NordenBladet — Riigikogu istungil läbisid esimese lugemise kaks eelnõu, millega soovitakse tuleval aastal täiendavalt pensione tõsta.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE) käsitleb pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist seitsme euro võrra 1. aprillil 2020. Pensionitõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot.

Pensioni baasosa tõstmine puudutab seletuskirja kohaselt 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra. Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (R), Oudekki Loone (KE) ja Indrek Saar (SDE).

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE) näeb ette pensioni baasosa tõusu pärast 2020. aasta 1. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ja rahvapensioni tõusu 60 euro võrra.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga soovitakse parandada eakate toimetulekut. Vanaduspensione soovitakse tõsta määral, et keskmine vanaduspension ületaks suhtelise vaesuse määra. Eelnõuga ette nähtud rahvapensioni tõus aitab seletuskirja kohaselt eakad välja absoluutsest vaesusest.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Riigikogu jättis õiguskantsleri ettepaneku toetuseta:

Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 kooskõlla põhiseadusega. Punkt rikub õiguskantsleri sõnul kandideerimisõigust ja põhiõigust valida vabalt elukutse, tegevusala ja töökoht.

Õiguskantsler selgitas, et põhiseadusega on vastuolus piirang, mis ei luba volikogu liikmeks inimesi, kellel on linna või vallaga tööleping. Ta tõi näiteks bussijuhid, koristajad ja staadionivahid, kes peavad kohalikel valimistel valituks osutudes valima oma töökoha ja mandaadi vahel.

„Õigus kandideerida ja valituks osutudes esinduskogus ka tööle asuda, nagu ka õigus valida ja säilitada oma töökoht on väga kaalukad põhiõigused. Nende õiguste piiramiseks peavad olema selged ja loogilised põhjendused,“ ütles Madise, kelle sõnul antud juhul selliseid põhjendusi ei ole. Madise märkis, et volikogudesse kuuluvad sageli kohalikud aktiivsed inimesed ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning korruptsioonivastases seaduses on juba kirjas selged ja ranged taandumisreeglid.

Läbirääkimistel võttis sõna Hanno Pevkur (R), kes märkis, et kohalike omavalitsuste volikogudesse kuulumise küsimuses piiri tõmbamine on pigem õiguspoliitiline valik. Ta kutsus fraktsioone üles sel teemal sisuliselt kaasa mõtlema.

EKRE fraktsiooni nimel kõneles Paul Puustusmaa, kelle sõnul fraktsioon antud küsimuses põhiseadusega vastuolu ei näe. Ta märkis, et õiguskantsleri ettepanek võib tuua kaasa suurema korruptiivse tulu ohu ja EKRE seda ei toeta.

Siim Kiisler (I) märkis, et õiguskantsleri pakutud seadusemuudatus olukorda ei lahenda ja sisuline vastuolu põhiseadusega puudub. Seega ei ole tema sõnul põhjust õiguskantsleri ettepanekut toetada. Ta lisas, et edasist analüüsi väärib küsimus, kuidas tõsta usaldust kohaliku omavalitsuste volikogude vastu.

Tarmo Kruusimäe (I) ütles oma sõnavõtus, et Eestis on ametniku mõiste kitsas. Ta märkis, et töötajal on praegu õigus kandideerida, aga probleem tekib siis, kui ta osutub valituks ja tal tuleb teha otsus ameti ja mandaadi vahel.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 31, vastu oli 37 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget. Õiguskantsleri ettepanek ei leidnud seega toetust.

 

Allikas: Eesti Riigikogu