NordenBladet – Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on olnud eestlaste jaoks sümboliks üle sajandi. Selle ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja algusaegadesse ja hõlmab olulisi verstaposte Eesti kultuuris ja iseseisvuses.
Kes kirjutas Eesti hümni ja kust pärineb meloodia?
Eesti hümni muusika pärineb soome heliloojalt Fredrik Paciuselt, kes kirjutas sama meloodia algselt Soome rahvuslaulule „Maamme” 1848. aastal. Eesti hümni sõnade autor on Johann Voldemar Jannsen, kes kohandas soome hümni viisi eestikeelse tekstiga. Jannsen kirjutas sõnad aastal 1869, kui valmistuti esimeseks üldlaulupeoks Tartus, kus hümn ka esmakordselt ette kanti.
Jannseni kirjutatud eestikeelne hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” muutus kiiresti populaarseks, kuna see väljendas eestlaste rahvuslikku uhkust ja armastust kodumaa vastu. Laul liitis eestlasi ja tõstis nende meelsust just siis, kui rahvuslik identiteet oli tõusuteel.
Millal sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti ametlikuks hümniks?
Ehkki laul sai rahvusliku ärkamisaja jooksul väga armastatuks, kinnitati „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti ametlikuks hümniks alles pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist 1918. aastal. Hümn kõlas uhkelt ja ametlikult kõigil tähtpäevadel ja riiklikel sündmustel, kandes endas eestlaste vabadusvõitlust ja iseseisvuspüüdlust.
Mida tähendas Eesti hümn Nõukogude ajal?
Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti hümn keelatud. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal eemaldati „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ametlikust kasutusest ja asendati Nõukogude Liidu hümniga. Hümn jäi aga eestlastele südamesse ja oli kodus või salaja lauldes vastupanuliikumise sümbol, mis väljendas jätkuvat rahvuslikku meelsust ja lootust vabadusele.
Eesti hümni taaselustumine
Eesti hümn taastati ametlikult 1990. aastate alguses, mil Eesti taastas oma iseseisvuse. Taas sai see osaks riiklikest ja rahvuslikest tseremooniatest, väljendades vaba Eesti rahva identiteeti. Hümn on tänaseni oluline osa Eesti kultuurist ja seda mängitakse igal aastal iseseisvuspäeval, võidupühal ja rahvusvahelistel spordiüritustel, kus Eesti sportlased saavutavad võidukaid tulemusi.
Eesti ja Soome hümn – kas tegemist on sama lauluga?
Jah, Eesti ja Soome hümnid jagavad sama meloodiat. Eesti ja Soome rahvaste sarnane ajalugu ning mõlema rahvuse vabadusvõitlus on seotud sama meloodiaga, mille Fredrik Pacius kirjutas algselt Soome jaoks. Eesti versioon „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on kohandatud samale viisilisele alusele, kuid eestikeelsed sõnad ja rahvuslik tähendus teevad sellest ainulaadse sümboli.
Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sümboliseerib eestlaste ühtsust ja vabadust. Hümn on kinnitus Eesti rahva tugevusele ja armastusele oma kodumaa vastu, kandes edasi väärtusi, mis on eestlaste jaoks olulised ka täna.
Rohkem infot Eesti hümni kohta leiad SIIT
