NordenBladet – Soomes valmib lähiajal nii-öelda loorikeelu eelnõu. Keeld puudutaks ka mosleminaiste burkasid ja nikaabe, mis katavad näo osaliselt või täielikult. Põlissoomlaste erakonda kuuluv siseminister Mari Rantanen peab avalikes kohtades nägu katva maski või katte seaduslikku keelamist vältimatuks, vahendab MTV.
“Me peame suutma kaitsta Soome kultuuri ja võrdõiguslikku ühiskonda, kus kõigil naistel on õigus liikuda avalikus ruumis, nägu nähtaval, sõltumata nende kultuuri- või perekondlikust taustast,” ütles Mari Rantanen MTV uudistele.
Loorikeeld ei ole kirjas valitsusprogrammis ning valitsuses puudub selles küsimuses üksmeel, märgib MTV.
Põlissoomlaste esimees ja rahandusminister Riikka Purra ning sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen (Koonderakond) on öelnud, et burkad ja nikaabid ei sobi koolidesse. Purra tegi juulis ettepaneku keelata need täielikult.
NordenBladet – 2011. aasta 22. juuli terrorirünnaku toimepanija Anders Behring Breivik*, kes tappis kokku 77 inimest, viibib endiselt vanglas range turvarežiimi all. Tänaseks on ta talle määratud 21-aastasest karistusest 13-aastat vangis olnud. Ta kannab karistust Norra Ringerike vanglas, kus tema vangistus toimub erirežiimiga üksuses. Tegemist on nn ennetava vangistusega (preventive detention), mis tähendab, et karistus võib korduvate hindamiste järel pikeneda seni, kuni teda peetakse ühiskonnale ohuks.
46-aastane Breivik on viimastel aastatel korduvalt vaidlustanud nii oma vangistustingimused kui ka isolatsiooni, väites, et need rikuvad tema inimõigusi. Norra kohtud on siiski leidnud, et eritingimused on õigustatud tema jätkuva ohtlikkuse tõttu. Ka 2024. ja 2025. aastal lükkasid kohtud tagasi nii tema katse vabaneda kui ka kaebused vanglarežiimi leevendamiseks.
Vanglas elab Breivik jätkuvalt isolatsioonis teistest kinnipeetavatest, kuid tal on juurdepääs eraldi eluruumidele, treeningvahenditele ja meelelahutusele. Samas on tal keelatud vabam suhtlus teiste vangidega. Norra ühiskonnas peetakse teda jätkuvalt väga suureks turvariskiks ning ükski vabastamispalve pole seni edu toonud.
2017. aastal taotles Breivik endale uueks ametlikuks nimeks Fjotolf Hansen. See nimi on tänaseni tema registrites olemas, kuid avalikkuse ees ja meedias kasutatakse endiselt peamiselt tema sünninime Anders Behring Breivik, kuna just selle nime all on ta tuntud seoses 2011. aasta rünnakutega.
Samal ajal kui Breivik jätkab oma õiguslikke vaidlusi, on Norra riik keskendunud ohvrite ja ühiskonna mälestuse hoidmisele. 2025. aastal valiti välja uus riiklik mälestusmärk 22. juuli Utøya terrorirünnakute ohvritele, mille autor on kunstnik Matias Faldbakken. Mälestusmärk avatakse Oslo lähistel ning see sümboliseerib habrast vastupidavust ja ühiskondlikku ühtsust pärast ränka tragöödiat.
______________________________
* Anders Behring Breiviki 2011. aasta terrorirünnaku motiiviks oli tema enda sõnul “Euroopa kaitsmine islami ja multikultuursuse eest”. Ta pidas Norra Töölispartei noorteorganisatsiooni ja selle poliitikat süüdlaseks sisserände ning ühiskonna mitmekesistumise soodustamises. Oma manifestis esitas ta äärmusrahvuslikke ja islamofoobseid vaateid, mille ajel ta kavandas rünnaku, et külvata hirmu ja edendada oma ideoloogiat.
NordenBladet – Ööl vastu pühapäeva (24. augusti öösel) toimus Oslo Kampeni linnaosas traagiline sündmus: 34-aastane etiooplane Tamima Nibras Juhar, kes töötas Gemt-is, tapeti töö ajal. Gemt tegutseb Norra laste- ja noortekaitsesüsteemi (norra keeles barnevern*) tellimusel, pakkudes noortele tuge elamise ja iseseisvaks eluks valmistumise juures.
Juhtunu tõttu on politsei esitanud Norras hooldusperes üles kasvanud 18-aastasele Saksamaal sündinud Serbia juurtega noormehele Djordje Wilms-ile süüdistuse nii tapmises kui ka terroriaktis. Politsei andmetel tegutses ta üksi ning tema motiiviks kahtlustatakse paremäärmuslust ja islamofoobiat. Norra julgeolekuteenistus PST oli tema äärmuslikest seisukohtadest juba varem teadlik. Wilms oli seotud paremäärmuslike vaadetega: osales Telegrami kanalis, mis on seotud paremäärmusliku erakonnaga Alliansen („Liit“), kus ta väljendas viha sisserändajate, valitsuse ja islami vastu. Noormees on juhtunuga seotust tunnistanud, kuid ei ole võtnud seisukohta oma süü kohta.
Hukkunud naise perekonna esindaja, advokaat Anette Skjerven Arnkværn, on kinnitanud, et Tamima Nibras Juhar oli varem väljendanud muret oma tööga seotud turvariskide pärast. Lähedased soovivad selgust, kas tööandja või teised asutused oleksid saanud traagilist sündmust ennetada. Politsei on algatanud eraldi uurimise Gemt-i suhtes, et kontrollida võimalikke rikkumisi tööohutuseeskirjades.
Oslo Bjerke linnaosa, kes sõlmis Gemti ettevõttega lepingu noormehele nn elamisoskuste arendamise toetamiseks (norra keeles botreningstiltak), teatas pärast juhtunut, et vaatab senised otsused ja riskihinnangud uuesti läbi. Norra meedias on juba tõstatatud küsimus, miks pidi töötaja öösel üksi valves olema noorega, kelle puhul oli varem ilmnenud ohtlikku käitumist.
Peaminister Jonas Gahr Støre nimetas tapmist sügavalt traagiliseks ning rõhutas, et poliitiliselt motiveeritud vägivald ei kuulu Norra ühiskonda. Samal ajal on Oslo elanikud ja kolleegid avaldanud austust Tamima Nibras Juhari mälestusele, süüdates küünlaid ja tuues lilli tema töökoha juurde Kampenis.
Hetkel on Djordje Wilms isoleeritud ja teda peetakse kinni kuni kohtumenetlus on lõppenud. Teda süüdistatakse poliitiliselt motiveeritud mõrvas. Sellise mõrva eest võib Norra kohus tema süü tõendamise puhul talle määrata kuni 21 aastat vanglakaristust.
____________________________________
* Norra keeles “barnevern” tähendab lastekaitset – see on riiklik süsteem, mis hoolitseb laste ja noorte turvalisuse eest. Kui vanemad ei saa või ei suuda pakkuda lapsele turvalist ja stabiilset keskkonda, siis barnevern sekkub.
Norra riik kasutab sageli erafirmasid või organisatsioone, kes pakuvad konkreetseid teenuseid barneverni nimel. Näiteks:
eluaseme ja toetuse pakkumine noorele, kes ei saa kodus elada,
botreningstiltak – nn “elamisoskuste treening”, kus noor elab väiksemas korteris või ühiselamus ning tal on juhendaja või töötaja, kes teda igapäevaselt toetab
** Paremäärmuslikud vaated (Paremäärmuslus) on poliitilised või ideoloogilised seisukohad, mis rõhutavad sageli tugevat rahvuslust, vaenulikkust sisserändajate või vähemuste suhtes ning soovi piirata nende õigusi.
NordenBladet – Eesti Loto on käivitanud mahuka turunduskampaania, mille hinnasildiks on 435 000 eurot – kampaania, mille eesmärk pole mitte ainult olemasolevate mängijate lojaalsuse hoidmine, vaid uute mängijate „turule toomine“. Tegemist on ühe osaga riigifirma laiemast turundusstrateegiast, mille aastane maksumus ulatub 2,3 miljoni euroni. Kõik see makstakse kinni maksumaksja rahaga.
Eesti Loto on varasemalt olnud tagasihoidlik, ent nüüdne strateegiline pööre seab kahtluse alla riigifirma rolli ja vastutuse ühiskonnas. Kas tõesti peab riik aktiivselt reklaamima hasartmänge, et täita riigieelarvet ja kasvatada käivet – või peaks riiklik ettevõte hoopis hoidma eemale tegevustest, mis võivad süvendada sotsiaalseid probleeme nagu hasartmängusõltuvus?
Kampaania käigus on panustatud kõlavatele nimedele ja silmatorkavale reklaamile. Muu hulgas kaasatakse armastatud ja tuntud artiste, nagu Tommy Cash. Konkreetseid summasid, mis artistile makstakse ei avalikusta ei hanke võitnud Inspired Universal McCann ega Eesti Loto, teada on vaid et “Istu maha, räägi kaasa” kampaania, mis kutsub “kogukonnaga” liituma, maksab kokku 435 000 eurot. Eelarves sisaldub meediapindade ost, reklaammaterjalide ja videoklippide tootmise kulud kui artistitasu, mis erinevate allikate väitel on suisa kuuekohaline.
Samas tuleb tunnistada, et Eesti Loto ei tegutse omal käel – kõik kulutused, sealhulgas 2,3 miljoni eurone aastane turunduseelarve, on saanud heakskiidu ettevõtte nõukogult. See tähendab, et rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv ettevõte toimib teadlikult suunas, mis on rohkem suunatud turuvõidule kui vastutustundlikule avalikule rollile.
Kuigi Eesti Loto uus juht Triin Agan rääkis Delfi Ärilehele, et eesmärk on luua kasutajasõbralikum lotokeskkond ja kaasata mängijad tootearendusse, ei saa mööda vaadata moraalsest dilemmast. Reklaamide kaudu uut publikut püüdma asudes ei kaasne kampaaniatega mitte ainult lootus võita, vaid ka väga reaalne risk hasartmängusõltuvuse süvenemisele – eriti juhul, kui mängima meelitatakse neid, kes seni on teadlikult kõrvale jäänud.
Kriitikud küsivad: kas see on tõesti riiklik prioriteet? Miks peab maksumaksja taskust finantseeritud ettevõte kulutama miljoneid selleks, et motiveerida rohkem inimesi lotot mängima – tegevust, mis teaduslike uuringute järgi võib tekitada sõltuvust, soodustada finantsilist läbipõlemist ja luua sotsiaalseid probleeme? On teada, et just agressiivne ja emotsionaalne hasartmängureklaam võib olla päästikuks haavatavatele inimestele, sealhulgas noortele ja vaesematele elanikkonnakihtidele.
Eesti Loto uus juhtkond põhjendab kulutusi vajadusega „kaasajastada tehnoloogilist platvormi“ ja „luua kogukond“, kellelt tootearenduse käigus tagasisidet küsida. Kuid turunduse põhiline funktsioon ei ole tehniline – see on psühholoogiline mõjutamine. Ja mõjutuse objektiks on inimeste lootus, et võib-olla „seekord veab“. See lootus võib aga paljude jaoks osutuda rahaliseks lõksuks.
Tõstatub veel teinegi küsimus: kas riigifirma, mis tegutseb monopoolses olukorras, vajab üldse reklaami? Eriti, kui selle mõte on kasvatada sõltuvust tekitava toote tarbimist ja see maksab maksumaksjale 2,3 miljonit eurot aastas.
NordenBladet – Nädalavahetusel Soomes aset leidnud traagiline kopteriõnnetus nõudis viie eestlase elu. Esmaspäeva lõunaks said tuvastatud kõik hukkunud – nende seas ettevõtjad, sportlased ja kogukonnale olulised isikud. Viimasena sai kinnitust, et üheks hukkunuks oli ettevõtja ja rallisõitja Mihkel Kapp.
Otepää vallavalitsus teatas, et 17. mail Eura lennuvälja lähistel toimunud kahe helikopteri kokkupõrkes hukkusid kolm otepäälast: Mapri Ehitus OÜ juhatuse liige Priit Jaagant (52), tema abikaasa Lilit Jaagant ning ettevõtja Mihkel Kapp. „Otepää valla kogukonda on tabanud suur kaotus,” seisis vallavalitsuse avalduses.
55-aastane Mihkel Kapp oli viimastel aastatel tegev kinnisvara arenduse valdkonnas ning varem juhtis ta ettevõtet Baltic Oil Service OÜ, mille tegevuspaik oli Paldiski. Kapp ja Priit Jaagant olid omavahel head sõbrad. Ralliringkondades tunti Kappi kaardilugejana – kuni 2017. aastani oli ta kaardilugeja ärimees Mait Maarendile, kes suri samal aastal ootamatult terviserikke tagajärjel.
Lisaks Jaagantidele ja Kapile hukkusid õnnetuses ka tuuleenergiaettevõtja Oleg Sõnajalg (65) ja motosportlane Tiit Kuusk. Mõlemad helikopterid olid startinud Tallinnast ja teel Piikajärvile, kus pidi toimuma iga-aastane Tõutsi lennuklubi kokkutulek.
Õnnetus leidis aset laupäeva pärastlõunal. Soome ametivõimud teatasid, et kokkupõrge toimus Eura piirkonnas, keerulise maastiku ja tiheda metsa vahelisel alal, mis muudab asitõendite kogumise ja päästetööde läbiviimise raskeks.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse lennuõnnetuste vanemuurija Karl-Eerik Unt kinnitas, et õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tehakse tihedat koostööd Soome ametivõimudega. Kuigi tavapäraselt võib lennuõnnetuse uurimine kesta kuni aasta, peetakse seekordse juhtumi puhul võimalikuks lõpetada uurimine poole aastaga.
Toimunu on vapustanud kogu Eestit – lisaks lähedastele ja kogukondadele on leinas ka äriringkonnad ja ralli- ja lennundusentusiastid, kes kaotasid oma seast mitmeid väljapaistvaid isikuid.
Eura kopteriõnnetus juhtus Kauttuas Eura vallas 17. mail 2025, kui kaks Robinson R44 helikopterit põrkasid õhus kokku ja kukkusid alla Eura lennuvälja lähedal.
Kahes kopteris oli kokku viis inimest: kolm esimeses (Priit Jaagant, Lilit Jaagant, Mihkel Kapp) ja kaks teises (Oleg Sõnajalg, Tiit Kuusk).
Õnnetuse uurimine algas sama päeva pärastlõunal. Õnnetust uurivad Soome politsei ja Soome Ohutusjuurdlusamet (OTKES) ning neid abistab Eesti PPA. Soome Ohutusjuurdlusameti andmetel ei ole veel välja selgitatud, kas kopteriõnnetust põhjustas inimlik viga või tehniline viga.
Mõlema kopteri vrakid viidi õnnetuspaikadest minema 19. mail. OTKES andis samal päeval teada, et õnnetuses põlema süttinud kopteri pardasalvesti hävis ning teine sai kahjustada, mistõttu polnud selle uusimad andmed kättesaadavad. Soome Keskkriminaalpolitsei kinnitas, et õnnetust nägid pealt mitmed maapinnal viibinud, kelle sõnul lendas üks kopteritest teadmata põhjustel teisele ootamatult ette.
