NordenBladet — Tänapäevased lapsevanemad on võrreldes varasemate aegadega märksa teadlikumad erinevatest kasvatusmeetoditest ja laste arendamisest. Teadlikkus toob kaasa suutlikkuse tegutseda õigesti, aga teadlikkus põhjustab ka valu ning tundeid ebapiisavusest, vahendab Parent.com.

Enamus vanemad mõtlevad mõnikord, kas kas nad oskavad oma last kasvatada nii, et temast sirguks võimalikult eluterve ja hästi hakkamasaav inimene. Psühholoog Nadene van der Linden jagab 5 märki, mille abil aru saada, et teed asju õigesti.

1. Laps väljendab oma tundeid laiaulatuslikult
Kuigi see, et lapse emotsionaalsused ei pruugi alati väljenduda sobivatel hetkedel, tasub tänulik olla, et laps julgeb vanema ees näidata nii pahameelt, kurbust kui hirmu. See tähendab, et laps tunneb end turvaliselt. Kui laps varjab emotsioone, võib see viidata suurele probleemile, mis puudutab lapse ja vanema vahelist suhet. Lapse emotsioone ei tohi ära hoida – ta peab saama neid väljendada. Emotsioonidele tuleb hoopis tähelepanu pöörata. Emotsioonide sõnastamine on hea viis koos lapsega õppida tundeid väljendama. See näitab, et teda mõistetakse ja emotsioonide puhangud lähevad mööda.

2. Laps loodab probleemide puhul vanemale
See, et laps pöördub raskuste puhul vanema poole, tähendab, et omavaheline suhe on tugev. Selliste suhete areng muudab lapse avatuks ning ta teab, et saab sinu poole pöörduda ükskõik millise murega.

3. Laps saab oma mõtetest ja tunnetest rääkida vabalt, ilma, et peaks vanema reaktsiooni kartma
See on positiivne märk avatud ja julgustavast suhtest lapse ja vanema vahel. Mõned vanemad võivad võivad kogeda suhtluse puudumist, sest lapsed pelgavad vanema ülereageerimist või tegutsemist. Mõnikord võib laps pidada oma vanemat nii julmaks, et ainuüksi see mõte tekitab talle alalhoitust. Vanem peaks olema see, kellele laps saab toetuda, mitte vastupidi.

4. Lapsel on reeglid ja piirid
Hea lapsevanem kehtestab lapsele kindlad reeglid ja piirangud. Nende abil tunneb laps end armastatud ja hinnatuna, isegi, kui kõik piirangud pole meeltmööda. Vajalike piirangute alla kuuluvad muuhulgas magamaminekurutiinid ja sõbralik suhtlusviis teiste inimestega.

5. Vanemal on oskus vigu parandada
Oskus tunnistada ja parandada oma viga on märk heast vanemast. Karjumine, ülereageerimine on nähtused, millest tasub hiljem lapsega rääkida. Lapsele võib öelda, kuidas oleksid soovinud, et asjad lahenevad ja selgitada, et suured tunded võtsid võimust.

Van der Linden tuletab meelde, et heaks vanemaks olemine ei tähenda ainult seda, kas lapsel läheb koolis või spordivõistlusel hästi, kas peres süüakse tervislikult. Hea lapsevanem on see, kes tagab lapsele tugeva aluse ellu, mis põhineb armastusel, austusel ja positiivselt suhtlusel.

Avafoto: NordenBladet