaadata, aga kui oleksid saanud lõpuni vaadata, siis me poleks õigeks ajaks kooli jõudnud – on väga oluline õigeks ajaks kooli jõuda.” See ei tähenda, et peaksid laste soovidele koguaeg järgi andma, aga oluline on mõista ja näidata, et sa mõistad, kuidas nad end tunnevad.

Vanemad kiidavad alati lapsi selle eest, milliseid häid hindeid nad koolis saavad või kui hästi kontrolltöö tehtud sai. Kiida laste empaatiat samuti, et näidata, kui oluline on hoolivat mõtteviisi arendada. Lastele on nii oluline, et vanemad märkaksid nende lahkeid tegusid ja jagaksid selle eest tunnustust. Ütle näiteks: “See oli sinust nii kena, et sa seda väikest poissi aitasid. Kas sa nägid, kui rõõmus ta selle üle oli?” Sedasi märkab laps, et teiste aitamine on väga oluline, sest sa räägid sellest. Lapsed mõistavad, et nad on hoolivad inimesed ja nende teod hakkavad sellega suhestutuma.

Samuti on lapsele väga oluline õpetada, et kui ta on kellelegi kuidagi halvasti öelnud, saab seda parandada. Anna lapsele võimalus enda öeldut parandada, küsides: “Kuidas oleks viisakam viis oma õele ütlemiseks?” Väljenda end, et sa annad lapsele võimaluse enda öeldut parandada, mitte ei häbista teda selle eest. Hiljem täna last, kui ta on end viisakamalt väljendanud.

Avafoto: Pexels/Trinity Kubassek

Loe lisaks:
Teadlased: Paarisuhteprobleemid mõjutavad lapse und ja heaolu

NEID viite asja ei tasu oma lapsele öelda

Soome psühholoog Keijo Tahkokallio: Lastega ei peaks kõiki asju arutama – Need küsimused, mida täiskasvanud peavad ära otsustama, pole mingi demokraatia, kus kõigil peab olema sõnaõigus