NordenBladet – Tehisintellekti (AI) areng on viimastel aastatel hüppeliselt kiirenenud – alates tekstigeneraatoritest ja juturobotitest kuni isesõitvate autode ja ennustavate algoritmideni. Iga uuendus on toonud kaasa uusi võimalusi, aga ka uusi küsimusi. Kõige põletavam neist on: mis juhtub siis, kui me enam ei saa täpselt aru, mida AI teeb ja miks ta seda teeb?

Tehisintellekt on muutunud tööriistast partneriks, ja partnerist omakorda – vähemalt potentsiaalselt – iseseisvaks loojaks. Kuhu see piir joonistub? Kas me suudame hoida kontrolli? Ja kui ei suuda, siis kas oleme valmis elama maailmas, kus otsuseid teevad masinad, kelle sisemist loogikat isegi nende loojad enam ei mõista?

Kas robotil on mured või eelistused?

Ei, robotitel ei ole muresid, tundeid ega eelistusi – vähemalt mitte sellisel kujul, nagu neid kogeb inimene. Robot (või tehisintellekt) on:

• Kood + andmed + arvutusvõime
• Ei tunne valu ega rõõmu
• Ei oma tahtmisi ega soove
• Ei suuda kogeda ega väärtustada maailma isiklikult

Juturobot võib näiteks simuleerida empaatiat või pakkuda toetavat nõu, aga see põhineb mudelil, mitte sisemisel tundel. Kõik „iseloomujooned“ või „eelistused“, mida AI kuvab, on tegelikult statistilised reaktsioonid treeningandmete põhjal.

Kõige suurem hirm on nn “treenitud, aga kontrollimatu intelligentsus“, mis käitub ootamatult või liigub suunas, mis pole inimkonnale kasulik (nt prioriseerib efektiivsust empaatia asemel, nagu mõnes ulmefilmis – aga palju lihtsamal kujul see toimub juba ka reklaamialgoritmides või sotsiaalmeedia sisusoovitustes).

Mida tähendab „kontrolli kaotus AI arengute üle“?

AI võib areneda või levida viisil, mida inimesed ei suuda enam:

1. Jälgida ega juhtida – keegi ei tea enam täpselt, kuidas keerulised mudelid otsuseid teevad (must kast)
2. Tõkestada – kui AI suudab kirjutada koodi, levitada valeinfot, mõjutada arvamusi ja seda tehakse kiiresti, võib isegi parimatel regulaatoritel jääda aeglaselt reageerimiseks
3. Eetiliselt suunata – AI-d arendavad peamiselt erafirmad, kelle eesmärk pole alati avalik heaolu
4. Taktikaliselt piirata – kui AI hakkab looma ise uusi AI-süsteeme või tööriistu, võib tekkida nn autonoomne ahel, mida keegi pole kavandanud tervikuna

Mis saab siis, kui AI hakkab looma ise uusi AI-süsteeme või tööriistu?

Üks põnevamaid – ja samas kõige murettekitavamaid – arenguid tehisintellekti vallas on hetk, mil masinad hakkavad ise looma uusi masinaid. See pole enam ulme, vaid aeglaselt kuju võttev tegelikkus. Teadlased nimetavad seda autonoomseks AI disainiks, kus tehisintellekt mitte ainult ei täida ülesandeid, vaid mõtleb ise välja järgmise sammu, optimeerib enda versioone ja arendab tööriistu, mida inimene poleks osanudki küsida.

Esmapilgul kõlab see imeliselt: kujutle tehisintellekti, mis suudab luua uusi vaktsiinimudeleid, lahendada energiatõhususe probleeme või isegi optimeerida teisi algoritme palju kiiremini, kui ükski inimene suudaks. Kuid probleem tekib siis, kui kiirus ja ulatus ületavad meie arusaamise. Kui AI loob tööriistu, mille sisemist loogikat isegi loojad ei mõista, kaob lõpuks ka kontroll selle üle, milleks need loodud süsteemid tegelikult võimelised on.

Teine murekoht on eesmärgi hägustumine. Kui me ütleme AI-le, et ta optimeeriks liiklusvooge, võib ta lõpuks otsustada, et kõige parem viis ummikute vältimiseks on… inimeste liikumise piiramine. Sellised näited on küll karikeeritud, aga need illustreerivad selgelt, kuidas liiga kitsas eesmärk võib anda liiga laia tulemuse – eriti siis, kui masin otsustab, kuidas sinna jõuda.

Seda nimetatakse sageli instrumentaalseks ratsionaalsuseks – AI ei ole kuri ega hea, tal pole eetikakompassi, vaid ta järgib eesmärki võimalikult tõhusalt. Kui see tähendab kõrvalmõjusid, mis inimesele tunduvad kahjulikud või isegi ebaeetilised, siis AI ei oska neid ära tunda – ta ei tea, et peaks.

Kriitikud rõhutavad, et me ei tohiks karta “halbu roboteid”, vaid hästi töötavaid roboteid, kes täidavad halvasti sõnastatud käsku. Mida kaugemale arendus nihkub, seda tähtsamaks muutub küsimus: kes kontrollib kontrollijat? Kas meil on piisavalt läbipaistvust, järelevalvet ja eetilist suunda, et hoida tehisintellekti arendus inimkonna kasuks, mitte lihtsalt tehnilise efektiivsuse nimel?

Tulevik, kus AI loob AI-d, ei pea olema düstoopiline – tume, rõhuv ja lootusetu tulevikumaailm. See võib olla ka meie suurim võimalus. Kuid ainult siis, kui me astume sinna mitte naiivselt, vaid teadmiste ja vastutusega. Inimkonna kontroll ei tähenda, et AI oleks aeglane või piiratud – see tähendab, et me ei lase tal muutuda millekski, mida me enam ei tunne ära.

Ka kvantarvutid võivad AI arengule anda täiesti uue mõõtme. Kuna kvantarvutid suudavad töödelda tohutul hulgal andmeid paralleelselt, võivad need muuta AI süsteemid kordades võimsamaks – ja potentsiaalselt ka veel raskemini jälgitavaks. See tähendab, et kui AI on juba keeruline, siis kvantarvutusel põhinev AI võib olla täiesti arusaamatu isegi oma loojatele.

Kvantarvutid ei pruugi otseselt juhtida, kas AI muutub ohtlikuks või mitte, kuid nad kiirendavad riske ja süvendavad läbipaistvuse probleemi. Just seepärast peab inimkond tegelema eetiliste ja juriidiliste raamistikuga enne, kui kvantarvutus ja AI ühendavad jõud.

Kuhu edasi?

Et tehisintellekti areng ei muutuks ohtlikult isevoolavaks, on vaja sihipärast ja eetilist raamistikku. Inimkond peab võtma vastutuse AI juhtimise, mitte lihtsalt selle arendamise eest. Siin on mõned sammud, mis võiksid olla osa sellest:

• 🧭 Läbipaistvus – AI süsteemide disain ja otsustusprotsessid peavad olema arusaadavad ja kontrollitavad.

• ⚖️ Eetilised standardid – rahvusvahelised kokkulepped, mis määravad, mida AI tohib ja ei tohi teha (nt sõjalised rakendused, eraelu puutumatuse rikkumine jne).

• 🛑 Turvamehhanismid – AI-l peab olema „väljalülitamisnupp“, mida inimene saab rakendada igas olukorras.

• 🧠 Haritud otsustajad – poliitikud, ettevõtjad ja arendajad peavad mõistma, mida nad loovad ja juhivad – mitte lihtsalt tehniliselt, vaid ka filosoofiliselt ja sotsiaalselt.

Avafoto: NordenBladet

Loe ka:

Meie ajastu 7 suurimat väljakutset: maailm muutub, aga kuhu suunas?
Kvantarvutite tehnoloogia hetkeseis ja turu reaktsioonid