NordenBladet — Kuigi sipelgatest on olemas ka õudsamaid putukaid, pole siiski meeldiv, kui putukad jalutavad sööginõude ja toidu peal ringi. Sipelgatest lahtisaamiseks leidub kõiksuguseid mürke, aga need pole enese tervise jaoks just kõige paremaks lahenduseks, kirjutab Popsugar.
Pole just kuigi meeldiv, kui avastad, et sinu kööki on asunud elama sipelgad, kes kõnnivad nii toidu kui nõude peal ringi. Üsna pea saab mõnest üksikust sipelgast terve koloonia.
Sipelgatest vabanemiseks leidub spetsiaalseid mürke, aga kui soovid proovida läbi ajada kemikaalivabalt, proovi neid efektiivseid nippe, mida teile jagame:
Joonista kriidiga piir
Kui köögil on uks, mis viib otse õue, võivad sipelgad just sealt sisse tulla. Nende sisenemise peatamiseks võid väljaspool ust joonistada kriidiga maha piiri, et nad ei saaks üle selle piiri tulla. Sipelgatele ei meeldi kriidis sisalduv kaltsiumkarbonaat, mistõttu avaldab see suurepärast tõrjuvat mõju.
Raputa jahu või kaneeli
Sipelgatele ei meeldi ka jahu, ega kaneel, mistõttu on see väga hea alternatiiv mürkidele. Raputa ühte või teist köögi kappide ja aknalaua peale.
Sidrun
Saa sipelgatest lahti ning lisaks sellele lõhnab sinu kodu nagu troopiline paradiis! Sidruni mahla võib kasutada kõikjal – nii akendel, aknalaual, kui uste ümber ja see takistab sipelgate sissetulekut. Sa võid paar sidrunikoort õue ukse juurde ka panna.
Maitsetaimed
Sipelgad armastavad suhkrut ja tunnevad selle lõhna kilomeetrite kauguselt. See tähendab, et teie kappidele on kaugusest tulemas sipelgate hordid, et suhkrut noolida. Maitsetaimed nagu salvei ja loorberilehed võivad aidata sipelgaid eemale tõrjuda. Aseta maitsetaim otse suhkrutoosi või meepurgi kõrvale ja see hoiab sipelgad eemale.
Hävita sipelgate tee
Kui sipelgad tulevad majja sisse, jätavad nad endast maha lõhnastatud tee, et teistel oleks lihtsam järgi tulla. Kui märkad teekonda, kust sipelgas kööki tuleb, puhasta see ala äädika ja veelahusega ära. See ei tapa juba majjatulnud sipelgaid, aga vähemalt takistab uute lisandumist.
Sulge praod ja augukesed
Kui sipelgad on kööki jõudnud, on üsna selge, et nad ei sisene ainult avatud uksest ja aknast, vaid ka pisikestest pragudest ja augukestest. Proovi praod ja augud kinni katta.
Tihe koristamine
Kui sipelgatega seonduv mure on jätkuv, on võimalik, et sa ei puhasta kööki piisavalt tihti või korralikult. Veendu, et tööpinnad ja põrandad oleksid alati puhtad ja neil ei vedeleks toiduraasukesi. Hoia ka kappide sisu, karbid ja külmkapp võimalikult puhtana.
NordenBladet — Kodus vedelevad vanad tooted võivad tervisele suisa kahjulikud olla. Enamus inimeste kodus on palju esemeid, mille kahjulikkusest neil aimugi pole. Mitte seetõttu, et nad laisad on, vaid puudub teadlikkus. Näiteks pikendusjuhe tuleks välja vahetada iga 1-2 aasta tagant, vahendab Brightside.me.
Sellegipoolest pole kunagi liiga hilja omada ajakohast teavet ja muutuseid ellu viia. All on loetletud erinevad ruumid ja esemed koos perioodiga, mil need tuleks välja vahetada.
Magamistuba
Padjad: 2-3 aastat. Aja möödudes muutuvad padjad tolmulestade koduks. Vanad padjad kaotavad ka oma kuju ja võivad põhjustada kaela valusid ning peavalu.
Sussid: 6 kuud. Sussid on ideaalne kasvulava mikroobidele ja seentele. Susse tuleks korralikult pesta vähemalt kord kuue kuu jooksul.
Vannituba
Pesukäsn: 2 nädalat. Pesukäsn on suurepärane koht lestade ja seene algete tekkimisele. Pesukäsna pole siiski vaja iga kahe nädala tagant prügikasti heita, vaid tasub see keevas vees läbi keeta, et bakterid sureks.
Käterätik: 1-3 aastat. Märg rätik on ideaalne bakterite kasvukeskond. Isegi pesumasinas pesemine ei kõrvalda asjaolu täielikult – rätik tuleb välja vahetada iga 1-3 aasta tagant.
Hambahari: 3 kuud. Hambahari tuleb iga 3 kuu tagant välja vahetada, et suu keskkond püsiks terve. Hambaharja tuleb vahetada ka peale igat haigusperioodi.
Desinfitseerimisvahend: 2 kuud. Avatud desinfitseerimisvahend, mis sisaldab vesinikperoksiidi, tuleb asendada iga kahe kuu tagant. Seda seetõttu, kuna vahend muutub ajaga lihtsalt veeks.
Meigilaud
Juuksehari: 1 aasta. Juukseharja tuleb puhastada korra nädalas ja välja vahetada peale aastast kasutust.
Lõhnavesi: 1-2 aastat. Lõhnavee eeterlikud õlid lahjenevad aja möödudes.
Laste tooted
Lutid: 2-5 nädalat. Luti kasutamisest moodustuvad selle pinnale pisikesed mõrad ja augud, mis omakorda on bakteritele heaks kasvukeskkonnaks.
Laste turvatoolid: 3-10 aastat. Igal turvatoolil on oma ettenähtud soovituslik kasutusperioodi aeg. Kuna tooli struktuur muutub nõrgemaks, ei ole tooli otstarve enam õigustatud, sest see ei kaitse last. Vanemad peaksid investeerima lapse turvalisusesse ja vahetama tooli välja etteantud aja järel.
Riidekapp
Rinnahoidjad: 1-2 aastat. Rinnahoidjad tuleks alati välja vahetada, kui nad kaotavad oma esialgse vormi, elastsuse ja kui nad tekitavad lihtsalt ebamugavat tunnet.
Jooksutossud: 1 aasta. Jooksutossud kaotavad aja möödudes samuti oma kuju ja tald hakkab õhemaks muutuma umbes 400-500 kilomeetri järel. Kulunud jalanõud ei ole enam toestavad ja võivad põhjustada tõsiseid vigastusi.
Köök
Maitseained: 1-3 aastat. Maitseained kaotavad aja möödudes omase lõhna ja maitse. Seetõttu tulekski need välja vahetada iga 2 aasta tagant.
Jahud: 6-12 kuud. Jahu kaotab parimad omadused poole aasta pärast. Kõrge kvaliteediga jahud võivad kuivas kapis säilida siiski lausa ligi aasta.
Majapidamistarvete kapp
Vaht tulekustuti: 15 aastat. Vahtkustuti tuleb alati asendada, kui sellel ilmneb väliseid muutuseid. Muul juhul vahetatakse need välja iga 15 aasta tagant (vastavalt tootele) ning oluline on lasta teostada korralisi kontrolle.
Pikendusjuhe: 1-2 aastat. Igal pikendusjuhtmel on oma eluiga ning kui see aeg möödub, muutub juhtme kasutamine ohtlikuks. Kui tegemist on turvalisusega, ei tohiks selle arvelt kokku hoida.
Pesuvahendid: 3 kuud. Pesuvahendid kaotavad oma parima tulemuse juba 3 kuud peale avamist. See aga ei tähenda, et pesuvahend tuleks prügikasti visata – tulemused ei ole lihtsalt enam nii hiilgavad.
Sääsetõrjevahend: 2 aastat. Kui soovid, et sääsetõrjevahendist ka kasu oleks, vaheta see iga 2 aasta tagant välja.
NordenBladet — Turvaala spetsialistid jagavad teadmisi, kuidas aru saada, et sinu valitud majutusasutusse/tuppa on paigaldatud salajased kaamerad või kuidas end kaitsta, kui kahtlustad, et sind jälgitakse salaja, kirjutab Huffington Post.
Kui Nealie ja Andrew Barker oma viie lapsega renditud majja registreerisid, tegid nad üsna ruttu õõvastava avastuse, et nende tegevusi piilutakse läbi salajase kaamera.
“Me avastasime, et suitsuandurisse oli peidetud kaamera, mis asus privaatses toas. Me reisime lastega,” kirjutab Nealie Barker oma Facebooki postituses. “Võõrustaja tunnistas peidetud kaamerate olemasolu alles siis, kui olime talle kindla tõestusfakti esitanud.” Perekond kolis samal õhtul hotelli ümber. Perekond esitas kaebuse Airbnb keskkonnale ja majutuse eest tasutud raha kanti viivitamatult tagasi ning vabandati.
Mitmed Airbnb reisijad on enda tubadest peidetud kaamerad leidnud ja selle kohta vastava kaebusegi esitanud. Airbnb reeglite järgi peavad võõrustajad infosse kirja panema, kas neil on avalikes kohtades kaamerad. Privaatsetes ruumides nagu vannitoas ja magamistoas on igasugused kaamerad rangelt keelatud.
Mida teha, kui ruumis on kaamerad, mille kohta pole infos ühtegi märget?
Nagu Barker´ite olukord näitas, võivad varjatud kaamerad paikneda ebatavalistes kohtades ja lisaks olla väga pisiked, et ei pane tähele.
Siin on mõned turvaspetsialisti nõuanded, kuidas aru saada, et sind ei jälgita salaja, kui oma Airbnb majutuses puhkamas oled:
1. Ebatavalistest kohtades esemed
Mõtle rahulikult, kuhu võiks inimene, kes sind salaja piiluda tahab kaamera paigutada, et sinust soovitud pildid kätte saada? Vaata ebatavalistesse kohtadesse. Kui näed, et suitsuandur on täiesti ebaloogilises kohas või neid on ühes ruumis suisa 2, võid seda kindlasti seda pidada.
2. Näita valgust, et näha, kas kusagilt peegeldab vastu
Üks lihtne nipp on toas tuled kustu panna ja siis näiteks telefoni taskulambiga aeglaselt toas ringi liikuda ja leida, kus kaamera asuda võiks. Kaamera lääts on nagu klaas ja see peegeldub valgusega kohe tagasi. Üks asukohtadest võib olla voodi läheduses. Ka alarmkellade sisse paigutatakse kaameraid.
3. Skanneeri Wi-Fi võrk läbi
Sedasi leidiski üleval mainitud perekond enda majutuses peituva kaamera üles. IT-valdkonnas töötava Barker´i jaoks tundus kohe kahtlane, kui IP-aadressite hulgas oli kahtlane nimetus “IPCAMERA”
“Kui kaamera poleks samas võrgus olnud, ma poleks seda leidnud,” ütles Barker. Ta kasutas sellist Android-rakendust nagu Network Scanner. On olemas ka selline app nagu Fing, mida saab alla laadida nii Android kui iOS seadmetele. Nende rakendustega saab skanneerida kõiki seadmeid, mis kasutavad sama võrku. Kui näed listis muid nimetusi, aga ruumis konkreetseid seadmeid võrku tarbimas pole, võib toas olla kaamera. Teine lugu on muidugi siis, kui kaamera toitub eraldi privaatsest võrgust, millele sul ligipääsu pole, siis skanneering seda üles ei leia. Samuti ei oma kõik kaamerad IP-aadressi, ega toitu Wi-Fi võrgust, vaid need toimivad SIM-kaardiga.
4. Ühenda kaamera lahti või kata millegiga
Kui kahtlustad, ent pole päris kindel, kas keegi jälgib sind läbi kaamera, kata see kahtlane ese kinni. Kui kahtlustad näiteks alarmkella, võta lihtsalt mingi riideese ja viska kellale peale. Läbi riideeseme ei näe kaamerast mitte midagi. Teine variant on kellal lihtsalt juhe välja tõmmata ja see sahtlisse asetada.
Salakaamerad kipuvad üldiselt olema pigem haruldased. Kuna Airbnb ei suuda kõiki majutusi läbi konktrollida, siis riskid paraku jäävad ja seda tuleb aktsepteerida. Liiga paranoiliseks ei tasu muutuda ja soovitame keskenduda siiski puhkusreisile!
NordenBladet — Superfood või supertoit on sõna, mida teab iga enda tervisest lugupidav inimene ja tunneb toidumaastiku valitsevaid trende. Supertoidust kuuleb tänasel päeval pidevalt, aga tuleb välja, et need üleskiidetud toiduained ei pruugigi anda meile soovitud mõjusid, kirjutab Theconversation.com
Supertoit on sõna, mis võib alati lubada rohkemat, kui teised toiduained. Supertoidus võib olla mõni väga olulise tähtsusega toiduaine inimkehale, aga selle kogus on tavaliselt nii väike, et ei anna mingit tulemust. Sellest hoolimata reklaamitakse seda toitu supertoiduks ja kiidetakse, kui imeline see meile on ning miks iga hinna eest ostma peaks.
Saa teadlikuks, miks ja mille põhjal konkreetset toitu supertoiduks nimetatakse:
1. Kaneel
Kaneeli soovitatakse muuhulgas ka kaalulangetajatele, kes soovivad oma tulemusi kontrolli all hoida. Selleks, et kaneel päriselt ka soovitud tulemusi annaks, tuleks seda iga päev üle 13 grammi süüa.
Teisisõnu ei peaks kaneeli mitte mingil mingil juhul nii palju tarbima, sest tavapärane kaneel sisaldab palju kumariini, mis on suures koguses maksale suisa mürgine. 1 teelusikatäis kaneeli päevas on maksimum kogus.
Kaalulangetaja jälgigu pigem päevas tarbitud kalorite kogust, et soovitud tulemusi saavutada ja säilitada.
2. 200 pudelitäit punast veini
Punase veini kasulikest omadustest on juba ammustest aegadest kirjutatud ja teaduslikel viisidel tõestatud. Punane vein on kasulik, kuna sisaldab resveratrooli. Resveratrool on tugevatoimeline antioksüdant, põletikuvastaste, kasvajatevastaste ning antibakteriaalsete omadustega. Vähendab halva kolesterooli hulka, parandab maksa tööd ning rakkude ainevahetust.
Resveratrool võib olla kasulik, kui seda võetakse 0,1 grammi päevas. Ühes pudelis veinis on resveratrooli umbes kolm mikrogrammi.
See tähendab, et vajaliku resveratrooli kättesaamiseks tuleks juua igal päeval vähemalt 200 pudelit veini.
3. Mustikad
Ka mustikates on resveratrooli. Mustikaid tuleks vajaliku koguse resveratrooli saamiseks süüa 10 000 tk, et tervisele kasu avaldaks.
Mustikates on ka antotsüaniine, mis mõjub südamele hästi. Selle tarbeks piisab vähemast – umbes 150-300 mustikat päevas.
4. Tume šokolaad
Me kõik soovime südamest uskuda, et tume šokolaad on tervislik, kuna see võib aidata vererõhku alandada. Selle väite taga peitud kakaos sisalduv teobromiin.
Teobromiin alandab vererõhku aga alles siis, kui seda tarbitakse päevas umbes 1 gramm. Selline kogus teobromiini leidub 100 grammis tumedas šokolaadis. Selline kogus šokolaadi igapäevaselt ära süüa kergitab kehakaalu, sest sisaldab liiga palju kaloreid ja kasutegur asendub teise kahjuga.
5. Kurkum
Kurkumit kasutatakse maitsestamiseks ja seda sisaldub ka karris.
Kurkumi kasulikkus peitub kurkumiinil. Kurkumiin võib vähendada organismis olevat põletikku.
Selleks, et kurkum tõesti tuntavat positiivset tulemust annaks, tuleks seda süüa 30 grammi päevas. Lisaks kurkum imendub väga kehvasti, mistõttu tuleks seda tarbida siis hoopis 100 grammi päevas.
100 grammi kurkumit on juba üsna tohutu kogus!
Mida siis teha?
Teadlaste sõnul on parim valik kindlustada mitmekülgne toidulaud, mille hulgas palju köögivilju. Kui näiteks mustikates on mingit konkreetset kasulikku ainet vähe, siis üldiselt on mustikad ju väga suurepärane ja vähese kalorsusega vahepala.
Supertoite pole tervise edendamiseks vaja otsida, vaid tarbida kõike mitmekülgselt. Mitmekülgne toiduvalik kindlustab sind vajalike vitamiinidega.
NordenBladet — Alzheimeri tõbi võib tekkida juba tunduvalt varem, kui arvatakse. Teadlased loodavad, et nende antud info aitab uute diagnoosimise- ja ravivormide edendamisele kaasa, kirjutab Frontiers in Aging Neuroscience.
Alzheimeri tõve algpõhjust ei osata öelda. Teatakse vaid, et tõve puhul hakkab aju koguma valke, amüloidi, mis kahjustab närve ja ajurakke. See vähendab mälu ja andmetöötlust. Aastate jooksul hakkab kahjustus levima aina laiemale piirkonnale.
Teadlased on seni uskunud, et Alzheimeri tõvega seotud ajumuutused hakkavad pihta vähemalt 10-20 aastat enne diagnoosi. Uue teooria (avalikustati Frontiers in Aging Neuroscience lehes) järgi võivad ajus toimuvad muutused alata palju-palju varem.
USA teadlased ütlevad, et Alzheimeri tõvega seotud tau-valgu kogunemine algab juba 34 aastat varem, kui sümptomid ilmnevad. Kuigi haigust ei saa ravida, on siiski võimalikult varajases staadiumis avastatud Alzheimeri kulgu võimalik natukene aeglustada.
Johns Hopkins´i ülikooli uuringus osales 290 inimest, kes olid vanuselt vähemalt 40-aastased. Igaühel oli vähemalt üks sugulane, kes oli haigestunud Alzheimerisse. Gonorröa suurendab haigestumise riski. Enamikel juhtudel pole Alzheimeri tõbi pärilik.
Teadlased analüüsisid katsel osalejate tserebrospinaalvedeliku (aine, mis on sarnane vereplasmaga, mis ringleb läbi närvisüsteemi ja võimaldab tal normaalset toimimist) ja aju magnetiliste kujutiste tulemusi, mida koguti BIOCARD-uuringute raames, aastatel 1995-2013. Samal ajaperioodil tehti osalejatele mälu, õppimise, lugemise ja tähelepanelikkusega seotud teste.
Uuringu alguses olid kõikide osalejate mäluga seotud tegevused normaalsed, aga lõpus diagnoositi 81 inimesele Alzheimeri tõbi.
Lisaks tau-valkude koguse suurenemisele märkasid uurijad mõningaid mälufunktsiooni halvenemise märke 11-15 aastat enne tegeliku mäluhaiguse sümptomite algust. Teadlased märkasid Alzheimerisse haigestunud osalejate ajupildis muutuseid juba 3-9 aastat enne diagnoosi.
Ülikooli professor Laurent Younes ütleb, et ajus toimuvad muutused on väga individuaalsed. Alzheimeri tõvele pole siiani leitud ravi, kuigi seda on väga pingsalt otsitud. Teadlased loodavad, et nende uute tulemuste abil on võimalik teostada paremaid diagnostilisi teste ja loodetavasti luua lahendusi, kuidas valkude moodustumist aeglustada.
_____________________ Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud. Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30. Alzheimeri tõbe on liigitatud ka III tüüpi suhkurtõveks. Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Dementsust, mis kujuneb välja Alzheimeri tõve tõttu, käsitletakse orgaaniliste psüühikahäirete rubriiki kuuluva haigusena (dementsus Alzheimeri tõvest).
Enamasti diagnoositakse Alzheimeri tõbi üle 65-aastastel, kuigi haruldasem varajane Alzheimeri tõbi võib esineda palju nooremas eas. 2006. aastal põdes Alzheimeri tõbe maailmas 26,6 miljonit inimest. Ennustatakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe.
Sümptomid ja haiguse kulg: Kuigi Alzheimeri tõbi on igal inimesel erineva iseloomuga, on sel haigusel palju ühiseid sümptomeid. Esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks. Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering.
Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma. Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat. Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta.
Haiguse kulg jaguneb neljaks staadiumiks, mille jooksul kognitiivsed ja funktsionaalsed häired süvenevad.
Eeldementsus: Esimesed sümptomid pannakse sageli ekslikult vananemise või stressi arvele. Põhjalikul neuropsühholoogilisel testimisel on võimalik leida kergeid kognitiivseid raskusi kuni kaheksa aastat enne, kui on võimalik kliiniliselt diagnoosida Alzheimeri tõve. Need varajased sümptomid võivad häirida keerukamaid igapäevatoiminguid. Märkimisväärseim vaevus on mälukaotus, mis ilmneb raskuses meenutada hiljuti teada saadud asju ja võimetuses omandada uut infot.
Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist. Võib esineda apaatia, mis jääbki haiguse kogu kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks. Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks, kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega.
Kerge staadium: Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine. Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime.
Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise. Sel staadiumil on haige tavaliselt võimeline lihtsamaid mõtteid korralikult edasi andma. Peenmotoorsete tegevuste (näiteks kirjutamine, joonistamine, riietumine) võib esineda koordinatsiooni- ja planeerimisraskusi (apraksia), kuid tavaliselt jäävad need märkamatuks. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt nõudlike tegevuste juures.
Keskmise raskusastmega staadium: Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisvus, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid. Võimetuse tõttu sõnu meenutada tekivad sagedased ebaõiged sõnaasendused (parafraasiad). Ka kirjutamis- ja lugemisoskus aina halvenevad. Haiguse süvenedes halveneb keerukate tegevuste koordinatsioon, näiteks suureneb kukkumisoht. Mälu halveneb veelgi ja haige ei pruugi oma lähedasi sugulasi ära tunda. Halveneb ka pikaajaline mälu, mis varasemates staadiumides säilis.
Rohkem hakkavad ilmnema käitumuslikud ja neuropsühhiaatrilised muutused. Tavalised ilmingud on uitamine, ärrituvus ja emotsionaalne labiilsus, mis ilmneb nutus, ettekavatsemata agressiivsushoogudes ja vastupanus hooldamisele.
Raske staadium: Hilisemates dementsuse staadiumites võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood.
