Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: september 2019

Peaminister Ratas: Järgmisteks perioodideks on riigi eelarvestrateegias kavandatud 5,73 miljonit eurot aastas ning see peab tagama, et lennuühendus Saaremaaga ja mandri vahel paraneb

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas eile Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Heiki Kranichi, Vilja Toomasti, Urmas Kruuse, Hele Everausi, Madis Millingu, Heidy Purga, Yoko Alenderi, Andres Suti, Taavi Rõivase, Hanno Pevkuri, Kaja Kallase, Toomas Kivimägi, Urve Tiiduse, Jüri Jaansoni, Signe Kivi, Kristina Šmigun-Vähi, Ants Laaneotsa, Andrus Seeme, Johannes Kerdi ja Annely Akkermanni 13.mail esitatud arupärimisele ühenduse kohta saartega (nr 1).

Arupärijad viitasid asjaolule, et Saaremaa elanikud on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ammu edastanud oma soovid lennata Tallinna-Kuresaare liinil rohkem ja suurema lennukiga, sest kõik tahtjad alati 19-kohalisele lennukile ei mahu ning endiselt on ainus viis mandrile kasutada parvlaevu. Lennukiga võrreldes on see teekond aeganõudvam. Arupärijad soovisid teada, kuidas ja milliste tegevustega täidab peaminister lubaduse, et suursaarte vahel hakkaks toimima hea lennuühendus suurema lennukiga.

Ratas selgitas, et lennuühenduteks on 2019. aastaks ette nähtud 5,53 miljonit eurot, sealhulgas on Ruhnu lennuliinid. Järgmisteks perioodideks on riigi eelarvestrateegias kavandatud 5,73 miljonit eurot aastas ning see peab tagama, et lennuühendus Saaremaaga ja mandri vahel paraneb seoses Kuressaare liinile suurema lennuki liinile toomisega. Kuna 1. jaanuaril 2018 jõustus ühistranspordiseaduse muudatus, anti lennuliikluses avaliku teenindamise lepingute ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt üle Maanteeametile.

Ratas märkis, et riigihanke vaidlustamine mõjutas lennuliikluse korraldamist. Maanteeameti otsus Regional Jet OÜ kvalifitseerimata jätmise kohta oli Tallinn–Kuressaare–Tallinn osas vastuolus riigihangete seaduse nõuetega ja tunnistati kehtetuks. Nüüd, vältimaks liiniloa katkemist alates 1. juunist käesoleval aastal kaalus Maanteeamet ühistranspordi seaduses ette nähtud hierarhilisi meetmeid teenuse katkemisohu vältimiseks ja esitas ettepaneku lepingu pikendamiseks – väga oluline, et just see ühendus ei katkeks –, lepingu pikendamiseks Tallinn–Kuressaare–Tallinn lennuliinil praegusele vedajale. Kokkuleppel pikendati lepingut kuni uue vedaja leidmiseni, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Sellega tagati, et lennuliinidel ei katkeks teenuse osutamine.

Ratas rõhutas, et oluline on ikkagi see, et me teeme kõik jõupingutused, et järgneva aasta tipphooajaks me saaksime parema lennuühenduse, aga parema parvlaevaühenduse samamoodi. „Me peame leidma lahenduse, parima lahenduse saarlastele, Abrukal elavatele inimestele, Vilsandil, Muhumaal, Kesselaiul, et inimesed kui tahavad, saavad Kuressaarest sõita Tallinnasse lennukiga. Kaks korda esmaspäevast reedeni suunal Kuressaare–Tallinn ja kaks korda suunal Tallinn–Kuressaare ja ka laupäeval-pühapäeval, aga siis on üks kord,“ selgitas peaminister.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps  vastas arupärimisele eesti viipekeele tõlke kättesaadavuse kohta (nr 2).

Tänasel istungil andis ametivande Riigikogu liige Marko Šorin.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Digitippkohtumisel “Tallinn Digital Summit 2019” räägitakse tehisintellekti jõudmisest igapäevaellu

NordenBladet —Täna on kogunenud Tallinnasse 20 riigi ministrid ja valdkonna eestkõnelejad, et arutada kõrgetasemelisel digitippkohtumisel Tallinn Digital Summit 2019 tehisintellekti ja selle mõju üle meie tulevikule.

Tallinna digitippkohtumine on peaminister Jüri Ratase sõnul koostööplatvorm riikidele, kes on digitaalselt arenenud ja jagavad ühiseid vaateid ning kujundavad koos poliitikaid ja õigusruumi digiühiskonna arendamiseks. „Tänavuse kohtumise fookus on üleilmselt ülikiirelt areneval tehisintellekti valdkonnal. Sellel on otsene mõju meie inimeste heaolule, võimaldades näiteks täpsemaid diagnoose meditsiinis, põhjalikumat infotöötlust või paremaid riigiteenuseid. Seepärast tahab Eesti nende teemade arutelu juhtida,“ sõnas peaminister Ratas ning väljendas arvamust, et Eestil on siin panustada ja palju kaasa rääkida.

Digitippkohtumisel räägivad teiste seas oma kogemusest ja tulevikutrendidest Microsofti Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika president Michel van der Bel, maailma ühe juhtiva tehisintellekti ettevõtte Arago tegevjuht ja asutaja Hans-Christian Boos, Keenia teadlane ja World Wide Web Foundationi digitaalse võrdsuse eestkõnelejana Nanjira Sambuli ning teadlased, nagu Michigani Ülikooli teoreetilise füüsika professor Stephen Hsu ning tuntud eetikaekspert Joanna Bryson Bathi ülikoolist.

„Lisaks konverentsile toimub kuus valdkondlikku töötuba, kus 20 riigi delegatsiooni esindajad koos ekspertidega arutavad näiteks teemadel, kuidas mõjutab tehisintellekt tervishoiupoliitikat, õigusruumi, targa linna arengut ning demokraatlikke protsesse üldisemalt,“ sõnas Tallinn Digital Summiti peakorraldaja Liina Areng.

Peaminister Ratas kohtub eraldi delegatsioone juhtivate ministritega ning arutab 15 Euroopa riigi ning Kanada, Singapuri, Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraalia otsustajatega nende nägemusi tehisintellekti plussidest ning ohukohtadest tuleviku kujundamisel.

Peaminister Jüri Ratasel olid eile kahepoolsed kohtumised Norra digiministri Nikolai Astrupi, Kreeka digiministri Kyriákos Pierrakákise ning Ühendkuningriigi digiministri Nicky Morganiga.

Digitippkohtumine toimub kolmandat korda. Valdkonna tipptegijate foorum sai alguse 2017. aastal, kui Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning korraldas digitaalvaldkonna tippkohtumise, mis tõi Tallinna kokku EL-i riigipead ja valitsusjuhid. Möödunud aastal oli konverentsi fookuses globaalse andmekaubanduse temaatika.

Konverentsi (Tallinn Digital Summit 2019) korraldab riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ăśrituse sisupartnerid on Elektri- ja elektroonikainseneride instituut (IEEE – Institute of Electrical and Electronics Engineers), Rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon (INTERPOL), The Future Society ning ĂśRO regioonidevahelise kuritegevuse ja õiguskĂĽsimuste instituut (UNICRI – United Nations Interregional Crime and Justice Research Institute). Digitippkohtumise toimumisele aitavad kaasa uuenduslike akustiliste kabiinide tootja Silen ning Tallinn Digital Summit ametlik autopartner BMW (Inchcape Motors Estonia).

Digitippkohtumise ajakava leiab ning ürituse otseülekannet on võimalik jälgida veebilehel: https://www.digitalsummit.ee/

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Süvenev probleem Soomes: kiirrongid tekitavad vibratsiooni, mis lõhub maju

NordenBladet — Soomes puututakse üha enam kokku tõsise probleemiga: nimelt tekitavad kiired rongid vibratsiooni, mis lõhub maju. Oulu ligidal Muhosel elav pere võib aega sättida kodust mööda sõitva kaubarongi järgi – ta teab täpselt, millal malmi vedav rong nende majast mööda sõidab. Siis diivan väriseb ja vitriin kliriseb. Nõud kukuvad maha. Sama mõju pole mitu korda päevas sõitvatel reisirongidel, vahendab Yle.

Maja seintes on nähtavad, mitmekümne sentimeetri pikkused praod. Neid on üritatud paigata, aga sellest pole olnud abi. Pererahva väitel on põhjuseks just kaubarongid.

See pere pole ainus, kes kannatab. Isegi kohaliku omavalitsuse hoone väriseb, kui rong mööda sõidab. Tagasisidet vibratsiooni kohta tuleb valla elanikelt pea iga nädal. Teatatakse lauanõude kolinast, hoonete ja asjade liikumisest ning tekitatud kahjustustest.

Muhosel on vibratsiooni olnud juba aastakümneid, kuna maa on seal pehme. Asi läks hullemaks, kui Kontiomäki–Oulu raudteed eelmisel aastal uuendati. Siis vahetati puust liiprid betoonist liiprite vastu. Sama probleemi käes kannatavad ka ümberkaudsed vallad nagu Oulu, Kempele ja Liminka.

Lisaks tuleb kaebusi värinate kohta Pori ümbruskonnast. Ka seal on maapind suhteliselt pehme. Ka seal liiguvad rasked Venemaa kaubarongid.

Praegu on teada, et Vene vagunikoosseisud tekitavad suuremat värinat kui Soome omad. Muhosel on isegi koolimaja seinad hakanud vibratsiooni tagajärjel pragunema. Mõnel majal on põrandad ära lagunenud. Vannitubades kukuvad plaadid seintelt maha.

Rongidele on kriitilistes piirkondades seatud kiiruspiirang 60 km/h, aga rongid ei järgi seda ning sõidavad kiiremini. Probleem on ka selles, et savimaa kannab vibratsiooni edasi pika maa taha, mitmesaja meetri kaugusele. Oulusse on paigaldatud müratõkkeseinu, aga vibratsiooni vastu need ei aita.

Probleem on ka selles, et rongide kiiruste vähendamine oluliselt vibratsiooni ei vähenda. Küll aga vähendab aeglasem kiirus rongide arvu ja piirab kaubaveo võimalusi. Vibratsioon aga piirab omakorda omavalitsuste võimalusi raudtee lähedusse midagi ehitada.

 

Soomes tekitab meelehärmi suur erinevus korterite üürihindades

NordenBladet — Soomes tekitab inimestes meelepaha suur erinevus korterite üürihindades. Näiteks kui vabal turul on Helsingis 2-toalise korteri üürihind 900-1200 eurot kuus, siis linna korterites on üür vaid 520 eurot kuus.

Linnalt on saanud korteri inimesed, kel kunagi võis olla probleeme, aga kelle sissetulek täna on 3500 eurot kuus. Nad elavad aga jätkuvalt väga odaval kommunaalpinnal, kirjutab pahane pereema väljaandes Helsingin Sanomat.

Tegemist on laialdasema trendiga, kus väga paljud suure sissetulekuga inimesed elavad väga odaval pinnal ehk nö poolmuidu. Samas peavad teised maksma üüri eest kõrget hinda.

Lugeja kirjutab, et tema enda tütar on hooldaja, kelle palk on 2200 eurot kuus ja ta üürib korterit, mis maksab 800 eurot kuus. Eluasemetoetust saab tütar vaid 80 eurot kuus, kuna on  nii „kõrgepalgaline”.

 

Kodumaine NIPT test on avanud loote kromosoomhaiguste sõeluuringus uue ajajärgu

NordenBladet — Täitub aasta, mil loote kromosoomhaiguste riski hindav NIPT testi hakati Eestis kohapeal tegema ja see on kättesaadav kõigis maakondades. Selle aja jooksul on riikliku tasuta sõeluuringu kõrval teinud täiendava tasulise NIPT testi kuni 1400 lapseootel pere, kes moodustab 10% Eesti sünnitajatest. See viitab uuele trendile: tulevase lapse tervise kohta soovitakse kindlamat vastust kui riiklikult seni pakutud ning selleks tehakse omal käel lisauuringuid. Esimene aasta näitab, et kõige aktiivsemad NIPTi kasutajad on Saaremaa naised. Aastaga on NIPTi toel leitud enam kui kümme kromosoomhaigusega loodet.

Kodumaine ja äärmiselt täpne NIPT test on aastaga jõudnud igasse Eesti maakonda, nii on see praegu kättesaadav 30 naistekliinikus üle Eesti. Aktiivseimad testijad on Saaremaa naised – 30% sealsetest sünnitajatest on teinud lisauuringu. Saaremaale järgneb Hiiumaa 13%, Tartumaa 11%, Pärnumaa 9%, Võrumaa 8% ja Harjumaa 4%-ga.

Aasta jooksul on kodumaine NIPTIFY test aidanud tuvastada kuus Downi sündroomiga ja kümmekond teist tõsist loote kromosoomhaigust. Kuna lapseootel naine saab vereproovil põhineva testi teha juba 10+ rasedusnädalast, on varakult saadud usaldusväärne informatsioon suureks abiks edasiste uuringute ja pereplaneerimisega seotud otsuse tegemisel.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškovi sõnul on inimeste teadlikkus kromosoomhaigustest viimase aasta jooksul oluliselt tõusnud. „Sellele on kaasa aidanud ennekõike inimeste isiklikud lood, mis seoses kromosoomhaiguse ravikulude katmisega on läbi meedia avalikkuseni jõudnud. Lisaks ka Tartu erakliiniku juhuslik, kuid väga tõsise loote harvikhaiguse leid ema vereproovist. See on tänase täppismeditsiini võimekus,“ rääkis ta, lisades, et lihtsalt teadlikkuse kõrval on äärmiselt oluliseks teguriks ka testi kättesaadavus kodukohas ja vastuvõetav hind.

Kirjutškov kirjeldas, et aasta tagasi puudus näiteks Hiiumaal lapseootel naistel igasugune võimalus kodukohas loote kromosoomhaiguste riski hinnata ning iga uuringu jaoks pidi sõitma Tallinna. „Saaremaa naistearstid said NIPT testi innovaatilisest lisavõimalusest kohe aru ning praegu saavad lapseootel naised teha tipptasemel uuringut kodukohast lahkumata. Kromosoomhaiguse lõplikuks kinnitamiseks peavad naised edasisteks uuringuks ikkagi Tallinnasse sõitma. Perede huvi tulevase lapse tervise kohta ja naistearstide toetav suhtumine peegeldavad, miks NIPT test saartel niivõrd positiivselt vastu on võetud.“

Kuna terve lapse sünd on pere jaoks suurim väärtus, on Krjutškovi sõnul viimasel aastal näha selget trendi, kus pärast esmast riiklikku sõeluuringut tehakse lisaks ka tasuline loote kromosoomhaiguste NIPT test. „Täiendav test on lapseootel peredele oluline kindlustunne, et lootel ei esine enamlevinud kromosoomhaigusi,“ ütles Krjutškov, kelle sõnul näitab riikliku sõeluuringu põhine statistika, et Eestis jääb märkamata keskmiselt kuni viis Downi sündroomiga loodet 14 000 sünni kohta.

Eesti teadlased arendavad kodumaist NIPT testi edasi, et lisada sinna veel olulisi tervisenäitajaid. Samuti on eesmärk tulevikus vähendada ka testi maksumust ja seeläbi teha see peredele veelgi kättesaadavamaks. „Ema vereproovil põhinev täpne NIPT test on tulnud selleks, et jääda ja täiendada sünnieelset sõeluuringut. Näiteks Eesti Naistearstide Seltsi soov Eesti Haigekassale on, et tulevikus kataks riik NIPT testi kulud kõigile neile patsientidele, kes seda vajavad. Nii kaasajastaks Eesti oma sõeluuringut maailmatasemele,” võttis Krjutškov tulevikuperspektiivi kokku.