Advertisement:

VIIS riiki, mida koos lastega külastada + REISIFOTOD!

VIIS riiki, mida koos lastega külastada + REISIFOTOD!

NordenBladet — Eestile mitu ringi peale tehtud, Soomes ja Rootsis korduvalt käidud. Kuhu järgmisena minna? Enamus lastega perede vanemad tõstavad käed abitult  püsti, kui teemaks tuleb reisimine koos lastega. Keeruline on leida paika, kus igas vanuses võsukesele jaguks võrdselt tegevust ja huvi.

Siin on riigid, kuhu saab minna kogu perega ja tegevust jagub igas vanuses lapsele:

Suurbritannia
Suurbritannia on mitmekülgne saareriik, kus leidub kõigile tegevust. Leidub tegevusi nii loodust armastavale, kui suurlinna suminat nautivale inimesele. Lapsi ja noori huvitavad enim vaatamisväärsus London Eye, erinevad kummitusreisid üle kogu Suurbritannia ja Madam Tussaud´si vahamuuseum. Väikelastele pakub huvi Londonis asuv seitsmekorruseline mänguasjakeskus Hamleys. Ka teismelised on sellisest mänguasjamaailmast lummuses. Väiksemaid Hamleys-kaupluseid leidub ka mujal linnades.


London Eye (Foto: Pexels/Chait Goli)

London Eye on Londonis asuv Euroopa kõrgeim vaateratas, millel kõrgust 133m ja vaateratta diameeter on 120m. London Eye asub Jubilee Gardens’i pargi lääneservas Thames’i jõe ääres Londoni Lambethi linnaosas, mitte kaugel Waterloo sillast ja Hungerford’i sillast. See vaateratas, mille ehitus läks maksma umbes 70 miljonit briti naela, avati külastajatele märtsis 2000. Avamise hetkel oli tegemist maailma kõige kõrgema vaaterattaga. Selle tiitli kaotas London Eye 2006.a. Seniajani on London Eye maailma kõige kõrgem ainult ühelt poolt toestatud vaateratas.

London Eye tipus on Londoni kõige kõrgemal asuv avalik vaateala. Seetõttu pole imekspandav, et London Eye on kõige populaarsem tasuline atraktsioon Ühendkuningriigis – seda külastab aastas enam kui 3,5 miljonit inimest. 2008.a. juunis teatati, et alates avamisest 2000.a. on London Eye’d külastanud 30 miljonit inimest. Kaasajal on London Eye Londoni linna üks tähtsamatest sümbolitest kõrvuti selliste ajalooliste vaatamisväärsustega nagu Tower, Saint-Pauli katedraal, Westminster Abbey, Londoni parlamendihoone, Big Ben või Buckinghami palee.

London Eye (tõlkes Londoni silm) teine nimi on Millennium Wheel (tõlkes Milleeniumi ratas). Vaateratta ametlik pikk nimi sisaldab ka ametliku sponsori nime. Praegune ametlik, kolmeks aastaks sõlmitud sponsorleping algas 20.01. 2011. London Eye ehitamine oli rahvusvaheline projekt. Näiteks teras tuli Ühendkuningriigist, kuid töödeldi Madalmaades. Kaablid tulid Itaaliast ja laagrid Saksamaalt. Mitmed olulised detailid valati Tðehhis. Vaatekapslid valmistati Prantsusmaal ja elektrilised komponendid Ühendkuningriigis.

London Eye’l on 32 ovaalset külastajate kapslit. Kapslite arv ei ole juhuslik – iga kapsel esindab Londoni ühte linnaosa. Iga kapsel mahutab kuni 25 inimest. Kapslis olles on võimalik istuda, seista ja ka ringi liikuda. Kõik kapslid on varustatud õhukonditsioneeriga. Iga selline kapsel kaalub umbes 10 tonni.

Prantsusmaa
Prantsusmaal saab ette võtta kõike, olenemata asukohast. Pealinna Pariisi ja lõunaosa Nizza vahele mahub uskumatult palju. Pariisi läheduses asuv Disneyland Paris on lastega perede hulgas üks populaarsemaid. Seal võiks aega veeta mitu päeva. Rannapuhkusest unistav pere võiks suunduda Lõuna-Prantsusmaale, sest seal on mitu erinevat valikut, kuhu püsima jääda. Lisaks leidub seal lastega peredele sobivaid hotelle.


Pariis (Foto: Pexels/Thorsten technoman)


Louvre Pariisis (Foto: Pexels/Chait Goli)

Louvre`i püramiid (prantsuse keeles Pyramide du Louvre) on klaasist ja metallist püramiid, mis asub Pariisis Louvre’i peamises sisehoovis (Cour Napoleon’is). Püramiidi tellis 1984. aastal Prantsusmaa president François Mitterrand Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäevaks. See avati pidulikult 29. märtsil 1989. aastal ja selle arhitekt on Ieoh Ming Pei. Louvre`i püramiid on Pariisi üks vaatamisväärsusi.

Püramiidi valmimise järel sai sellest Louvre’i muuseumi uus peasissepääs – vana polnud külastajate hulgaga enam toime tulnud. Püramiidi all paikneb aatrium piletikassade, riietehoiu, WC-de jm vajalikuga. Suurt püramiidi ümbritsevad purskkaevud ja kolm väiksemat püramiidi.

Püramiidi kõrgus on 20,6 meetrit, nelinurkse aluse külje pikkus 35 meetrit. Püramiid koosneb 603 rombikujulisest ja 70 kolmnurksest klaaspaneelist, mille paksus on 21 millimeetrit.

Püramiidi rajamine tekitas Prantsusmaal märgatavat vastumeelsust. Kardeti, et selline futuristlik ehitis ei sobi Louvre’i klassitsistliku stiiliga. Irvhambad rääkisid Mitterrandi “vaarao kompleksist”, teised kiitsid kahe stiili – vana ja uue – õnnestunud liitmist.

Kreeka
Kreekas võib veeta täiusliku rannapuhkuse ujudes, maitsvat toitu nautides ja päevitades. Parim igapäevane ajaviide on snorgeldamine, sest merevesi on tõesti väga selge. Värviliste kalade uurimine pakub lastele suurt rõõmu. Lisaks leidub Kreekas mitmeid mütoloogia muuseume, kus lastele põnevat vaatamist. Kreeka saartelt leidub mitmeid külasid, kuhu turistid end kohalike hulka elama on sättinud.


Ateena, Kreeka (Foto: Pexes/jimmy teoh)


Ateena, Kreeka (Foto: Pexels/Pixabay)

 

Ateena on oma nime saanud tarkuse jumalanna Athena järgi. Ateenat peetakse lääne tsivilisatsiooni hälliks, kuna esimesed leiud õpetusest/õpetamisest Acropolise juurest viivad tagasi aastasse 5000 eKr. Ateena on olnud Kreeka pealinnaks alates aastast 1834 ning siin elab tänapäeval umbes 4,5 miljonit elanikku. Lisaks on Ateena saanud tähtsaks poliitiliseks, kultuuri- ja majanduskeskuseks Balkanil ning Kagu-Euroopas.

Linn pakub nii oma elanikele kui ka turistidele aastaringselt meelelahutust, olles üks huvitamaid kunsti ja muusikakeskuseid maailmas, tuntud iga-aastaste festivalide poolest, siin leidub hinnatud butiike ja luksushotelle. Ateenasse võib tulla sadu kordi ja mitte kunagi sellest väsida. Acropoliselt päikeseliste randadeni sulandub linna antiikne osa moodsate luksus hotellide kosmopoliitse õhkkonnaga, puudega ääristatud avenüüde ja rikkalike kaubatänavatega.

Ateenas asub üle 50 muuseumi, millest kõige tähtsam on hiljuti renoveeritud Riiklik Arheoloogiamuuseum (National Archaeological Museum). Selles muuseumis võib leida kõige suuremal hulgal antiikaja esemeid, mille vanus võib küündida kuni 7000 aastani. Siin asuvad näiteks Poseidoni ja Zeusi kujud, tervisejumalanna Hygeia büst ja Agamemnoni kuldne mask. Samuti on tähtsad ja mis kindlasti väärivad külastamist muuseumid nagu: Benaki muuseum (The Benaki Museum), Bütsantsi muuseum (the Byzantine Museum) ja Rahvusgalerii (the National Gallery).

Lisaks muuseumitele leidub linnas arvutult vaatamisväärsusi, neist kuulsaim Akropolis, kus asuvad samuti tuntud Parthenon, Dionysose teater, Püha Kalju ja Nike tempel, Propylaea ja Erechtheion. Parthenonis asub ka jumalanna Athena kuju. Akropolis’e muuseumis asuvad paljud hindamatud esemed, näiteks kore’d, noorte naiste kujud, kõik üksteisest erinevad ja karüatiidid, kaunite preestrinnade kujud, mida vanad kreeklased kasutasid Arachtheion’i sammastena. Kerameikos’e piirkonda maeti austatud Ateena linnakodanikke ning seal asuvad muistse Ateena kaks kõige kuulsamat väravat – Dipylon ja Sacred Gate. Agora, Akropolise jalamil, oli Ateena kaubanduslik, poliitiline, kultuuriline ja religioosne keskus. Siinsed vaatamisväärsused on Hephaistosele ja Athenale pühendatud Theseioni tempel, Eponymous’e kangelastele püstitatud monument, Rooma Agora, mis kujutab endast arhitektuurilist kompleksi jpm. Ateena suurimaid ja tähtsamaid väljakuid on Syntagma väljak ehk teatud ka Konstitutsiooni väljaku nime all. Siin asuvad Parlamendihoone, Tundmatu Sõduri monument ning linna kõige luksuslikum hotell. Väljaku taga asub Rahvusaed (National Garden), mis loodi 1839.a. Royal Palace’i aiaks kuninganna Amalia ning tema sakslasest aedniku Schmidti poolt. Pargis asub ka Kreeka esimese kuberneri Capodistriase büst. Rahvusaed jätkub Zappeioni aiaga, mis on ehitatud aastatel 1874-78 ja kus asub näitustehall. Seda halli kasutati ka esimese moodsate Olüpiamängude ajal aastal 1896 ning milles tänapäeval toimuvad rahvusvahelised kongressid. Zappeioni pargi vastas asub Olümpiastaadion ehk Panathenaikos’e saadion, kus toimusid Olümpiamängud 1896.a. ja mis mahutab kuni 90000 pealtvaatajat. Küllaltki lähedal asub ka Kreeka antiikajast pärit Zeusi tempel.

Lykabettus’e mäelt on suurepärane panoraamvaade Ateena linnale. Siin asub ka 19.sajandist pärit St. George’i kabel. Mäe otsa saab jalgsi, auto või Kolonakist köisraudteega.
Ateena linnas asub palju bütsantsiaja kirikuid, mida samuti tasub külastada: St. Eleftherios, Agia Kapnikarea, Agia Dynamis, Agias Dynamis, Agi Theodori.

Linnas õhtu veetmiseks leiab arvukailt kohvikuid, baare, tavernaid, restorane, diskoteeke, klubisid – näiteks alustada õhtut väljas kuulsa frape kohvi joomisega, seejärel õhtustada restoranis või tüüpilises Kreeka tavernas, mida võib leida Plaka piirkonnast. Teine piirkond, kus pakutakse traditsioonilist Kreeka kööki, on Vari avenüü. Peale õhtusööki, võib astuda läbi arvukatest baaridest, kus mängitakse erinevat muusikat – r’n’b, rock’n’rolli, elektroonilist, Kreeka ja rahvusvahelist popp muusikat. Reis Kreekasse ei ole täiuslik ilma bouzukita. Klubid, kus võib seda kogeda live‘na leidub Plaka, Syngrou avenüü ümbruses või minna hoopis ranna äärsesse piirkonda Posidonos avenüüle, Kifissias avenüüle või Glyfada piirkonda.

Kreeka traditsioonilised toidud on horiatiki (tomati, kurgi, oliivide ja feta juustu salat), dolmadaki (liha, riisi ja sibulaga täidetud viinamarja lehed), moussaka (ühepajatoit lambaliha, kaneeli, punase veini ja oliiviõliga), kebab ja avgolemono (kana puljong riisi, muna ja sidrunimahlaga). Valikust ei puudu samuti erinevad mereannid (nt kalmaar, kaheksajalg). Kreeka köögile on tüüpilised kastmed ja salatid. Alkohoolsetest jookidest pakutakse retsina või tsipouro veini, aniisiviina ouzo ja heledat õlu. Magustoidud on suhteliselt magusad: pastes (väga magusad kreemikoogid), baklava (siirupikook), pagoto (jäätis). Teenustasu on tavaliselt arvele lisatud, kuid kui teenindus ja toit rahuldas, siis võib jätta veel jootraha. Jootraha suurus on 12-15%.

 

Island
Island on populaarne reisisihtkoht, kus turiste meelitavad kuumaveeallikad ja geiserid. Islandil leidub mitu avalikku basseini, kus on soojad basseinid ja veeliumäed. Selleks, et päris elu näha, tasub ette võtta autoreis. Mitmed Islandi sadamad korraldavad paadiga ekskursioone, et näha vees leiduvaid vaale.



Island (Fotod: 2x Pecels/Rudolf Kirchner)

Island kuulub nende riikide hulka, mida aasta jooksul külastab rohkem välisturiste kui riigis on elanikke. Parematel turismiaastatel on Islandit külastanud enam kui 500 tuhat turisti. Islandi peamiseks huviväärsuseks on sealne võrratu loodus.

Islandil asub Euroopa suurim rahvuspark (12 tuhande km2 suurune Vatnajökulli rahvuspark saare kaguosas). Nii selle rahvuspargi alal kui ka väljaspool parki on Islandil mitmeid tähelepanuväärseid liustikke. Islandil on ka hulgaliselt huvitavaid mägesid (kõrgeim tipp enam kui 2100 m kõrgusel merepinnast), kanjoneid, kärestikke ja jugasid. Saarel tegutseb mitmeid vulkaane, milledest tuntuim on peaaegu 1500 m kõrgune Hekla. Islandi ilmselt kõige tuntumad huviväärsused on aga sealsed geisrid ja teised kuumaveeallikad. Sõna “geiser” on maailma keeltesse jõudnud just islandi Geysir’i nimelise purskaja järgi. Islandi võimsaim geiser on kaasajal Reykjavíkist ida poole jääv Stokkur, mis purskab kuuma vett iga 4-8 minuti järel 15 – 20 m kõrgusele (vahel ka kuni 40 m). UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Islandilt üks kultuuriline objekt (92,7 km2 suurune Þingvelliri rahvuspark Reykjavíki lähedal; seal tuli 930. a. kokku maailma esimene parlament Alþing) ja üks loodusobjekt (Surtsey vulkaaniline pisisaar Islandi lõunarannikul).

Island on väga populaarne turismisihtkoht vaalade vaatlejate seas. Rannikupiirkondades elab ka palju erinevaid linde. Samas on Islandi elusloodus üldiselt üpris vaene. Islandi ainus põline imetaja on polaarrebane. Kaasajal elab Islandil aga ka põhjapõtru, jäneseid, rotte, lambaid, veiseid, kitsi ja Islandi hobuseid. Vahel harva võib Islandil kohata Gröönimaalt ajutise külalisena saabunud jääkaru. Islandi kõrgeim puu on 1949. a. saare lõunaosasse istutatud Sitka kuusk, mille kõrguseks 2013.a. mõõdeti 25,2 m.

Külastada tasub /vaatamisväärsused: Reykjavik, Ísafjörður, Geysir, Gullfoss, Vestmannaeyjar, Landmannalaugar, Blue Lagoon, Dettifoss, Sn¿fellsnes, Seyðisfjörður, Mývatn, Akureyri, Siglufjörður, Jökulsárgljúfur National Park, Húsavík, Kverkfjöll

Saksamaa
Saksamaa kultuur ei erine väga palju meie omast. Pealinnas Berliinis saab tutvuda kunsti, kultuuri ja ajalooga. Erinevaid kunsti- ja ajaloomuuseume leidub Saksamaal kõikjalt ja nende külastamine pakub palju põnevust, isegi kui esmapilgul nii ei tundu. Saksamaa pakub tutvumiseks silmipimestavaid maastikke ja ajaloolisi losse (Disney filmide sümbol).


Berliin, Saksamaa (Foto: Pexes/Niki Nagy)


Berliin, Saksamaa (Foto: Pexes/Johannes Rapprich)


Neuschwansteini loss (Foto: Pexes/Snapwire)

Neuschwansteini loss (tõlkes ‘Uus luigekivi’; saksa Schloss Neuschwanstein; algselt Neue Burg Hohenschwangau) on loss Saksamaal Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus. Lossi arhitektiks oli Eduard Riedel. Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt plaanitust on tänini ehitamata. Selle läheduses asub veel teinegi kuulus loss Hohenschwangau loss. See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna-Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks. Selle lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II. Samaaegselt Neuschwansteiniga plaanis Ludwig II lasta ehitada ka veel suhteliselt sarnase ilmega Falkensteini lossi, kuid need plaanid jäid teostamata. Lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest “Tannhäuser”, “Tristan ja Isolde”, “Lohengrin”, “Parsifal” ja “Nürnbergi meisterlauljad”.

Algselt olid sellel kohal iidse linnuse varemed. Linnuse nimeks oli Schwanstein. Ludwig II otsustas selle koha peale ehitada uue lossi ning andis sellele nime Neuschwanstein. Lossi ehitamiseks eemaldati vanad alusmüürid. See jäi tema poolt viimaseks ehitatud lossiks. Ta suri 13. juunil 1886. Selleks ajaks oli lossi ehitatud 17 aastat ja sellest oli valmis vaid kolmandik. Kuningas Ludwig II sai seal elada vaid 172 päeva. Ta oli soovinud, et loss jääks külastajatest puutumatuks, kuid juba kuus nädalat peale tema surma, avati loss külastajatele.

Tänapäeval külastab lossi kõrghooajal kuni 5000 turisti päevas. Aastas külastab Neuschwansteini üle miljoni turisti. Neuschwansteini loss kandideeris seitsme uue maailmaime hulka.

 

Avafoto: Neuschwansteini loss Saksamaal  (Pexes/Johannes Plenio)

Loe lisaks:
Finnairi tiim annab nõu, kuidas reisimine võimalikult muretult sujuks

Kas teadsid? Nende paikade külastamine võib tuua head õnne!

Helena-Reet: Koos lastega autoga ümber Soome (VOL10 – Kesk-Soomes Kuopios) Vaatamisväärsused + Reisifotod!



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service