NordenBladet —Oodatakse töid osalema haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil. Tööde esitamise tähtaeg on 15. jaanuar 2020 ja konkursi preemiafond on 8100 eurot.
Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele. Konkurss jätkab kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii otseselt kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade tulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne.
Ootame üliõpilasi ning haridus- ja kasvatusteadlasi oma töid esitama järgnevates kategooriates:
eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad;
magistritööd.
Auhinnad parimatele antakse üle ülikoolide ja teadusagentuuri korraldataval haridusteaduste konverentsil järgmise aasta kevadel.
Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
NordenBladet —Riigikogus läbis täna teise lugemise valitsuse algatatud eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid.
Lisaks on atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (54 SE) eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.
Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.
Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.
Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.
Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.
NordenBladet —Riigikogu infotunnis soovis Lauri Läänemets esimese küsimusena saada väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingolt teavet ministri haldusalas toimuva kohta.
Läänemets viitas asjaolule, et järgmise aasta eelarves on vähendatud vahendeid üürielamute meetmele 15 miljoni euro võrra ja kaotatud on toetused väikeelamute rekonstrueerimiseks, lokaalsete taastuvenergia kütteseadmete soetamiseks. Kõik need meetmed on suunatud elamumajanduse olukorra parandamiseks, üürielamute meede maapiirkondades ettevõtlusvõimaluste parandamiseks. Läänemetsa huvitas, mis põhjustel just neid meetmeid, mis eelkõige maapiirkondade elu nagu aitavad ja toetavad, on otsustanud kärpida.
Kingo ütles, et KredExi kaudu käivad need toetused üldjuhul. Ta tunnistas, et analüüsides tagantjärele seda perioodi, siis huvi selle meetme vastu oli oodatust oluliselt väiksem. „See tähendab seda, et nüüd on see koht, kus tuleb sisu ümber vaadata ja muuta see selliseks, et ettevõtjatel oleks huvi sellise tegevuse vastu. Aga sellisel kujul, oli see huvi liialt tagasihoidlik,“ ütles Kingo.
Urmas Kruuse märkis oma küsimuses, et viimastel nädalatel on üles kerkinud postiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ja selle koha peal on sõna võtnud väga paljud erinevad ühiskonnagrupid. Ta tõi esile uudise ajalehtedest, mis viitas sellele, et Eesti Post on saanud eelmisel aastal ligi poolteist miljonit kahjumit lähtuvalt maksikirjade vedamisest. Kruuse soovis teada, et kas minister on Eesti Posti ärimudeli olete üle vaadanud ja mis plaan on Eesti Postiga laiemalt, et kirjad maal koju jõuaksid ja postkontorite arv ei väheneks nullini.
Kingo rõhutas, et viimasel üldkoosolekul sai ka selge sõnum öeldud: „Meie eesmärk on tagada inimestele, et nemad oma tellitud ajakirjanduse saaksid õigeaegselt kätte kuuel päeval nädalas ehk siis täpselt nii paljudel päevadel, kui tihti ajalehti väljastatakse ja hommikul.“ Kingo viitas asjaolule, et kuigi Konkurentsiamet andis soovituse postkontorite arvu vähendamiseks 215-le, siis meie sellega kaasa hetkel ei lähe, jääme selle juurde, et säilitame need 267 postkontorit, mis praegu on.
„Meil on tellitud analüüs terve Omniva kontserni kohta, kus meil on plaanis kõikide Omniva kontsernis asuvate ettevõtete põhjalik analüüs iga ettevõtte lõikes – tulud, kulud ja tulem,“ selgitas minister. Ta lisas, et see analüüs peaks valmima kevadel ja selle põhjal saame alles hakata tegema konkreetsemaid otsuseid, kuidas edasi liikuda. „Kindel on see, et ka postiseadusest tulenevalt on meil kohustus toimetada ajakirjandusväljaanded inimesteni ja see nii ka jääb, see teenus ära ei kao,“ kinnitas Kingo. Tema sõnul ongi selle analüüsi eesmärgiks leida lahendus, et ideaalis posti kojukandeteenuse miinus saaks kuidagi kasumlikuks tegevuseks või vähemalt siis nulli.
Kingo võttis kõneks ka teema, mida meediaettevõtted ütlevad seoses ärimudeliga, et posti kojukanne on mahupõhine – mida rohkem arvuliselt lehti tellitakse, seda odavam on kojukanne. „Meie ei suuda tõsta meediaettevõtete müüginumbreid. Meie kohustus on tagada see, et me viime selle tellitud ajalehe inimeseni, aga see, kas tellitakse neid ja kui palju tellitakse, on iga ettevõtte enda müügistrateegia või siis tööstrateegia,“ ütles Kingo.
Kert Kingo vastas veel Kaja Kallase ja Jevgeni Ossinovski esitatud küsimustele väliskaubanduse, Heljo Pikhofi esitatud küsimustele haldusalas toimuva, Jürgen Ligi esitatud küsimusele majanduskasvu potentsiaali, Ivari Padari esitatud küsimusele ettevõtlusvaldkonna eelarve, Mart Võrklaeva esitatud küsimusele eelarve, Heiki Kranichi esitatud küsimusele töökorralduse, Aivar Sõerdi esitatud küsimusele Tallinna linnahalli renoveerimise, Raimond Kaljulaidi esitatud küsimusele tehisintellekti, Signe Kivi esitatud küsimusele valdkonna saavutuste, Urmas Kruuse esitatud küsimusele maaelu võimalikkuse ja Erik-Niiles Krossi esitatud küsimusele IT arengu rahvusvahelise koostöö kohta.
Rahvastikuminister Riina Solman vastas Liina Kersna esitatud küsimusele kaasvastutaja rolli ja Urve Tiiduse esitatud küsimusele Eesti tuleviku kohta.
NordenBladet – Viimane jääeg lõppes hiljemalt 10 000 aastat tagasi. Toona sulas ka Eesti alasid katnud ulatuslik jääkilp, mille järgselt varasemalt tohutu raskuse all vajunud maapind hakkas kerkima. Läänemere ümbruses tõuseb maapind pidevalt, kuid see on ebaühtlane. Näiteks Botnia lahe põhjaosas tõuseb maapind üheksa millimeetrit aastas. Loode-Eesti maa on viimase jääaja lõpust alates tõusnud, ulatudes kuni kolme millimeetrini aastas. Maa tõus on omakorda toonud kaasa olukorra, kus varasemalt veega piirnenud tuhanded kinnistud maakatastri alusel seda enam ei ole. Samas plaanib maa-amet seda muuta ja kinnistud taas veega piirnema tuua, vahendab ERR.
“Probleem on tekkinud seetõttu, et maakatastris registreeritud andmed ei muutu olukorras, kus looduses kaldajoon muutub. Saartel ja Lääne-Eestis maapind tõuseb, seetõttu on ka katastrikaarti vaadates tavapärane olukord, kus varem registreerinud maaüksuse ja kaldaala vahele jääb maariba. Kehtiva õiguse kohaselt ulatub omand siiski merepiirini, kui maatükk algselt on olnud mereni. Kuigi register seda ei kajasta, siis maaomandi ulatus on ikkagi vee piirini,” ütles Maa-ameti pressiesindaja Karmen Kaukver.
Avaliku veekogu piiriga on seotud ligikaudu 15 000 maaüksust.
NordenBladet – Tallinnas ArtDepoo galeriis esitletakse 2. oktoobrist saadik Eesti lavastuskunstnike liidu korraldatud kostüüminäitust “Multiversum”, mille kuraatoriks on Yana Khanikova.
“Multiversum” on kolmas näitus Eesti lavastuskunstnike liidu näitusesarjast “1:10”. Seekordne teema on innovatsioon teatrikostüümis. Näitusel osalevad oma töödega lavastuskunstnikud Eugen Tamberg, Rosita Raud, Inga Vares, Tuulikki Tolli, Laura Kõiv, Liina Tepand, Kersti Prosa, Kristi Leppik, Yana Khanikova, Ann Lumiste ja moekunstnik Kairi Getman.
Näituse keskmes on teispoolsuse karakterite roll tänapäeval ja maailma ooperipärandi originaalmuusika. Osalejad valisid kümnest pakutud heliteosest viis müstilist olendit ja lõid neile kostüümid. Heliloojana võtab näitusest osa Markus Robam, kes lõi spetsiaalselt näituse jaoks muusika Kurt Vonneguti romaani “Titaani sireenid” ainetel.
Kuraatori Yana Khanikova sõnul on näituse põhifookuses sisu ja vormi koosmõju muusikaga, eksperimenteerimine uuenduslike ideede ja materjalidega. “Näituse eesmärk on uurida vormi ja sisu dialoogi ning vaadata, kas sellest tuleb vastasseis, kokkupõrge, vastastikune täiendamine või midagi muud” sõnas Khanikova.
Näitus “Multiversum” on ArtDepoos (Jahu tänav 12) avatud kuni 30. oktoobrini.
