NordenBladet – Iga eestlane teab seda tunnet, mis tuleb südamesse nähes sinimustvalget lippu, suitsupääsukest ja rukkilille. Ent need pole ainsad sümbolid, mis Eestit ja eestlust esindavad.
Eesti rahvussümbolid on olulised märgid ja objektid, mis esindavad Eesti rahvuse identiteeti, kultuuri ja loodust. Need sümbolid peegeldavad meie ajalugu, väärtusi ja rahva side oma maaga. Eestis peetakse rahvussümboleid väga oluliseks ning nende tundmine aitab mõista Eesti kultuuri ja traditsioone. Eesti rahvussümbolite tundmine ja austamine aitab hoida elavana Eesti kultuuripärandit ning väljendab rahva armastust oma maa vastu.
Koostasime ülevaate Eesti peamistest rahvussümbolitest:
Eesti lipp – sinimustvalge trikoloor
Eesti lipp on rahvussümbolitest kõige tuntum. Sinimustvalge trikoloor esindab Eesti rahva vabadust ja ühtsust. Lipu värvidel on sügav tähendus: sinine sümboliseerib taevast ja vabadust, must viitab Eesti mullale ja ajaloolisele kannatusele ning valge tähistab lootust ja helget tulevikku. Eesti lippu heisatakse kõikidel riigipühadel ja pidulikel sündmustel. Eestlased armastavad oma lippu ning sooviks seda näha ka igapäevaelus ning linnapildis tihedamini, sest see süvendab eestimeelsust ning tuletab meile meelde, et oleme väike rahvas ja peame hoidma kokku.
Rukkilill – Eesti rahvuslill
Rukkilill (Centaurea cyanus) on Eesti rahvuslill, mis sümboliseerib maalähedust, ilu ja rahulikkust. Rukkilillel on armastatud ravimtaim, mil rahvasuus mitmeid rahvapäraseid nimesid. Tuntumad rahvapärased nimed on härja pea, rukkisinine, rüälill ja sinilill. Rukkilill kasvab Eestis laialdaselt taliviljapõldudel ja heinamaadel ning on eestlastele lähedane ja armastatud taim. Rahvussümbolina peegeldab rukkilill eestlaste tihedat sidet oma looduse ja kodumaaga. Rukkilille kuju ja sinine värv on laialdaselt kasutuses ka Eesti kunstis ja käsitöös. Ametlikult sai rukkilill Eesti rahvuslilleks 1968. aastal.
Suitsupääsuke – Eesti rahvuslind
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on Eesti rahvuslind ja sümboliseerib kevadet, kodusoojust ja vabadust. Pääsukesed saabuvad Eestisse igal kevadel ja nende kohalolu peetakse uue alguse märgiks. Suitsupääsuke kinnitati Eesti rahvussümboliks 1988. aastal. Suitsupääsuke on sinimustvalge lipu ja rukkilille kõrval kolmas armastatuim sümbol, mis ehib suveniire ning on esindatud ka mitmetes Eesti postmargikogudes ja trükistes. Eesti käsitöölised armastavad seda tikkida ja maalida ning laialdaselt rahvuslikus käsitöös kasutada.
Paekivi – Eesti rahvuskivi
Paekivi ehk paas on Eesti rahvuskivi, mis sümboliseerib rahva tugevust ja püsivust. Paekivi on Eestis laialdaselt levinud ja mängib olulist rolli Eesti looduses ja ehituses. Seda kivimit leidub Põhja-Eesti pankrannikul ja vanades hoonetes, sümboliseerides kestvust ja tugevust. Paekivi kasutatakse ka skulptuurides ja monumentides, olles rahvusliku iseloomuga element.
Tammepuu – Eesti rahvuspuu
Eesti rahvuspuuks on tammepuu, mis sümboliseerib vastupidavust ja ajalugu. Tamm on Eesti looduses ja rahvapärimuses olulisel kohal, esindades nii jõudu kui ka tarkust. Tammepuu sümbolina tähistab eestlaste püsivust ja tugevat seotust oma juurtega.
Eesti rahvussümbolid looduses ja kultuuris
Eesti rahvussümbolite nimekiri peegeldab tugevat sidet looduse ja rahvusliku identiteedi vahel. Eesti lipu, rukkilille, suitsupääsukese, paekivi ja tammepuu kaudu väljendavad eestlased oma armastust maa, looduse ja rahva kestvuse vastu. Need sümbolid on igapäevaelus nähtavad ja mängivad olulist rolli pidulikel sündmustel, käsitöös ning kunstis.
Eesti rahvussümbolid – Eesti lipp, rukkilill, suitsupääsuke, paekivi ja tammepuu – esindavad Eesti rahvust, loodust ja kultuuri. Need sümbolid kannavad edasi olulisi väärtusi, mida eestlased peavad kalliks: vabadus, tugevus ja side oma kodumaaga.
Suure ülevaate Eesti riiklikest ning rahvuslikest sümbolitest leiate NordenBladet’i teemalehelt: Eesti riiklikud sümbolid
Avafoto: NordenBladet