NordenBladet – Taotlusvoorust „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” saab toetust 10 projekti ĂĽle Eesti. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist 1 985 582 euroga.
Toetuse andmise eesmärk on vähendada inimeste hoolduskoormust, soodustada töötamist ja parandada iseseisvat toimetulekut. Projektide raames osutatakse erinevaid sotsiaalteenuseid. Näiteks mitmed omavalitsused hakkavad rohkem pakkuma erivajadusega täiskasvanu päevahoiuteenust ja tugiisikuteenust. Uudsete teenustena arendatakse integreeritud hoolekandeteenuseid ja nõustamisi ning tugigruppe hoolduskoormusega inimestele.
Määruse „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” kolmas Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav taotlusvoor oli avatud 29. aprillist kuni 29. augustini 2019. Innovesse esitati 15 taotlust, milles sooviti toetust 3 278 927,56 eurot. Taotlusvooru viis läbi SA Innove koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.
Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.
Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.
Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest.See on suur au.Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu.Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).
Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis ĂĽle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). FilmireĹľissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.
Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali ĂĽksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja VästerĂĄs´i SĂĽmfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.
NordenBladet —Riigikogu ratifitseeris Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse, mille alusel võivad Eesti ja Jaapan väljastada oma 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni ĂĽheks aastaks. Â
Seaduse (46SE) vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.
Riikidevaheline kokkulepe annab nii Jaapani kui Eesti noortele õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Jaapani valitsus määrab igal aastal kindlaks viisade arvu, mida võib väljastada Eesti kodanikele.
Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast seda kui Eesti teavitab Jaapanit Jaapani kodanikele töötamisõigusega turismiviisade väljastamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamisest.
Kokkulepe tihendab Eesti ja Jaapani suhteid, hõlbustab noorte turismi, võimaldab senisest pikemalt riigis viibida ja lisaks puhkusele ka soovi korral lühiajaliselt töötada.
Eesti on sarnase kokkuleppe varem sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.
NordenBladet – Selle aasta kaheksa kuuga registreeris Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kokku 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Suurem osa kannatanuid elab Tallinnas ja keskmine kahju kuriteo kohta moodustas 11 000 eurot.
“Suurimad kahjusummad ulatusid üle 100 000 euro, kuid ligi kolmandiku moodustavad 10 000 – 50 000 suurused kahjud. Kelmid võtavad ära kõike, mida inimene on pahaaimamatult nõus „investeerima“, seejuures algavad kahjusummad 200-250 eurost,“ ütleb Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
Tambre sõnul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pärast kahju saamist politsei või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA poole), kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et nemad on investorid, nende raha „töötab“ ja justkui toob tulu. „Inimesele luuakse vale ettekujutus, et tema investeeritud summad kasvavad ja nii üritavad kelmid ohvrilt pidevalt ka lisaraha juurde küsida. Alles siis, kui inimene soovib tagasi saada kasvõi esialgse summa, selgub, et see ei olegi võimalik, mispeale inimene mõistab, et teda peteti ja pöördub politsei poole,“ sõnab ta.
Kolm neljandikku ohvritest elavad Tallinnas, juhtumid on registreeritud ka Harjumaal, Virumaal ja Tartu maakonnas. Lisaks on registreeritud 18 juhtumit, kui inimene kaotas lisaraha pärast seda, kui „maakler“ lubab aidata tagastada esialgset investeeringut. Sellised lubadused päädisid kokku 93 000 euro suuruse lisakahjuga.
Tambre tõdeb, et sellise kuriteoliigi puhul on kõige tõhusam kaitse ennetus, informeeritus ja eelkõige inimese enda kriitikameel. „Praegu on ohvreid väga erinevas vanuses, noorim kannatanu oli 22, kõige eakam 82-aastane. Rohkem olid altid kasutama võimalust “investeerida” keskealised inimesed vanusegrupis 55-64 aastat ja noored inimeses vanuses 22-34 aastat,” rääkis politseinik (11.sept. 2019).
TTJA kaubandustalituse juhataja Birgit Raamatu sõnul saab tarbija end kõige paremini kaitsta, kui kontrollib teenuse pakkuja tausta ja kasutab läbipaistva ettevõtja teenuseid. “Kui ettevõtja on tarbijale tundmatu ja tagant kiirustav, lisaks tundub pakkumine liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Kui inimene saab kõne, siis tuleb tarbijal säilitada rahu ja kindlasti võtta endale aega mõtlemiseks,” soovitab Raamat.
Birgit Raamat lisab, et kui teenuse saamine eeldab ettemaksu, peab inimene hoolikalt jälgima, kellele ta teeb ülekande. “Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole. Kui tarbija kannab raha teise eraisiku kontole, siis ei laiene talle tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul ei saa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet aidata, samuti nagu ka juhul, kui kaupleja ei ole pärit Euroopa Liidu riigist.”
“Inimesed peavad lihtsalt meeles pidama vanasõna, tasuta lõunaid ei ole olemas,“ ütleb Raamat.
PPA ja TTJA paluvad inimesi enda vara hoidmise nimel järgida lihtsaid nõuandeid:
– Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning “investeerimisspetsialistid” ei räägi eesti keelt.
– Ă„ra lae tundmatu “maakleri” palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta ĂĽle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
– Ă„ra edasta “maaklerile” andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
– Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.
– Ă„ra tee ĂĽlekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
– Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 6123000.
– Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
– Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.
NordenBladet – Eesti kodanikud on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) iseteeninduse kaudu esitanud kokku ĂĽle 82 000 uue isikut tõendava dokumendi taotluse, neist ĂĽle 31 000 sel aastal.
“Töötame selle nimel, et muuta iseteeninduse kasutamine võimalikult kliendisõbralikuks ja mugavaks. Meil on siiralt hea meel tõdeda, et ĂĽha enam inimesi hindab oma aega ning taotleb uued dokumendid elektrooniliselt,“ ĂĽtles PPA identiteedi ja staatuste bĂĽroo valdkonna koordineerija komissar Marit Abram.
Selle aasta augustist saab iseteeninduses lisaks ID-kaardile taotleda ka Eesti kodanikku passi. “See hoiab kokku nii aega kui ka raha, sest mõlema dokumendi koos taotlemisel on riigilõiv väiksem kui eraldi taotledes,“ ĂĽtles Abram.
Keskmine e-teeninduses taotleja on 31-aastane Tallinna või Harjumaa elanik. Naisi ja mehi on taotlejate seas võrdselt.
Kõige vanem iseteeninduses dokumenti taotlenu oli 103-aastane. “100-aastaseid ja vanemaid inimesi, kes taotlesid endale uue dokumendi iseteeninduses, oli kokku seitse,“ rääkis Abram. “Kõige nooremad olid aga seitse päevad vanad lapsed. Enim taotlusi ongi iseteeninduses esitatud alla aastasele lastele dokumendi saamiseks – imikuid on lihtsam pildistada kodus või fotograafi juures kui teeninduses ning ei pea väikese beebiga rahvarohkesse kohta tulema. Lapsevanemale on oluliselt pingevabam see toiming ette võtta koduses keskkonnas just talle sobival ajal.“
15. oktoobri seisuga on iseteeninduse kaudu esitatud kokku 82 459 taotlust ID-kaardi ja Eesti kodaniku passi saamiseks. Nendest taotlustest 31 392 ehk umbes 40% on esitatud selle aasta jooksul.
Ligi kolme kuu jooksul, kui iseteeninduses on saanud taotleda ka Eesti kodaniku passi, kasutas seda võimalust ainult passi taotlemiseks 1748 inimest. 2143 juhul taotleti korraga nii passi kui ID-kaarti.
