NordenBladet – Rootsi vasaktsentristlik valitsus plaanib riigi kaitsekulude kasvu katmiseks kehtestada alates 2022. aastast pankadele uue maksu.
“Lisaraha kaitsevaldkonnale alates 2022. aastast finantseeritakse maksutõusuga finantssektorile,” ĂĽtles Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson laupäeval. Tema kinnitusel on valitsuse moodustanud sotsiaaldemokraadid ja keskkonnapartei selles osas kokku leppinud liberaalide ja keskparteiga, mis valitsust parlamendis toetavad. “Pangad saavad iga aasta suuri kasumeid ja võidavad viimastel aastatel rakendatud ettevõtete tulumaksu kärbetest,” lisas Andersson.
Uue meetmega suureneb Rootsi kaitse-eelarve ajavahemikus 2022-2025 viie miljardi krooni ehk 460 miljoni euro võrra aastas.
Andersson ei täpsustanud, kuidas uut maksu täpsemalt koguma hakatakse.
Rootsi sotsiaaldemokraadid on korduvalt tõstatanud pangamaksu teema alates 2014. aastast, kui nad võimule said, kuid olid sunnitud selle 2017. aastal laialdase kriitika tõttu kõrvale jätma. Andersson tõstatas maksu teema uuesti oma valimiskampaanias 2018. aastal. Tema sõnul saab maksu ülesehitus olema teistsugune kui varasemalt arutatud.
Venemaa kasvava agessiivsuse pärast Läänemere regioonis muretsev Rootsi asunud oma relvajõude tugevdama. Eelmisel aastal teatas Rootsi, et ostab 10 miljardi dollari eest USA-lt õhutõrjerakette Patriot.
Põhjamaade suurim pangandusgrupp Nordea viis hiljuti oma peakorteri Stockholmist üle Soome.
NordenBladet – Eesti on Euroopa vähemarenenud riikidest kõige innovatiivsem, Euroopa riikide ĂĽldarvestuses 15. ja maailmas 24. positsioonil, selgub globaalse innovatsiooniindeksi tänavusest edetabelist.
Raportis Global Innovation Index 2019 hinnatakse riikide innovaatilisust 80 eri faktori kaudu, sealhulgas poliitika, tehnoloogia, haridus, infrastruktuur, loomingulisus, teadus ja ettevõtlikkus. Koondindeksi kohaselt on maailma kõige innovaatilisem riik Šveits, mis on olnud esikohal alates 2011. aastast. Sellele järgnevad tänavu Rootsi, USA, Holland, Ühendkuningriik, Soome, Taani, Singapur, Saksamaa ja Iisrael.
Eesti sai 49,97 punkti sajast, millega ta jääb napilt maha Belgiast, Austraaliast ja Austriast ning edestab Uus-Meremaad, Tšehhit ja Maltat. Kõrgeima skooriga riiki Šveitsi hinnati indeksis 67,24 punktiga, madalaima hinnangu sai Jeemen 14,49 punktiga. Kõigi 129 riigi indeksite mediaan oli 33,86 punkti.
Indeks paigutab Eesti nende kõrge sissetulekuga riikide hulka, mille innovaatilisus vastab nende arengutasemele. Ka eelmisel aastal oli Eesi samas indeksis 24. kohal, mis näitab stabiilset olukorda, tõdetakse indeksi seletuskirjas.
Eesti saab valdkondadest kõige kõrgema koha – kaheksanda – loomingulise väljundi kategoorias, infrastruktuuri valdkonnas, mis hõlmab ka infotehnoloogiat ja looduskeskkonda, saab Eesti indeksis 16. positsiooni, institutsioone hinnatakse 23. koha vääriliseks, teadmiste ja tehnoloogia taset 26. ja ettevõtluse keerukust 28. kohaga. Inimkapitali ja teaduse tasemelt on Eesti 36. kohal, turu keerukuselt 45. positsiooni. Loominguilise väljundi kategoorias on Eesti kõige tugevamad komponendid, mis indeksis kajastust leiavad Wikipedia eestikeelsete artiklite hulk arvestades rahvaarvu (maailmas 2. koht), oma filmide arvukus (4.), infotehnoloogia rakendamine organisatsioonide juhtimisel (5.) ja mobiiliäppide loomise arvukus (7.).
Indeksi panid kokku Cornelli ĂĽlikooli, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ja Euroopa Ă„rijuhtimise Instituudi (INSEAD) teadurid.
NordenBladet – Reedel, 30.augustil suri Londonis 93aastane Rootsi miljardär Hans Rausing, kes aitas toidupakendamisega tegeleval Tetra Pakil ĂĽlemaailmseks suurettevõtteks saada.
Tetra Pak ettevõtte asutas Hans Rausingi isa Ruben 1943. aastal. Ruben tõi ka oma kolm poega pakenditööstusesse. Keskmine poeg Hans alustas tööd juhtival positsioonil 1950. aastal ning tegutses firma eesotsas lausa 45 aastat kuni ta oma osaluse vennale müüs. Tetra Pak on ülemaailmselt tunnustatud ettevõte, mis tõi toidupakendamisse revolutsioonilisi muutusi.
Maailma ĂĽks rikkam inimene Hans Rausing paistis silma filantroopiaga nii Rootsis kui ka Suurbritannias. Tema perekonna varandus ulatub hinnanguliselt 12 miljardi dollarini.
Viimased aastad pole olnud Rausingi perekonna jaoks lihtsad. Hansi poeg Hans Kristian põhjustas 2012. aastal skandaali, kui ta ei teatanud ametivõime oma abikaasa Eva surmast. Naise surnukeha lebas kaks kuud paari ühises korteris, enne kui see riidekuhja ja prügikottide alt avastati.
NordenBladet – 13-aastane Tallinna Juudi kooli tĂĽrdruk, kes on kuus aastat Saku Muusikakoolis viiulit õppinud, maitseb esimesi suuremaid töö vilju. Oma vanuseklassis Loode-Eesti parimaks viiuldajaks valitud Estella Elisheva esines juunis lauljana Iisraelis ning augustis sai pihku tuttuue artistiviisa, et anda viiulikontserte Jaapanis. Varem vaid Eestis ja Skandinaavias esinenud noore muusiku jaoks on see suur hĂĽpe karjääriredelil, mis innustab veelgi harjutama ning muusikukarjäärile mõtlema.
“Iga saavutus innustab rohkem harjutama ja pingutama. Esinemised annavad suure elamuse ning palju energiat, uusi tutvusi ning mõtteid tuleviku planeerimiseks. Mida rohkem harjutada, seda rohkem meeldib ka muusika, sest oskused võimaldavad juba kuulmise järgi muusikat järgi mängida ning aina lihtsam on õppida uusi noote. Mitte just palju, aga vaikselt olen hakanud ka ise muusikat kirjutama,” räägib Estella Elisheva NordenBladet.ee´le.
“Mul on suhteliselt lihtne – muusikakoolis on kolm-neli korda nädalas parimad õpetajad käepärast oma teadmisi jagamas, oma viiuliõpetaja Kaari Klesment´i ja solfedĹľo õpetaja Urmi Sinisaarega on mul väga vedanud, ema organiseerib-manageerib ja tegeleb meediaga. Ema on mu suurim fänn – õhutab, tunnustab ja innustab iga päev. Minu ĂĽlesanne on vaid harjutada. Esinen praegu sooloartistina ja orkestriga. Aga näiteks Jaapani tarvis panime kokku ajutise bändi viiul + kannel, et tutvustada seal Eesti muusikat. Hetkel on mul repertuaaris päris palju pärimusmuusikat ja folkloori. Koos kandlemängija Sandra Serenaga anname Jaapanist naastes ka Eestis ĂĽheskoos paar kontserti – need tulevad kĂĽll suhteliselt väikesed kontserdid, pisikestele kuulajaskondadele aga kava on juba selge ja miks mitte veel koos esineda. Ăśks esinemine on ka Eesti presidendi ĂĽrituse raames.”
Jaapanis andsid mitu kontserti ning astusid ĂĽles Eesti Muusika Päeval. Kuidas kontserdid läksid ning kas plaanid ka tulevikus Jaapanis esineda? “Kontserdid läksid väga hästi. Päris põnev oli vahelduseks see viiul + kannel esinemine, tavaliselt mängin ĂĽksi, koos klaverisaate või sĂĽndiga. Kannel lisab põhjamaist mĂĽstikat, väga ilusti kõlab kokku. 127 miljoni elanikuga Jaapan on maailmas rahvaarvu suuruselt kĂĽmnes riik, suur võimas turg ning kuulaja oskab hinnata kvaliteetset muusikat. Põhjamaad ning meie kultuur on sĂĽgav, põnev ja mĂĽstiline – meie muusikat on tore esitada ja hea kuulata. Rahustab, annab jõudu. Jaapanis esinen kindlasti veel.”
Ăśtled seda nii kindlalt, nagu oleks juba midagi lukku löödud? Kuidas 13-aastaselt ĂĽldse toimub see teiselpool maakera esinemine? “Lukku löödud ei ole veel midagi aga ma väga loodan, et esinen veel. Ise annab ka natuke selleks ära teha – kontserdid tulevad suurema tõenäosusega siis, kui neid ise ka planeerida ja organiseerida, mitte ainult kutseid oodata. Minu ema, kes mind manageerib, tegeleb organisatoorse poolega, palju esinemisi organiseerib ka Saku muusikakool. Mul on notaris tehtud luba ĂĽksinda reisida, räägin nelja keelt (Estella Elisheva räägib peale eesti keele vabalt ka inglise ja vene keelt ning on seitse aastat heebrea keelt õppinud – toim.), ema sõlmib kokkulepped agentidega, kes omakorda tegelevad ĂĽrituste ja nende promomise ja välisriigis kohaliku organiseerimisega. Jaapanis tuli juba lennujaama vastu Jaapani poolne organisaator – hotellid, päevakava, workshop´id ja esinemised on kellapealt planeeritud. Olen seekord Jaapani firma Harmony Fields artistina ning Jaapani Saku linna ja Eesti Saku linna ning Saku Muusikakooli organiseeritud ĂĽhisprojekti raames.”
Millised on artistina plaanid tulevikuks? “Ma praegu karjääri mõttes väga kaugele ei mõtle. Harjutan võimalikult palju, sest olen võrreldes professionaalsete mängijatega veel ikka täiesti roheline ja nĂĽĂĽd tuleb ise muusikat kirjutama hakata. Tahan arendada ennast ka heliloojana ning anda oma panust Eesti muusikasse.”
Rohkem infot noore viiuldaja Estella Elisheva tegemistest leiate tema kodulehelt: estellaelisheva.com ning pilte Jaapani reisist saate vaadata tema Instagrami kontolt: @estella.elisheva
Foto: Vasakult Shigekazu Yamada, Laura Linnaks, Sandra Sulin, Estella Elisheva, Aivar Surva ja Mari JĂĽrjens. (Harmony Fields/ Kazuhiro Kamio)
Eesti muusikutest olid seekord lisaks Estella Elishevale ja Sandra Serena Sulinile Jaapani tuuril ja Eesti Muusika päeval ka näitleja ning laulja Mari JĂĽrjens (endise nimega Pokinen) ja helilooja ning muusik Aivar Surva. Varasemalt on Harmony Fieldsi vahendusel käinud Jaapanis veel mitmeid teisigi eesti artiste – näiteks rahvamuusik ja laulja Mari Kalkun ning folkbänd Trad.Attack! Jaapani reisil käis ka Saku Muusikakooli kandleõpetaja Laura Linnaks, kes viis Jaapani Saku linnas läbi mitu põnevat kandle workshopi.
Estella Elisheva hoiab Eesti lippu kõrgel FOTO: NordenBladet Saku muusikakooli õpilased Sandra Serena Sulin (kandlega vasakul) ja viiuldaja Estella Elisheva (paremal). FOTO: NordenBladet
Loe artiklit inglise keeles (?? SIIT), rootsi keeles (?? SIIT) ja soome keeles (?? SIIT)
Avafoto: Noor Saku Muusikakooli viiuliõpilane Estella Elisheva (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
