NordenBladet —Soomes on arstid aetud tagajalgadele, kuna sotsiaal- ja terviseministeeriumi uute juhiste järgi hakatakse patsiente selekteerima. Lihtsalt väljendatuna kõigi jaoks enam raha ei jätku. Patsiendid pannakse tähtsuse järjekorda ning ravi puhul eelistatakse nooremaid inimesi. Eakad ja ülekaalulised jäävad järjekorras tahapoole, vahendab Ilta-Sanomat.
Kardetakse ka seda, et vaesem elanikkond, kel pole võimalik enda eest seista, jääb hammasrataste vahele. Lisaks eakatele kuuluvad sellese gruppi sotsiaalselt tõrjutud, alkohoolikud ja vaimsete probleemidega inimesed.
Soome vähiarsti hinnangul võiks aga loobuda mõttetust ravist, mis tähendab selliseid protseduure, mis tõenäoliselt tulemust ei anna. Näiteks mõned vähihaiged saavad teatud ravi ja teatud staadiumus, kus see enam mingit efekti ei anna. Vägiravis minnakse üha enam üle täppisravimitele, mis on mõeldud konkreetse patsiendi jaoks. Selline ravi on kallis, aga sellest võib teatud patsientide jaoks olla palju kasu isegi pealtnäha lootusetute juhtumite puhul.
Arstid meenutavad, et Soomes oli 1990ndatel aastatel lama ajal sama olukord, kus hakati ravi selekteerima ja jäeti ära mõned sõeluuringud. Selline selekteerimine pole aga mingeid olulisi tulemusi andnud. Küll aga kaasnevad sellega eetilised küsimused, näiteks see, et ravi puhul ollakse huvitatud vaid kasust eluea pikkusele.
NordenBladet —Helsingi piirkonda elama asunud välismaalastest peavad end soomlasteks kõige enam somaallased, mõneti üllatuslikult kõige vähem aga eestlased. Soome elama asunud eesti, vene, inglise, somaali ja araabia keele kõnelejad peavad end valdavalt Soome ühiskonna liikmeteks, aga mitte soomlasteks, vahendab Yle.
Soomlaste jaoks tuli üllatusena, et isegi eestlased, kes on kultuuriliselt soomlastele väga lähedased, tahavad tulla Soome ainult tööle, aga mitte päriseks elama. See näitab, et kuigi Soome tahetakse meelitada välismaalt inimesi, on raske kedagi päriseks elama saada.
Helsingis välismaalaste sulandumist uurinud teadlane Pasi Saukkonen ütles, et valdav osa Soome läinud eestikeelsetest inimestest kavatseb tulevikus Eestisse naasta.
Kõige rohkem samastavad end Soomega somaallased, kes peavad end võrdselt nii soomlaseks kui somaallaseks.
Samuti on Soome ühiskonda paremini sulandunud ingliskeelsed inimesed, kellel on palju soomekeelseid tuttavaid ja sõpru, aga kelle soome keel on kõige kehvem.
Somaallastel on Soomes seevastu soome keele oskus kõige parem. Sellele vaatamata pole pooltel neist soomlaste hulgas ühtegi tuttavat või sõpra.
Soome ühiskonda sulandumise osas on aga väga suur probleem, kui inimesel pole soomlastega üldse kontakti.
Välismaalased peavad Soome tööturgu väga raskeks. Isegi ingliskeelsed tunnevad, et neid töökohal tõrjutakse. Üldpilt on aga selline, et välismaalsed on Soomes elamisega rahul.
Teadlaste arvates annab Helsingi piirkonnas tehtud uuring pildi terve Soome kohta. Välismaalastena arvestati uuringus nii neid, kes olid Soome tulnud välismaalt kui neid, kelle mõlemad vanemad olid sündinud välismaal. Uuringus vastas küsimustele 1500 inimest eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses.
NordenBladet — Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai eile (30.sept) ülevaate analüüsist, mis selgitas, kuidas on Eestil võimalik jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni ning millised on selle võimalikud kulud.
Peaminister Jüri Ratase sõnul näitas analüüs, et kliimaneutraalsuse poole liikumine on panustamine tulevikku. “Iga kliimamuutuste pidurdamisse investeeritud euro on investeering jõukusse ja nutikusse, mis annab nii innovatsioonis kui ka elukvaliteedis dividende. Meil on vastutus praeguste ja tulevaste põlvkondade ees ning neid samme ei saa vaadata lihtsalt kuluna. Kõik, mida me täna ja lähikümnenditel maakera ja meie elukeskkonna hüvanguks teeme, on panustamine meie tuleviku tarkusesse, kestmisesse ja jõukusesse,” sõnas peaminister.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on madala kasvuhoonegaaside heitega majanduseni võimalik jõuda targalt panustades. „Peame otsima keskkonnasõbralikke lahendusi tööstus-, transpordi – ja energeetikasektoris. Meil on võimekaid teadlasi, kes oskavad pakkuda nutikaid lahendusi, mis võiks tulevikus jõuda kasutusse ka mujal maailmas. Tegemist on väga oluliste ja suurt rahalist mõju omavate otsustega, mis vajavad veel põhjalikku ja sisukat arutelu,“ lausus keskkonnaminister.
Komisjonile tutvustati SEI Tallinna ja OÜ Finantsakadeemia “Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi“, mida tutvustatakse ajakirjandusele homme kell 9 keskkonnaministeeriumis. Uuringu käigus selgitati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus – millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud. Samuti, kui palju ja kuhu peavad panustama era-, avalik- ja mittetulundussektor.
Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel oleks Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleks avalikul, era- ja kolmandal sektoril teha nende aastate jooksul investeeringuid praeguses vääringus hinnanguliselt 17 miljardi euro ulatuses. Strateegiliselt tarkade otsuste korral oleksid need investeeringud pikaajaliselt tulutoovad.
Lisaks jätkas valitsuskomisjon arutelu Eesti Energia kava üle ehitada uus Enefit põlevkiviõlitehas ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaani üle. Komisjon andis rahandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesande analüüsida eri võimalusi põlevkiviõli eelrafineerimistehase kaasrahastamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 koostamise protsessis arutatakse edasi, kas ning mil viisil riik eelrafineerimistehase investeeringut toetada plaanib.
Komisjon otsustas seada energeetika valdkonnas riiklikuks prioriteediks kliimaeesmärkide täitmist toetavate energiatehnoloogiate uurimis- ja arendustööd.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on puhtama energiatootmise poole mõistlik liikuda samm haaval, kahjustamata Eesti energiajulgeolekut ja töökohti Ida-Virumaal. „Põlevkivi annab täna suurema osa Eesti elektrist, eksporditulu ning tööd ja leiba tuhandetele inimestele. Seega tuleb liikuda väärtusahelas edasi ja toota põlevkivist senisest enam kõrgema lisandväärtusega ning madalama keskkonnajalajäljega tooteid,“ lisas ta. Tegevusi õigesti planeerides on see kooskõlas ka pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Samuti alustati arutelu ettepanekute üle, kuidas leevendada taastuvenergia arenduste piiranguid. Teemat arutatakse edasi valitsuse kabinetinõupidamisel oktoobris.
Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.
