Riiklikud sümbolid

Eesti riigilipp
Eesti lipu kasutamist reguleerib Eesti lipu seadus. Eesti lipp on nii riigi- kui rahvuslipp. Lipuväli on sinise, musta ja valgega põigiti kolmeks jaotatud. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Eesti ajutine valitsus kinnitas 21. novembril 1918. aastal sinimustvalge rahvuslipu Eesti riigilipuks. 1922. aasta juunis võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse, millega reguleeriti selle kasutamist. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati sinimustvalge Eesti lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aastatel 1987-1988, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine.

Rahva survel legaliseeris võõrvõim 23. juunil 1988 sinimustvalge värvikolmiku rahvusvärvidena, misjärel ilmusid nii uued kui ennesõjaaegsed sinimustvalged lipud massidesse (öölaulupeod, Tartu muusikapäevad). 20. augustil 1991 lõppes okupatsioon ning Eesti Vabariik taasiseseisvus. Selleks ajaks oli sinimustvalge lipp läbi teinud taassünni rahvuslipuna ning lippude massiline kasutamine nõudis riigilipu kasutamise korra kehtestamist. Riigikogu kinnitas riigilipu etalonkujutise, kasutamise korra ning ühendas rahvus- ja riigilipu Eesti lipuks.

Eesti riigivapp
Riigivapi kasutamist reguleerib riigivapi seadus. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese riigivapi kilp on sama mis suure vapi kilp.

Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuninga vapist. Riigikogu kinnitas riigivapi 19. juunil 1925. aastal. Taasiseseisvumiseajal on korrastatud riigivapi etalonkujutisi.

Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati riigivapi kasutamine. Taasiseseisvumisel oli riigivapi taaskasutuselevõtt ainumõeldav. Riigikogu kinnitas 1993. aastal riigivapi heraldilise kirjelduse, täiendatud kasutamise korra ning korrastatud riigivapi etalonkujutised.