NordenBladet — Riigikogu istungil läbisid esimese lugemise kaks eelnõu, millega soovitakse tuleval aastal täiendavalt pensione tõsta.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE) käsitleb pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist seitsme euro võrra 1. aprillil 2020. Pensionitõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot.

Pensioni baasosa tõstmine puudutab seletuskirja kohaselt 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra. Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (R), Oudekki Loone (KE) ja Indrek Saar (SDE).

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE) näeb ette pensioni baasosa tõusu pärast 2020. aasta 1. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ja rahvapensioni tõusu 60 euro võrra.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga soovitakse parandada eakate toimetulekut. Vanaduspensione soovitakse tõsta määral, et keskmine vanaduspension ületaks suhtelise vaesuse määra. Eelnõuga ette nähtud rahvapensioni tõus aitab seletuskirja kohaselt eakad välja absoluutsest vaesusest.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Riigikogu jättis õiguskantsleri ettepaneku toetuseta:

Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 kooskõlla põhiseadusega. Punkt rikub õiguskantsleri sõnul kandideerimisõigust ja põhiõigust valida vabalt elukutse, tegevusala ja töökoht.

Õiguskantsler selgitas, et põhiseadusega on vastuolus piirang, mis ei luba volikogu liikmeks inimesi, kellel on linna või vallaga tööleping. Ta tõi näiteks bussijuhid, koristajad ja staadionivahid, kes peavad kohalikel valimistel valituks osutudes valima oma töökoha ja mandaadi vahel.

„Õigus kandideerida ja valituks osutudes esinduskogus ka tööle asuda, nagu ka õigus valida ja säilitada oma töökoht on väga kaalukad põhiõigused. Nende õiguste piiramiseks peavad olema selged ja loogilised põhjendused,“ ütles Madise, kelle sõnul antud juhul selliseid põhjendusi ei ole. Madise märkis, et volikogudesse kuuluvad sageli kohalikud aktiivsed inimesed ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning korruptsioonivastases seaduses on juba kirjas selged ja ranged taandumisreeglid.

Läbirääkimistel võttis sõna Hanno Pevkur (R), kes märkis, et kohalike omavalitsuste volikogudesse kuulumise küsimuses piiri tõmbamine on pigem õiguspoliitiline valik. Ta kutsus fraktsioone üles sel teemal sisuliselt kaasa mõtlema.

EKRE fraktsiooni nimel kõneles Paul Puustusmaa, kelle sõnul fraktsioon antud küsimuses põhiseadusega vastuolu ei näe. Ta märkis, et õiguskantsleri ettepanek võib tuua kaasa suurema korruptiivse tulu ohu ja EKRE seda ei toeta.

Siim Kiisler (I) märkis, et õiguskantsleri pakutud seadusemuudatus olukorda ei lahenda ja sisuline vastuolu põhiseadusega puudub. Seega ei ole tema sõnul põhjust õiguskantsleri ettepanekut toetada. Ta lisas, et edasist analüüsi väärib küsimus, kuidas tõsta usaldust kohaliku omavalitsuste volikogude vastu.

Tarmo Kruusimäe (I) ütles oma sõnavõtus, et Eestis on ametniku mõiste kitsas. Ta märkis, et töötajal on praegu õigus kandideerida, aga probleem tekib siis, kui ta osutub valituks ja tal tuleb teha otsus ameti ja mandaadi vahel.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 31, vastu oli 37 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget. Õiguskantsleri ettepanek ei leidnud seega toetust.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Valitsuse 14. oktoobril algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE).

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Seletuskirjas märgitakse, et kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvina on edaspidi võimalik nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule mõista väärteo eest karistuseks kuni 20 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.

Juriidilise isiku rahatrahvina võib arvestada samuti kuni 15 protsendiga juriidilise isiku või seaduses sätestatud juhul tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Seoses eelnevate muudatusega tõstetakse ühtlasi juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 000 000 eurolt 40 000 000 euroni. Samuti loobutakse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi käibe põhjal arvutatud rahaline karistus olla suurem rahalise karistuse fikseeritud ülemmäärast.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi mõju tasakaalustamiseks pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Samuti tehakse muudatused, mis toovad senisest enam esile rahatrahvi ositi tasumise võimalust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 14. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksutest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE).

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Põhiseaduse kohaselt vastutab Hongkongi erihalduspiirkond oma siseasjade ja välissuhete eest, samas kui Hiina Rahvavabariigi valitsus vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest.

Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel. Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 10. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõu (92 OE).

Tulenevalt seadusest määrab audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevust kontrollima AS Deloitte Audit Eesti.

AS Deloitte Audit Eesti on Eestis tegutsenud 23 aastat ja kuulub Deloitte Kesk-Euroopa regiooni. Ettevõte pakub kõiki traditsioonilisi konsultatsiooniteenuseid – audit, maksu-ja juriidiline nõustamine, finants-ja juhtimiskonsultatsioonid ja siseaudit. Klientide hulka kuuluvad mitmed avaliku sektori asutused, kohalikud suurettevõtted, rahvusvahelised korporatsioonid ning ka väikesed ja keskmised ettevõtted panganduse, kindlustuse, tootmise, infrastruktuuri, energeetika, kinnisvara, teeninduse, hulgi-ja jaekaubanduse sektoris, samuti Euroopa Struktuurifondide väljundorganisatsioonid Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Allikas: Eesti Riigikogu