Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: september 2019

Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum 19. septembril Tallinnas Rahvusraamatukogus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —

Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimub 19.09. kell 15.00 eluloopäev „Tartu minu elus“. Selle eesmärgiks on tutvustada Eesti Kirjandusmuuseumi ja Ühenduse Eesti Elulood ühiselt korraldatavat kogumisvõistlust „Mälestused Tartust“.
Eluloopäeval kõneldaksegi võistlusest. Ühenduse esinaise ja elulugude uurija Maarja Hollo sõnul on väga paljude eesti inimeste elu olnud mingil ajaperioodil seotud Tartuga. „Tahame julgustada eri vanuses inimesi kirjutama oma elust Tartus või seotusest Tartuga. Võistlusega soovime rikastada teadmisi nii sellest Tartust, mida enam olemas ei ole, kui ka sellest, millisena nähakse ja kogetakse Tartut praegusel hetkel.“
Kaastööde kogumine võistlusele „Mälestused Tartust“ kestab selle aasta lõpuni. Parimatele kirjutajatele on auhinnad. Kaastööd saab saata e-postile: elulood@kirmus.ee või postiga: kogumisvõistlus „Mälestused Tartust“, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003.

Eluloopäev „Tartu minu elus“ 19.09. kell 15.00
15.00 -15.10 Avamine, katkendid elulugudest
15.10-15.20 Astrid Tuisk – Eluloovõistlusest „Mälestused Tartust“
15.20-15.30 Katkendid elulugudest
15.30-16.00 Rein Veidemann – Koht ja kohavaim
16.00-16.20 Kaisa Luik – „Minu laulupeo lugu“: mälestuste kogumisaktsiooni ootused ja tegelikkus
16.20-17.00 Mari Tarand – Tartu ja Tallinna vahel
17.00-17.20 Jürgen Volmer – Elulookirjutis draamateksti alusena. Filmiprojekt „Kohtumised“

Lähem info: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee, tel 737 7722; Ülle Kaart, ulle.kaart@kirmus.ee, tel 56 904 905
Eluloopäeva toetavad Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2, IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu 51003

 

 

Ratas rõhutas digitippkohtumisel “Tallinn Digital Summit” inimkeskse eetika olulisust tehisintellekti arendamisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas kõneles Tallinna digitippkohtumise avasõnavõtus tehisintellekti valdkonna arengute mõjust ühiskonnale järgmistel aastakümnetel ja rõhutas inimkeskse eetika olulisust.

Rääkides digipöörde arengutest tõi peaminister Jüri Ratas esile innovatsiooni üha kasvavat kiirust ning seda võimaldavat keskkonda. „Aurumasin pani aluse tööstuslikule pöördele ning inimeste arvu kiire kasv tekitas ka nälja uuenduste järele. Võime öelda, et järgmise 15 aasta jooksul leiutame iga päev uue aurumasina,“ sõnas Ratas.

„Tehisintellekt on tänapäeva paratamatus ja me peame õppima seda kasutama inimeste elu paremaks muutmiseks,“ ütles peaminister ning tõi esile, et Eestis on juba rohkem kui paarkümmend töötavat ning peagi kasutusse lisanduvat tehisintellektil põhinevat lahendust.

Eesti on peaministri sõnul ehitanud inimkeskset e-valitsemist juba 20 aastat. „Iga meie kodanik on oma isikuandmete omanik ning peaks ise omama ka kontrolli nende andmete kasutamise üle,“ ütles Ratas. „Kuid muutes riiklikke digiteenuseid automaatsemaks ja ennetavamaks, on meile saanud selgeks, et inimkeskne andme-eetika on palju keerukam kui alguses paistab. Selleks on vaja põhjapanevaid muutusi kogu ühiskonna mõttemaailmas. Kultuuri ja mõtteviisi muutused võtavad palju kauem aega kui uue digiteenuse käivitamine,“ nentis Ratas.

Peaminister avaldas lootust, et tänane kohtumine aitab digimeelsetel riikidel leida ühiselt lahendusi inimkeskse valitsemise jaoks, jagades ühiselt nii kogemusi kui teadmisi. „Digitaalsed lahendused aitavad majandusel kasvada, muudavad valitsemist tõhusamaks ning loodetavasti ka maailma paremaks. Usun, et kogemuste ja parimate tavade jagamine toob kõigile kasu. Selle asemel, et ratast uuesti leiutada, peaksime õppima üksteise parimatest lahendustest – mitte lihtsalt jäljendama, vaid tegema koostööd ja olema ülemaailmselt eeskujuks,“ märkis peaminister Ratas.

Tallinna digitippkohtumine (Tallinn Digital Summit) toimub kolmandat korda. Valdkonna tipptegijate foorum sai alguse 2017. aastal, kui Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning korraldas digitaalvaldkonna tippkohtumise, mis tõi Tallinna kokku EL-i riigipead ja valitsusjuhid. Tänavu on konverentsi fookuses tehisintellekti ja selle mõju üle meie tulevikule.

Konverentsi korraldab riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ürituse sisupartnerid on Elektri- ja elektroonikainseneride instituut (IEEE – Institute of Electrical and Electronics Engineers), Rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon (INTERPOL), The Future Society ning ÜRO regioonidevahelise kuritegevuse ja õigusküsimuste instituut (UNICRI – United Nations Interregional Crime and Justice Research Institute). Digitippkohtumise toimumisele aitavad kaasa uuenduslike akustiliste kabiinide tootja Silen ning Tallinn Digital Summit ametlik autopartner BMW (Inchcape Motors Estonia).

Tallinna digitippkohtumist kannavad veebiülekande vahendusel üle ERR.ee, Delfi.ee ja Postimees.ee. Samuti on võimalik ülekannet jälgida siit: https://www.digitalsummit.ee

 

Avafoto: Tallinn Digital Summit/Raul Mee
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu sai ülevaate õiguskantsleri viimase aasta tegevusest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu kuulas tänasel istungil õiguskantsler Ülle Madise aastaülevaate kokkuvõtet. Õiguskantsler märkis, et teemade ring on lai, alates maksudest, pangandusest ja jälitustegevuse järelevalvest kuni keskkonnakaitse, muinsuskaitse, laste ja noorte õiguste kaitse ning puuetega inimeste muredeni.

Ülle Madise tõi oma ettekandes muu hulgas välja linnade ja valdade määrused, mis haldusreformijärgselt inimestele probleeme valmistavad. Ta kirjeldas olukorda, kus reformi järel tekkinud suuromavalitsuse piires kehtestati ühesugused heakorrareeglid ning lähimast majapidamisest kilomeetrite kaugusel elaval inimesel keelati eriloata peenart teha ja õues pesu kuivatada. Selliseid olukordi tuli õiguskantsleri sõnul ette terve hulk. Ta tänas linnu ja valdu, et nad säärased vead kiiresti ja kohtu sekkumiseta parandanud on.

Madise ütles, et õiguskantsleri ametkond annab märku ka sellest, kui seaduses või määruses ilmnevad praktika käigus soovimatud tulemused, mis vajavad lahendust. „Inimese maksukoormust suurendab näiteks see, kui ta saab koondamis- või sünnitushüvitise aasta lõpus või siis, kui paljulapseline pere on saanud oma eluaseme renoveerimiseks KredExilt toetust ja on seda saanud füüsilisele isikule, mitte korteriühistu kaudu,“ tõi õiguskantsler näiteks. Ta avaldas lootust, et need vead saavad kiiresti parandatud.

Õiguskantsler ütles, et sageli küsitakse, miks on ametnikud ükskõiksed ega tee kaalutletud ja mõistlikku otsust. Madise arvates on suurim probleem ametnike eesliini nõrkus. Ta viitas, et ametites ja inspektsioonides, koolides ja haiglates, lastekaitses ja hooldekodudes ei ole spetsialistidel pahatihti toetavat töökeskkonda, õiglast tunnustust ja vastutusega kooskõlas palka. Madise sõnul on vaja tarka, teotahtelist ja otsustusjulget inimest ametisse, kus on kaalutlusõigus, kuulatakse inimeste muresid ja tuleb langetada eripalgelistel asjaoludel üksikotsuseid. Õiguskantsler märkis, et sellise eesliini ametniku kuupalk, kes peab näiteks keskkonnareostuse välja selgitama, on praegu umbes 900 eurot.

Madise avaldas muret mõtteviisi pärast, et igaüht võiks karistada ilma midagi tõendamata või põhjendamata, ilma et eksimuse korral tuleks riigil kahju hüvitada. Õiguskantsleri sõnul seisid nad seetõttu vastu liialt laiale pööratud tõendamiskoormusele panganduses, vanglateenistusele peaaegu piiramatu ja kontrollimatu andmekogumise õiguse andmisele ja kavatsusele müüa Eesti inimeste terviseandmed välismaale. Madise ütles, et tänu Riigikogu sekkumisele on jäänud õiguskantsleri hinnangul põhiseadusevastane plaan mitmel juhul teostamata.

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Heljo Pikhof (SDE), Mihhail Lotman (I), Kaja Kallas (R) ja Jaanus Karilaid (KE).

 

Avafoto: Õiguskantsleri 2018.–2019. aasta tegevuse ülevaade (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

NAISED reisivad aina enam üksi: Need 5 riiki on kõige ebaturvalisemad – nimekirjas ka üks väga populaarne reisisihtkoht

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet — Nüüd kohtab aina rohkem seda, et naisterahvad lähevad üksinda reisima. Tegemist ei ole mingisuguse uue trendi või hullusega, vaid üksi saab aja tõeliselt maha võtta, iseendaga olla ja omas tempos kulgeda – igas vanuses naised võtavad ette üksinda reise, kirjutab Daily Mail.

Travelzoo reisilehekülje koostatud uuring näitas, et üle 55-aastased naised lähevad parema meelega täiesti üksinda reisima, kui 18-aastased noored naised.

Kõik maailma paigad ei ole paraku ühesuguselt turvalised, et sinna üksinda uitama minna. Alla on tehtud list, mida aitasid koostada üksinda reisivad naised. Samuti märgiti ära need riigid, kuhu ei tasu kunagi üksinda seiklema minna, sest seal on lihtsalt ebaturvaline ja üksinda reisiv naine on saak.

Need paigad on naiste kogemuste põhjal kõige turvalisemad reisisihtkohad:
1. Prantsusmaa
2. Hispaania
3. Kanada
4. Itaalia
5. USA

Nende reisisihtkohtade puhul tuleb olla väga ettevaatlik:
1. Egiptus
2. Keenia
3. Gambia
4. Saudi Araabia
5. Lõuna-Aafrika

Egiptus on eestlaste seas juba mitu aastat järjest olnud populaarne reisisihtkoht. Tavaliselt minnakse sinna koos perega, kuid me ei soovita seda riiki naisterahvana kunagi üksinda külastada.

Küsitluses selgus, et 40% naistest ei võta enne reisi kasutusele kaitsemeetmeid. Tegelikult tuleb enne reisi tublisti ettevalmistusi teha ja eelnevalt uurida, millise riigiga tegemist on, kontrollida, et sealsed telefonid töötavad, varuma veidi sularaha ja teha passist ning teistest olulistest reisiga seotud dokumentidest koopia.

Travelzoo soovitab tausta uurida usaldusväärsetest allikatest (hotellidest, kohalikelt elanikelt), millised on konkreetse riigi turvaliseimad paigad ja mida üksinda reisivatest naistest arvatakse või kuidas käitutakse.

Avafoto: Pexels

Loe lisaks:
KUIDAS KOHESELT aru saada, kas sinu Airbnb majutuses on salajased piilukaamerad või mitte

VIIS riiki, mida koos lastega külastada + REISIFOTOD!

Kas teadsid? Nende paikade külastamine võib tuua head õnne!

Triikraud on üllatavalt mitmekülgne seade – vaata VIDEOST 7 geniaalset kasutusviisi

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet — Triikrauast võib kodus olla tunduvalt rohkem kasu, kui arvata oskad. Loomulikult teeb eelkõige pesu sirgeks, aga selle abil võib muuhulgas ka puidust põrandat parandada, toitu valmistada ja eemaldada tahket küünlavaha.

YouTube´i kanal HouseholdHacker esitleb umbes kolme minuti pikkuselises videos seitset erinevat, lausa geniaalset triikraua kasutamise võimalust, mis muudab selle seadme mitmekülgseks tööriistaks.

HouseholdHacker´i sõnul võid triikrauaga paberdokumente lamineerida, kui ostad spetsiaalse lamineerimis kile ja paned selle vahele paberi. Kui paber on kilede vahele ära pandud, aseta peale käterätik ja käi maksimum kuumuse peal oleva triikrauaga tugeval survel üle. Tee sama teise poolega ja ongi valmis.

Üks huvitav nipp triikrauaga on veel see, kui mõni raske mööbliese on vaibale tugeva jälje jätnud. Aseta triikraud auru režiimi peale (kui seda pole, tee käterätik niiskeks) ja pane käterätik äravajunud kohale. Liiguta kuuma triikrauaga edasi-tagasi ja vaip peaks jälle tagasi endises seisus olema.

Vaata videost kõik 7 nippi oma silmaga järgi:

Avafoto: Pexels

Loe lisaks:
Vaata, miks väikelaste emad ei saa kodus mitte midagi tehtud. Kas Sinu päev möödub sarnaselt? + VIDEO!

NENDE KODUS LEIDUVATE looduslike vahenditega saate puuke peletada!

UURING: Vaata, millise üüratu summa teeniksid emad kodutööde tegemise eest aastapalgaks!

1...345...19Page 4 of 19