NordenBladet — „Idatiiva tippkohtumine toob Helsingisse kokku EL-i juhid,” on kirjas Soome valitsuse veebis. Soome peaminister on kutsunud kokku EL-i riikide tippkohtumise Venemaa ohu eest kaitsmise teemal.
„Peaminister Petteri Orpo kutsus seitse Euroopa Liidu riigi juhti Idatiiva tippkohtumisele, mis toimub Helsingis 16. detsembril,” seisab valitsuse teates.
Ühepäevane Idatiiva tippkohtumine toimub esimest korda. Kohtumisel osalevad peaministrid Ulf Kristersson (Rootsi), Kristen Michal (Eesti), Evika Siliņa (Läti), Donald Tusk (Poola) ja Rosen Željazkov (Bulgaaria), samuti presidendid Nicușor Dan (Rumeenia) ja Gitanas Nausėda (Leedu).
„Meil, Venemaa naabritel, on ühised julgeolekuprobleemid. Hiljuti on intensiivistunud hübriidoperatsioonid, küberrünnakud ja õhuruumi rikkumised. Euroopa kaitset tuleb Venemaa piiril jätkuvalt tugevdada,” teatas Orpo.
NordenBladet —Riigikohus arutab kolmapäeval, 26. novembril kell 13 toimuval avalikul istungil Krediidiregister OÜ ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelist kohtuasja, mis puudutab inimeste võlaandmete avaldamist.
NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtus täna Berliinis Saksamaa parlamendi alamkoja spiikri Julia Klöckneriga, et arutada Euroopa julgeoleku tugevdamist ja Ukraina edasist toetamist.
Hussar ütles kohtumisel, et praeguses olukorras on ülioluline jätkata Ukraina tugevat toetamist, suurendada survet Venemaale ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad. Ta rõhutas seejuures Saksamaa liidrirolli tähtsust nii Ukraina toetamisel kui ka Euroopa majanduse edendamisel.
Hussar tunnustas ka Saksamaa panust Balti regiooni ja Läänemere julgeoleku, sealhulgas õhukaitse tugevdamisse. Lisaks julgeolekuolukorrale räägiti kohtumisel kahepoolsetest suhetest, nende seas majandussuhete arendamise tähtsusest. Samuti arutati digitaliseerimisega seotud teemasid.
Hussar kohtus täna Berliinis ka Saksa-Balti parlamendirühma juhi Bettina Hagedorni ja liikmetega. Samuti oli tal kohtumine Saksamaa Välissuhete Nõukoja juhi Thomas Kleine-Brockhoffiga.
Riigikogu esimeest saatsid visiidil väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma liige Raimond Kaljulaid.
NordenBladet — Spiikrite sõnul kujundavad Venemaa agressioonisõda ja sellele järgnev rahu Euroopa julgeolekut järgnevatele põlvkondadele ning puudutavad kõigi eurooplaste eksistentsiaalseid huve. „Rahu pole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, selle asemel peame avaldama Venemaale kindlat survet ja toetama vankumatult Ukrainat. Kui territooriume on võimalik omandada ja piire muuta jõudu kasutades, ei ole keegi kaitstud,“ ütlevad nad täna tehtud ühisavalduses.
Parlamentide esimeeste sõnul ei saa läbirääkimised alata sellega, et Ukrainat sunnitakse alluma Venemaa nõudmistele. „Euroopa keeldub tunnistamast nõudmisi, mis laiendavad Venemaa mõju kaugemale riigi piiridest. Igasugune kokkulepe peab keskenduma sõja lõpetamisele, Ukraina tuleviku kindlustamisele ja usaldusväärsete julgeolekutagatiste andmisele, mida toetavad tegelikud väed,“ sõnavad nad.
Nad toonitavad, et toime pandud kuriteod ei tohi jääda karistuseta ja küüditatud Ukraina lapsed tuleb koju tagasi tuua. „Venemaa ei tohi omada vetoõigust Ukraina õiguse üle valida ise oma tee – viigu see Euroopa Liitu või NATOsse,“ märgivad spiikrid avalduses.
Balti riikide parlamentide esimehed rõhutavad, et kõik läbirääkimised peavad algama viivitamatu relvarahuga. „Euroopa peab püsima ühtse ja meelekindlana ning tagama, et rahu väärib Ukraina vaprust ning rajaneb õiglusel, õigusel ja pikaajalisel julgeolekul,“ ütlevad nad.
Eile tegid ühisavalduse ka Euroopa parlamentide väliskomisjonide esimehed, kes märkisid samuti, et õiglast ja püsivat rahu ei ole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, vaid see peab põhinema rahvusvahelisel õigusel ning austama Ukraina territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust. Kui algselt ühinesid avaldusega väliskomisjonide juhid 20 riigist ja Euroopa Parlamendist, siis hiljem liitusid sellega veel kolme riigi esindajad. Eestist kirjutas ühisavaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
NordenBladet — Läti relvajõud (NBS) jälgisid 23. novembri õhtust kuni 24. novembri varahommikuni radarisüsteemide abil mitmeid õhus liikuvaid objekte, mis sisenesid Läti õhuruumi, ületades Läti-Valgevene piiri.
Piirivalve, saades teavet sarnaste sissetungidega kokku puutunud Leedu partneritelt, algatas koostöös politseiga operatiivtegevuse. Jälgimise ja otsingute tulemusena tabati kaheksa meteoroloogilist õhupalli ebaseadusliku sigaretilastiga.
Siseminister Rihards Kozlovskis kinnitas, et kriitiline infrastruktuur ei ole ohus, kuid rõhutas, et see on uus meetod ebaseaduslikuks sigarettide salakaubaveoks Lätti. Kinni peeti üle 720 000 salasigareti. Kozlovskise sõnul sisaldas iga õhupall umbes 60 000 kuni 120 000 sigaretti.
Teenistused, sealhulgas piirivalve Daugavpilsi ja Ludza kriminaaluurimisteenistused ning politsei Latgale piirkondlik osakond, viisid läbi kontrollid ja patrullimised mitmes piiriäärses piirkonnas.
Sarnased õhupallid on tekitanud probleeme ka Leedus, kus turvakaalutlustel peatati lennuliiklus Vilniuse lennujaamas. Õhupallid ohustavad tsiviillennujaamade tegevust.
Ehkki ametlikult tegelevad salakaubavedajad, peetakse tõenäoliseks, et sellise sageduse ja näilise kergusega üle piiri lennutatud õhupallid võivad viidata Valgevene võimude kokkumängule või julgustusele. See on Lukašenko režiimi jaoks teretulnud areng, arvestades nende varasemat kokkumängu inimsmugeldajatega, mis tekitab Balti riikidele julgeolekuprobleeme.
Lisaks salakaubaveole võib õhupallide sissetungidel olla sõjaväeluureandmete kogumise aspekt, pakkudes agressorriikidele huvi NATO reageerimis- ja jälgimisvõime vastu.
Läti piirivalve rõhutab pidevat, tihedat ja koordineeritud koostööd Balti riikide ja Poola vastutavate teenistuste vahel, mis võimaldab kiiret teabevahetust ja ühist tegutsemist piiriüleste ohtude ohjeldamisel.
Piirivalve ja politsei kutsuvad elanikke üles sellistest esemetest teatama numbril 112 ning paluvad mitte läheneda neile objektidele ega proovida neid ise alla tuua.
