Laupäev, september 13, 2025

NordenBladet.ee

NordenBladet.ee
240 POSTS 0 COMMENTS

Hispaanias süvenevad probleemid illegaalsete üürnikega (okupadega) + NIMEKIRI firmadest, kust abi otsida

By
NordenBladet.ee
-
Skvotterite probleem Hispaanias suureneb

NordenBladet – Plaanisid Hispaania kinnisvara soetada? Kas see ongi nii hea mõte või investeering? Skandinaavlaste huvi Hispaania kinnisvara vastu väheneb iga aastaga, sest kinnisvaraomanikud on sunnitud pöörduma üha enam eraettevõtete poole, et nii puuküürnikke kui illegaalseid üürnikke ehk “okupasid” – välja tõsta. Mõnes riigis, näiteks Prantsusmaal, on eraettevõtete kasutamine okupeerijate veenmiseks kinnisvarast lahkuma keelatud.

Enamik ebaseaduslikest kodukasutajatest skvotteritest (squatter, ocupa, occupa, okupa) on Hispaania pered või välismaalased, kellel on raskusi ots otsaga kokku tulemisega ja kellel pole kusagil mujal elada. Aga kas ausal teel kinnisvara omandanud inimene on alati rikas, et teda nõnda nö üle lasta? On küllalt neidki, kelle jaoks see pole teine kinnisvara, kus ainult talvitutakse. Probleem on õhus ka siis, kui elatakse alaliselt sees ning omanikul tekib soov korra reisile minna.

FRANCE 24 ajakirjanikud Maude Petit-Jové ja Sarah Morris annavad allolevas videos ülevaate meetoditest, mida eraettevõtted kasutavad kinnisvaraomanike abistamiseks:

NordenBladet uuris, kuidas need eraettevõtted kinnisvaraomanikke siis täpselt kaitsevad?

Eraettevõtted Hispaanias pakuvad kinnisvaraomanikele teenust, kus nad püüavad välja tõsta soovimatud üürnikud või “okupad” (illegaalsetel alustel elavad inimesed). Tegemist on nähtusega, mis on seotud Hispaania süveneva elamiskriisiga.

Kõige tuntum tegija turul on Desokupa, asutatud endise skinhead’i Daniel (Dani) Esteve poolt. See ettevõte on Hispaanias väga vastuoluline: kinnisvaraomanike seas populaarne, kuid inimõigusorganisatsioonide ja vasakpoolsete erakondade poolt tugevalt kritiseeritud.

Firmad ise põhjendavad oma tegevust: “Kui riik ei kaitse omanikku piisavalt kiiresti, siis meie teeme seda.”

Nende tegevus hõlmab näiteks:

Läbirääkimisi ja survetaktikaid – ettevõtted saadavad oma töötajad kohale, et veenda üürnikke või squattereid vabatahtlikult lahkuma. Mõnel juhul pakutakse neile ka rahalist hüvitist, et nad korterist lahkuksid.

Mõned firmad, nagu kurikuulus Desokupa, on tuntud jõuliste ja hirmutavate võtete poolest. Nad ilmuvad suurte gruppidena, sportlike meestega, mustades riietes, sageli koos koerte või turvaväljanägemisega. Kuigi nad väidavad, et ei kasuta vägivalda, on nende kohalolek tihti piisavalt ähvardav, et okupad lahkuksid.

Pidev kohalolek – mõni firma saadab inimesi maja või korteri ette valvama, et okupeerijad tunneksid end ebamugavalt ja loobuksid seal elamast.

Juriidiline abi – osa ettevõtteid aitab omanikul alustada kohtumenetlust või kiirendada protsessi, sest Hispaanias võivad ametlikud väljatõstmised võtta kuid või isegi aastaid.

Hall tsoon – kuigi füüsiline vägivald on ebaseaduslik, on kriitikute sõnul nende meetodid sageli hirmutamise piiril.

Heal küljel on ka väidetav halb pool? Hispaania ajakirjanduslikud uurimised viitavad, et mõnel puhul võib tegu olla ka topeltmänguga

Kuigi praeguse teadmiste kohaselt ei ole kinnitust sellele, et eraettevõtted ise oleks okupatsiooni otse organiseerinud (autookupación), et tekitada probleemi ja seejärel pakkuda lahendust, on Hispaania meedias ja poliitikute seas korduvalt kõlanud väited, et mõned väljatõstmisfirmad kasutavad “topeltmängu”:

  • kõigepealt lastakse või organiseeritakse “oma inimesed” elamusse sisse,

  • seejärel pakutakse meeleheitlikule omanikule tasulist teenust “okupade väljatõstmiseks”.

Tõendeid on raske kinnitada, sest tegemist on halli tsooni praktikaga ja otseseid juhtumeid on keeruline tõestada. Mõned Hispaania ajakirjanduslikud uurimised (nt eldiario.es, La Vanguardia) on viidanud juhtumitele, kus samade inimestega seostatakse nii “okupatena” seesolekut kui ka hilisemat “appi tõttamist”. Lisaks on esitatud süüdistusi, et osa firmade töötajad või nendega seotud isikud on seotud äärmusparempoolsete gruppidega, kus kasutatakse jõulisi või hirmutavaid võtteid.

Seega – kuigi ametlikult kinnitamata, on olemas usutav narratiiv, et mõnes olukorras võib selline skeem tõepoolest aset leida: esmalt kunstlikult tekitatakse probleem ja siis müüakse lahendus.

Olgu see niipidi või naapidi – kinnisvaraomanikele kogu olukord just südamerahu ei tekita.

Hispaania kontekstis eristatakse kahte nähtust:

  • okupad – inimesed, kes lähevad “tühjalt” seisvasse kinnisvarasse ilma lepinguta,

  • puuküürnikud (inquilinos morosos) – üürnikud, kes olid algul seadusliku lepinguga sees, aga lõpetasid maksmise ja ei lahku.

Kui tihti tekib olukord “üks läheb – teine tuleb”?

  • Statistikat täpselt ei ole selle kohta, mitu korda pärast üürniku või okupade väljatõstmist ilmub kohe uus okupeerija asemele. Seda ei registreerita eraldi.

  • Kinnisvaraportaalid ja juristid Hispaanias aga hoiatavad, et see on reaalne risk, eriti suurlinnades (Barcelona, Madrid, Valencia), kus üüri- ja ostuhinnad on kõrged.

  • Juhtub eelkõige tühjade korteritega, millel ei ole aktiivset üürnikku või omanikku sees – näiteks kui vara seisab müügis või pärandiprotsessi ootel. Kui väljatõstmine viibib või vara jääb mõneks päevaks järelevalveta, võivad uued okupad selle hõlpsalt üle võtta.

Kuidas omanikud üritavad vältida korduvat okupeerimist?

  • Eraettevõtted (Desokupa jt) pakuvad lisaks väljatõstmisele ka järelevalveteenust: ööpäevaringne valve või turvasüsteem, et vältida uut sissekolimist.

  • Kinnisvarakindlustus: Hispaanias müüakse spetsiaalseid kindlustusi “okupade vastu”, mis katavad juriidilised kulud ja mõnikord ka valve.

  • Füüsiline turvamine: vahetatakse kohe pärast väljatõstmist lukud, pannakse turvaukseplaadid, kaamerad või isegi turvafirma ajutine kohalolek.

    Desokupa pakub abi probleemsete või illegaalsete üürnike korral
    Foto: Väljavõte Desokupa.com kodulehest

Kust siis abi otsida? Nimekiri tuntuimatest ettevõtetest, kes Hispaanias kinnisvaraomanikke aitavad:

Desokupa (https://desokupa.com) – Kõige tuntum ja laialdaselt reklaamitud väljatõstmisteenuse pakkuja. Firma kirjutab kodulehel, et on Hispaania juhtiv ettevõte kinnisvaraomanike aitamisel okupatsioonide korral — pakkudes kiiret ja efektiivset lahendust omanikele.

Desokupa Demolition (https://desokupademolition.com)– pakub ekspress-väljatõstmisteenust Madridis ja kogu Hispaanias, rõhutades kiiret ja juristidega vahendatud lahendust.

FueraOkupas (“Desokupa Tu Vivienda en 72h”) (https://fueraokupas.com) – väidab, et on teostanud üle 4 500 ekspress-väljatõstmise alates 2017. aastast.

Okupas Fuera (Barcelona) (https://okupasfuera.es) – õigusekspertidest koosnev meeskond, kes pakub omanikele kiiret ja konfidentsiaalset lahendust okupatsiooni olukorras.

D.I.O. Express (https://www.desocupa24horas.es) – lubab desokupatsiooni saavutada 48 tunni jooksul, mediatsiooni teenus + juriidiline nõustamine, tegutseb ka Portugalis.

Desokupa Brothers (https://desokupabrothers.es) – digitaal- ja meediasõbralik, garanteerib kiire ja legaalse lahenduse (24–48 h), koos juriidilise nõustamise ja anti-okupad patenteeritud teenustega.

Desokupa Ibérica (https://www.desokupaiberica.com) – Andalusias (Málaga jt linnades) tegutsev firma, lubab kohest reageerimist (alla 1 h) ja väljatõstmist 48 h jooksul, kõike seaduslikult.

D&S Desokupa (https://dsdesokupa.es) – ekspress‑lahendused okupatsioonile, edastab garantii: kui korterit ei taasta, raha tagasi.

Desokupación Integral (https://desokupacionintegral.com) – tegutseb eelkõige Barcelonas ja Kataloonias, rõhutab kiiruse, turvalisuse ja õiguslikkuse kombinatsiooni.

Desokupas Tigre (https://desokupastigre.com) – lubab kasutada võimalikult efektiivseid mehhanisme, et tagada omanikele nende vara taastamine.

Desokupa Expres S.L. (https://www.desokupaexpres.com) – keskendub ekspress‑väljatõstmisele, eriti korduvatele okupatsioonijuhtudele.

Desokupacionlegal.com (https://www.desokupacionlegal.com) – Pakub platvormi, mis lisaks väljatõstmisteenusele pakub valikut tugiteenuseid: kinnisvara valve, puhastus jm.

DesokupaExpres (Murcia) (https://www.desokupaexpres.com/murcia/empresa-desalojos-murcia) – regiooni-spetsiifiline filiaal, lubab legaalset ja kiiret (48–72 h) lahendust okupatsiooni olukordades.

Loe ka:

VÄLISINVESTORID ei soovi skvotterite süveneva probleemi tõttu Hispaania kinnisvarasse investeerida

Soome siseminister Mari Rantanen: mosleminaiste burkad ja nikaabid ei sobi Soome kultuuri

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Soomes valmib lähiajal nii-öelda loorikeelu eelnõu. Keeld puudutaks ka mosleminaiste burkasid ja nikaabe, mis katavad näo osaliselt või täielikult. Põlissoomlaste erakonda kuuluv siseminister Mari Rantanen peab avalikes kohtades nägu katva maski või katte seaduslikku keelamist vältimatuks, vahendab MTV.

“Me peame suutma kaitsta Soome kultuuri ja võrdõiguslikku ühiskonda, kus kõigil naistel on õigus liikuda avalikus ruumis, nägu nähtaval, sõltumata nende kultuuri- või perekondlikust taustast,” ütles Mari Rantanen MTV uudistele.

Loorikeeld ei ole kirjas valitsusprogrammis ning valitsuses puudub selles küsimuses üksmeel, märgib MTV.

Põlissoomlaste esimees ja rahandusminister Riikka Purra ning sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen (Koonderakond) on öelnud, et burkad ja nikaabid ei sobi koolidesse. Purra tegi juulis ettepaneku keelata need täielikult.

Avafoto: Unsplash

Norra: Mis on tänaseks saanud Anders Behring Breivikust (uue nimega Fjotolf Hansen-ist)?

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet  – 2011. aasta 22. juuli terrorirünnaku toimepanija Anders Behring Breivik*, kes tappis kokku 77 inimest, viibib endiselt vanglas range turvarežiimi all. Tänaseks on ta talle määratud 21-aastasest karistusest 13-aastat vangis olnud. Ta kannab karistust Norra Ringerike vanglas, kus tema vangistus toimub erirežiimiga üksuses. Tegemist on nn ennetava vangistusega (preventive detention), mis tähendab, et karistus võib korduvate hindamiste järel pikeneda seni, kuni teda peetakse ühiskonnale ohuks.

46-aastane Breivik on viimastel aastatel korduvalt vaidlustanud nii oma vangistustingimused kui ka isolatsiooni, väites, et need rikuvad tema inimõigusi. Norra kohtud on siiski leidnud, et eritingimused on õigustatud tema jätkuva ohtlikkuse tõttu. Ka 2024. ja 2025. aastal lükkasid kohtud tagasi nii tema katse vabaneda kui ka kaebused vanglarežiimi leevendamiseks.

Vanglas elab Breivik jätkuvalt isolatsioonis teistest kinnipeetavatest, kuid tal on juurdepääs eraldi eluruumidele, treeningvahenditele ja meelelahutusele. Samas on tal keelatud vabam suhtlus teiste vangidega. Norra ühiskonnas peetakse teda jätkuvalt väga suureks turvariskiks ning ükski vabastamispalve pole seni edu toonud.

2017. aastal taotles Breivik endale uueks ametlikuks nimeks Fjotolf Hansen. See nimi on tänaseni tema registrites olemas, kuid avalikkuse ees ja meedias kasutatakse endiselt peamiselt tema sünninime Anders Behring Breivik, kuna just selle nime all on ta tuntud seoses 2011. aasta rünnakutega.

Samal ajal kui Breivik jätkab oma õiguslikke vaidlusi, on Norra riik keskendunud ohvrite ja ühiskonna mälestuse hoidmisele. 2025. aastal valiti välja uus riiklik mälestusmärk 22. juuli Utøya terrorirünnakute ohvritele, mille autor on kunstnik Matias Faldbakken. Mälestusmärk avatakse Oslo lähistel ning see sümboliseerib habrast vastupidavust ja ühiskondlikku ühtsust pärast ränka tragöödiat.

______________________________

* Anders Behring Breiviki 2011. aasta terrorirünnaku motiiviks oli tema enda sõnul “Euroopa kaitsmine islami ja multikultuursuse eest”. Ta pidas Norra Töölispartei noorteorganisatsiooni ja selle poliitikat süüdlaseks sisserände ning ühiskonna mitmekesistumise soodustamises. Oma manifestis esitas ta äärmusrahvuslikke ja islamofoobseid vaateid, mille ajel ta kavandas rünnaku, et külvata hirmu ja edendada oma ideoloogiat.

Norra: Lastekaitsetöötaja Tamima Nibras Juhar tapeti tööpostil Oslos

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Ööl vastu pühapäeva (24. augusti öösel) toimus Oslo Kampeni linnaosas traagiline sündmus: 34-aastane etiooplane Tamima Nibras Juhar, kes töötas Gemt-is, tapeti töö ajal. Gemt tegutseb Norra laste- ja noortekaitsesüsteemi (norra keeles barnevern*) tellimusel, pakkudes noortele tuge elamise ja iseseisvaks eluks valmistumise juures.

Juhtunu tõttu on politsei esitanud Norras hooldusperes üles kasvanud 18-aastasele Saksamaal sündinud Serbia juurtega noormehele Djordje Wilms-ile süüdistuse nii tapmises kui ka terroriaktis. Politsei andmetel tegutses ta üksi ning tema motiiviks kahtlustatakse paremäärmuslust ja islamofoobiat. Norra julgeolekuteenistus PST oli tema äärmuslikest seisukohtadest juba varem teadlik. Wilms oli seotud paremäärmuslike vaadetega: osales Telegrami kanalis, mis on seotud paremäärmusliku erakonnaga Alliansen („Liit“), kus ta väljendas viha sisserändajate, valitsuse ja islami vastu. Noormees on juhtunuga seotust tunnistanud, kuid ei ole võtnud seisukohta oma süü kohta.

Hukkunud naise perekonna esindaja, advokaat Anette Skjerven Arnkværn, on kinnitanud, et Tamima Nibras Juhar oli varem väljendanud muret oma tööga seotud turvariskide pärast. Lähedased soovivad selgust, kas tööandja või teised asutused oleksid saanud traagilist sündmust ennetada. Politsei on algatanud eraldi uurimise Gemt-i suhtes, et kontrollida võimalikke rikkumisi tööohutuseeskirjades.

Oslo Bjerke linnaosa, kes sõlmis Gemti ettevõttega lepingu noormehele nn elamisoskuste arendamise toetamiseks (norra keeles botreningstiltak), teatas pärast juhtunut, et vaatab senised otsused ja riskihinnangud uuesti läbi. Norra meedias on juba tõstatatud küsimus, miks pidi töötaja öösel üksi valves olema noorega, kelle puhul oli varem ilmnenud ohtlikku käitumist.

Peaminister Jonas Gahr Støre nimetas tapmist sügavalt traagiliseks ning rõhutas, et poliitiliselt motiveeritud vägivald ei kuulu Norra ühiskonda. Samal ajal on Oslo elanikud ja kolleegid avaldanud austust Tamima Nibras Juhari mälestusele, süüdates küünlaid ja tuues lilli tema töökoha juurde Kampenis.

Hetkel on Djordje Wilms isoleeritud ja teda peetakse kinni kuni kohtumenetlus on lõppenud. Teda süüdistatakse poliitiliselt motiveeritud mõrvas. Sellise mõrva eest võib Norra kohus tema süü tõendamise puhul talle määrata kuni 21 aastat vanglakaristust.

____________________________________

* Norra keeles “barnevern” tähendab lastekaitset – see on riiklik süsteem, mis hoolitseb laste ja noorte turvalisuse eest. Kui vanemad ei saa või ei suuda pakkuda lapsele turvalist ja stabiilset keskkonda, siis barnevern sekkub.

Norra riik kasutab sageli erafirmasid või organisatsioone, kes pakuvad konkreetseid teenuseid barneverni nimel. Näiteks:

  • eluaseme ja toetuse pakkumine noorele, kes ei saa kodus elada,

  • botreningstiltak – nn “elamisoskuste treening”, kus noor elab väiksemas korteris või ühiselamus ning tal on juhendaja või töötaja, kes teda igapäevaselt toetab

     

** Paremäärmuslikud vaated (Paremäärmuslus) on poliitilised või ideoloogilised seisukohad, mis rõhutavad sageli tugevat rahvuslust, vaenulikkust sisserändajate või vähemuste suhtes ning soovi piirata nende õigusi.

2,3 miljonit eurot turundusele, mis võib inimestest hasartmängusõltlasi teha

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Eesti Loto on käivitanud mahuka turunduskampaania, mille hinnasildiks on 435 000 eurot – kampaania, mille eesmärk pole mitte ainult olemasolevate mängijate lojaalsuse hoidmine, vaid uute mängijate „turule toomine“. Tegemist on ühe osaga riigifirma laiemast turundusstrateegiast, mille aastane maksumus ulatub 2,3 miljoni euroni. Kõik see makstakse kinni maksumaksja rahaga.

Eesti Loto on varasemalt olnud tagasihoidlik, ent nüüdne strateegiline pööre seab kahtluse alla riigifirma rolli ja vastutuse ühiskonnas. Kas tõesti peab riik aktiivselt reklaamima hasartmänge, et täita riigieelarvet ja kasvatada käivet – või peaks riiklik ettevõte hoopis hoidma eemale tegevustest, mis võivad süvendada sotsiaalseid probleeme nagu hasartmängusõltuvus?

Kampaania käigus on panustatud kõlavatele nimedele ja silmatorkavale reklaamile. Muu hulgas kaasatakse armastatud ja tuntud artiste, nagu Tommy Cash. Konkreetseid summasid, mis artistile makstakse ei avalikusta ei hanke võitnud Inspired Universal McCann ega Eesti Loto, teada on vaid et “Istu maha, räägi kaasa” kampaania, mis kutsub “kogukonnaga” liituma, maksab kokku 435 000 eurot. Eelarves sisaldub meediapindade ost, reklaammaterjalide ja videoklippide tootmise kulud kui artistitasu, mis erinevate allikate väitel on suisa kuuekohaline.

Samas tuleb tunnistada, et Eesti Loto ei tegutse omal käel – kõik kulutused, sealhulgas 2,3 miljoni eurone aastane turunduseelarve, on saanud heakskiidu ettevõtte nõukogult. See tähendab, et rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv ettevõte toimib teadlikult suunas, mis on rohkem suunatud turuvõidule kui vastutustundlikule avalikule rollile.

Kuigi Eesti Loto uus juht Triin Agan rääkis Delfi Ärilehele, et eesmärk on luua kasutajasõbralikum lotokeskkond ja kaasata mängijad tootearendusse, ei saa mööda vaadata moraalsest dilemmast. Reklaamide kaudu uut publikut püüdma asudes ei kaasne kampaaniatega mitte ainult lootus võita, vaid ka väga reaalne risk hasartmängusõltuvuse süvenemisele – eriti juhul, kui mängima meelitatakse neid, kes seni on teadlikult kõrvale jäänud.

Kriitikud küsivad: kas see on tõesti riiklik prioriteet? Miks peab maksumaksja taskust finantseeritud ettevõte kulutama miljoneid selleks, et motiveerida rohkem inimesi lotot mängima – tegevust, mis teaduslike uuringute järgi võib tekitada sõltuvust, soodustada finantsilist läbipõlemist ja luua sotsiaalseid probleeme? On teada, et just agressiivne ja emotsionaalne hasartmängureklaam võib olla päästikuks haavatavatele inimestele, sealhulgas noortele ja vaesematele elanikkonnakihtidele.

Eesti Loto uus juhtkond põhjendab kulutusi vajadusega „kaasajastada tehnoloogilist platvormi“ ja „luua kogukond“, kellelt tootearenduse käigus tagasisidet küsida. Kuid turunduse põhiline funktsioon ei ole tehniline – see on psühholoogiline mõjutamine. Ja mõjutuse objektiks on inimeste lootus, et võib-olla „seekord veab“. See lootus võib aga paljude jaoks osutuda rahaliseks lõksuks.

Tõstatub veel teinegi küsimus: kas riigifirma, mis tegutseb monopoolses olukorras, vajab üldse reklaami? Eriti, kui selle mõte on kasvatada sõltuvust tekitava toote tarbimist ja see maksab maksumaksjale 2,3 miljonit eurot aastas.

Avafoto: Väljavõte Eesti Loto kodulehelt

123...48Page 1 of 48