NordenBladet — Tornio õlletehas lõpetab Hilla Cloudberry Longdrinki tootmise kehva murakasaagi tõttu, seisab ettevõtte teates. 2019.aastal turule toodud Hilla Cloudberry Longdrinki tootmiseks kasutatakse liitri kohta 100 grammi päris murakaid, vahendab Iltalehti.
Tahtsin arendada maitset, mis oleks lähemal päris murakate värskusele kui turul olevad äärmiselt suhkrused murakaliköörid ja muud sarnased, ütleb Tornio tehase õllemeister Kaj Kostiander teates.
Murakate hind on peaaegu igal aastal tõusnud. Sel aastal kukkus aga murakasaak kokku ja samal ajal tekkis korjajate puudus.
Ootasime suurt hinnatõusu, aga tegelikkus oli palju karmim – jaemüüjatelt pole marju üldse saada, ütleb Kostiander teates.
Õlletehas Tornion Panimo kasutab aastas tuhandeid kilosid murakaid, seega ämbrite kaupa väikestelt erakorjajatelt ostmine olukorda ei päästa.
Tornio õlletehas on otsustanud oma longerot mitte toota päris marjade asemel maitseainetega. Teate kohaselt on ettevõte soovinud pakkuda alternatiivseid maitseid, mis põhinevad päris marjadel.
Kuigi sinise mustika ja punase vaarika longero tootmine jätkub esialgu, on ka nende tooraine kättesaadavus ebakindel.
Tornio õlletehas ütleb teates, et jälgib olukorda pidevalt ja otsib lahendusi tooraine kindlustamiseks.
NordenBladet — Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul on Põhja- ja Baltimaade tihe infovahetus ja viljakas koostöö praeguses keerulises julgeolekupoliitilises olukorras ülioluline.
„Kohtumisel arutame parlamentide tasemel uute koostööformaatide sisseviimist ning komisjonidevahelise koostöö tõhustamist,“ lausus Hussar. Ta märkis, et homsel kohtumisel kavandatakse edasisi ühiseid tegevusi, et pakkuda Ukrainale vajalikku toetust. „Arutelu keskmes on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks,“ ütles Hussar.
Arvestades Venemaa agressioonisõja jätkumist Ukrainas ja Euroopa riikide vastu suunatud hübriidohtude suurenemist, arutavad spiikrid eraldi ka parlamentide toimepidevuse tagamist võimalikes kriisiolukordades. „Parlamendid peavad ka kriisis tõhusalt toimima ja täitma oma põhiseaduslikke ülesandeid, sealhulgas tegema riigikaitselisi otsuseid. Riigikogu juhatus on heaks kiitnud toimepidevuse plaani ja eri olukordi läbi harjutanud. Kohtumisel arutame ka teistes riikides tehtud ettevalmistusi ja plaane, et võimalikeks kriisideks paremini valmis olla.“
Lisaks Hussarile osalevad reedel Rüütelkonna hoones toimuval spiikrite kohtumisel Þórunn Sveinbjarnardóttir Islandi, Daiga Mieriņa Läti, Andreas Norlén Rootsi ja Jussi Halla-aho Soome parlamendist. Norrat esindab kohtumisel parlamendi aseesimees Svein Harberg ja Leedut aseesimees Juozas Olekas. Samuti kohtuvad parlamentide juhid reedel president Alar Karisega. Eraldi kohtumise peavad spiikrite kohtumise raames Põhja- ja Baltimaade parlamentide kantseleide juhid.
NordenBladet – Gluteen on valk, mida leidub nisus, odras ja rukkis. See annab leivale ja muudele küpsetistele nende struktuuri ja kohevuse. Osade inimeste jaoks on gluteen ohutu, kuid teistele võib see põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, mis ulatuvad seedetraktist kaugemale ning mõjutavad ka vaimset tervist.
Gluteen ja organismi reaktsioonid
Gluteenitundlikkus võib avalduda puhituse, kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, väsimuse, pea- ja liigesevaluna.
Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, kus keha peab gluteeni kahjulikuks ning tekitab immuunvastuse, mis kahjustab peensoolt ja võib häirida toitainete imendumist. See võib omakorda mõjutada aju talitlust.
Gastroenteroloog dr Emeran Mayer on rõhutanud, et gluteenist põhjustatud põletik ei piirdu ainult soolestikuga – vagusnärvi ehk uitnärvi kaudu võib see saata signaale ajju ja vallandada väsimuse, depressioonilaadse käitumise ning kognitiivsed häired.
Gluteen võib esile kutsuda või süvendada mitmesuguseid psühholoogilisi sümptomeid, sealhulgas depressiooni, ärevust ja isegi skisofreeniat.
Mõju vaimsele tervisele
Uuringud on näidanud, et gluteeniga seotud probleemid võivad olla seotud mitmete psühholoogiliste seisunditega:
Depressioon – tsöliaakiaga inimestel on suurem risk depressiooni tekkeks, mõnede uuringute järgi kuni 30%.
Ärevus ja paanikahäired – sageli esinevad koos gluteenitundlikkuse või tsöliaakiaga.
Skisofreenia – tsöliaakiaga inimestel on leitud kolm korda suurem risk selle haiguse tekkeks.
Laste vaimne tervis – gluteenitalumatus võib väljenduda ärrituvuse või ADHD sarnaste sümptomitena.
Lisaks on avastatud, et gluteenitundlikkus võib takistada oluliste toitainete, nagu B-vitamiinide, raua, D-vitamiini, magneesiumi ja tsingi imendumist. Nende puudus võib omakorda süvendada vaimseid häireid.
Kas gluteenivaba dieet aitab?
Teadusuuringute tulemused on vastuolulised:
Mõned uuringud kinnitavad, et gluteenivaba dieet leevendab ärevust ja depressiooni tsöliaakiaga patsientidel.
Teised näitavad, et psühholoogilised sümptomid võivad püsida ka pärast gluteeni menüüst eemaldamist.
Eksperdid juhivad tähelepanu, et dieet ise võib olla psühholoogiliselt koormav, sest pidev valvsus ja hirm gluteeniga kokku puutuda võivad põhjustada lisastressi.
Kui levinud on tsöliaakia ja gluteenitundlikkus?
Tsöliaakiat esineb umbes 1%-l elanikkonnast – USA-s hinnanguliselt 2 miljonil inimesel. Rootsi lastel on tsöliaakia risk ligi kaks korda kõrgem kui Ameerika lastel — ligikaudu 3% esinemissagedus. Süüdlasteks peetakse geneetika ja keskkonna interaktsiooni. Euroopa ja globaalne kontekst näitab aga, et tsöliaakia on suhteliselt haruldane, kuid siiski märkimisväärne (0,7–1,4%).
Gluteenitundlikkus võib mõjutada kuni 6% elanikkonnast ehk umbes 20 miljonit inimest.
Gluteen ei põhjusta enamikul inimestel terviseprobleeme, kuid osadel võib see vallandada keerulisi ja tõsiseid sümptomeid. Gluteenitundlikkus ja tsöliaakia võivad olla seotud mitte ainult seedetrakti vaevustega, vaid ka vaimse tervise häiretega – alates depressioonist ja ärevusest kuni raskemate seisunditeni. Gluteenivaba dieet võib mõnele pakkuda leevendust, kuid teadus ei anna veel ühest vastust kõigile.
Seega on oluline pöörduda arstiga nõu pidama, kui kahtlustate, et gluteen mõjutab teie tervist. Ainult professionaalne diagnoos ja juhendatud toitumine aitavad vältida asjatuid piiranguid või vastupidi – märkamata jäänud terviseriske.
NordenBladet – Norra Kultuuridirektoraat* (norra keeles Kulturdirektoratet) on esitanud ametliku vabanduse naftafondi juhile Nicolai Tangenile** (59) ja Kagge kirjastusele pärast seda, kui ajakirjanik sai enne ametlikku ilmumist lugeda Tangeni uut raamatut. Juhtum tekitas tugevat pahameelt nii autoris kui ka kirjastuses.
Ajakirjanik sai lugeda avaldamata käsikirja
Tangenilt ilmuv raamat „Alt jeg har lært om ledelse” („Kõik, mida olen õppinud juhtimisest”) oli saadetud Kultuuridirektoraadile seoses Norra aimekirjanduse e. populaarteadusliku kirjanduse hankeskeemiga, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Ootamatult sai aga väljaande E24 ajakirjanik loa käsikirja direktoraadi ruumides lugeda.
See samm tekitas suurt pahameelt, kuna materjal polnud veel avalikkusele kättesaadav. Kagge kirjastus nimetas juhtunut šokeerivaks ning rõhutas, et tegu oli usaldust kahjustava teoga.
Kõik, mida olen juhtimise kohta õppinud (originaalpealkirjaga: Alt jeg har lært om ledelse. Av Askeladden, en pokerspiller og verdens smarteste sjefer) raamatu alapealkiri: „Askeladdenist***, pokkerimängijast ja maailma nutikaimatest juhtidest” Autorid: Nicolai Tangen, Ellen Emmerentze Jervell
Kogu oma professionaalse karjääri jooksul on Nicolai Tangen vestelnud maailma parimate ülemustega. Selles mõtlemapanevas ja meelelahutuslikus raamatus jagab ta kõige olulisemaid asju, mida ta on õppinud. See on käsiraamat kõigile, kes teisi juhivad, ja isiklik lugu naftafondi haldurilt.
Populaarses taskuhäälingusaates “In good company” (tõlge: Heas seltskonnas) vestleb Nicolai Tangen maailma suurimate ettevõtete juhtide, sporditähtede, psühholoogide ja teiste mõtlejatega juhtimisest. Selles raamatus kogub ta kokku olemuse ja jagab ootamatuid mõtisklusi oma elu ja töö kohta. Allikas: kagge.no
Raamatu ilmumine toodi ettepoole
Skandaali tõttu pidi kirjastus raamatu ilmumise kuupäeva muutma – esialgselt plaanitud 29. augusti asemel jõudis teos lettidele juba 5. augustil. Muudatus oli tingitud asjaolust, et E24 avaldas loo raamatu sisust tuginedes käsikirjast loetule.
Kultuuridirektoraadi ametlik vabandus
Pärast avalikku kriitikat saatis Kultuuridirektoraat Tangenile ja Kaggele ametliku vabanduskirja. Tegevdirektor Yngve Seierstad Stokke kinnitas, et tegu ei olnud tahtliku usalduse rikkumisega:
„Me mõistame väga hästi, et otsus anda ligipääs avaldamata käsikirjale on tekitanud teile negatiivseid tagajärgi. See ei olnud meie kavatsus ning me soovime vabandada ebamugavuste eest, mida meie tegevus raamatu ilmumise ümber põhjustas,” seisis kirjas.
Oluline pretsedent
Juhtum on tekitanud arutelu Norra kultuuriringkondades, kuivõrd range peab olema ümberkäimine teostega, mis on esitatud riiklike programmide raames, kuid pole veel ametlikult avaldatud. Asjatundjate hinnangul võib see pretsedent mõjutada edasisi reegleid ja läbipaistvust kirjastuste ning riiklike institutsioonide koostöös.
____________________________________
* Norra Kultuuridirektoraat (norra keeles Kulturdirektoratet) on Norra riiklik ametiasutus, mis tegutseb Kultuur- ja võrdõigusministeeriumi alluvuses. Selle peamised ülesanded on:
jagada ja hallata riiklikke kultuuritoetusi (näiteks kirjanduse, muusika, teatri ja filmikunsti projektidele),
koordineerida riiklikke kunstide ja kultuuri arenguprogramme,
korraldada ja jälgida raamatute riiklikku sisseostu programmi (et uued teosed jõuaksid raamatukogudesse üle Norra),
edendada kultuuripoliitikat ja rahvusvahelist kultuurikoostööd,
tagada, et kunst ja kultuur oleksid kättesaadavad kogu elanikkonnale.
Lihtsamalt öeldes on see asutus, mis toetab ja korraldab Norra kultuurielu riiklikul tasandil – jagab raha, hindab projekte ja seisab selle eest, et kultuur oleks ühiskonnas nähtaval ja kättesaadav.
** Nicolai Tangen on Norra majandustegelane ja filantroop, kes juhib alates 2020. aastast Norra riiklikku naftafondi (Statens pensjonsfond utland), mis on maailma suurim riiklik investeerimisfond. Ta sündis 1966. aastal Kristiansandis ning omandas hariduse nii majanduse kui ka kunstiajaloo vallas. Enne naftafondi juhiks saamist rajas ta Londonis eduka investeerimisettevõtte AKO Capital, mis keskendus aktsiaturgudele. Tangen on tuntud ka oma ulatusliku kunstikogu ja kultuuriprojektide toetamise poolest, sealhulgas Kristiansandi uue kunstimaja Kunstsilo rajamise eest. Tema ametissenimetamine tekitas Norra ühiskonnas palju arutelu võimalike huvide konfliktide tõttu, kuid Tangen loobus erahuvidest, et tagada läbipaistvus ja usaldus fondi juhtimisel.
*** Askeladden on üks tuntumaid tegelasi Norra rahvamuinasjuttudes, eriti kogumikus „Norske Folkeeventyr”, mille talletasid Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moe. Nimi Askeladden tähendab sõna-sõnalt „tuhapoisikest” või „tuhkatoosi juures istujat”, sest ta on sageli kujutatud kodus ahju kõrval istumas ja on teiste silmis laisavõitu või saamatu. Muinasjuttudes on ta tavaliselt kolme venna noorim, keda alguses alahinnatakse, kuid just tema nutikus, leidlikkus ja võime kasutada väikseid juhuseid viivad lõpuks eduni.
Askeladden võidab raskusi tänu kavalusele, kannatlikkusele ja heale südamele, mitte jõule või jõukusele. Ta satub tihti seiklustesse, kogub näiliselt kasutuid asju ning kasutab neid hiljem ootamatult targal viisil, et probleeme lahendada või kuningatütre kätt võita. Askeladden sümboliseerib lihtsat inimest, kes tõuseb suurteks tegudeks just leidlikkuse ja visaduse kaudu.
Norras on Askeladdenist saanud rahvuskultuuri sümbol – ta kehastab optimistlikku vaimu ja usku, et igaüks, ka kõige tagasihoidlikum, võib nutikuse ja pealehakkamisega kaugele jõuda.
NordenBladet – Põhjamaid on haaranud vihmad ning sagedane äike. Viimane on aga võimas ja aukartustäratav loodusnähtus, mida me sageli akna tagant imetleme. Kuid kui välk juba taevas sähvib ja äikesetormi mürin kõrvus kajab, võib hooletu käitumine osutuda lausa eluohtlikuks. Allpool on toodud kõige sagedasemad vead, mida äikese ajal tehakse – ja miks just need kohad on kõige rumalamad, kuhu sattuda.
1. Ära ole vees või selle lähedal
Ujumine või lihtsalt veepiiril viibimine on äikese ajal üks suurimaid riske. Välk otsib maapinnani jõudes alati lühimat ja parimat teed ning vees on see tavaliselt inimese pea. Ka rannas, veepiiri ääres või paadis olles pole turvaline – välk võib lüüa vette ka kaldalt.
Mida teha?
Kui äike läheneb, lahku kohe veest ning mine siseruumidesse või autosse.
2. Ära ole puude all või avatud väljal
Sageli tormavad inimesed vihma eest varju suure puu alla – kuid see on äikese ajal üks ohtlikumaid kohti. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure niiskusesisalduse tõttu. Välk tabab kõige kõrgemat objekti ümbruses ja see võib olla just see puu, mille all seisad. Sama kehtib avatud põldude või rannaliiva kohta, kus inimene võibki olla ainus kõrgem punkt.
Mida teha?
Kui läheduses pole hoonet ega autot, kükita, hoia jalad koos ning käed ümber põlvede ning väldi lamamist maapinnal.
Kuigi tundub ju loogiline, et pikali heites, oled “madalam” ja justkui vähem sihtmärk, teeb lamamine olukorra tegelikult ohtlikumaks – põhjuseks on mööda maapinda leviv elektrivool.
Kui välk lööb näiteks puusse, posti või maapinda sinu lähedal, ei kao elektrienergia hetkega. See levib edasi mööda maapinda eri suundades. Maas lamades, puutub suurem osa sinu kehast maaga kokku, mis tähendab, et voolul on sinu kaudu rohkem teid liikuda.
3. Ka kodus on kohti, mis on ebaturvalised
Kuigi kodu (siseruumid) on kõige turvalisem paik äikese eest, pole see siiski täiesti riskivaba. Levinud vead on näiteks:
duši alla minek või kraani kasutamine – metalltorud võivad juhtida elektrit, kui välk tabab maja lähedust;
kodumasinate ja televiisori vooluvõrku jätmine – välgulöök võib rikkuda tundlikku elektroonikat;
akende lähedal seismine – löök võib kahjustada ka klaasi või paisata killud sisse.
Hoonete kaitseks välgu eest, tuleb ehitiste kõrgematesse kohtadesse paigaldada korralikud piksevardad. Kindlasti ei ole äikesetormi ajal ka õige aeg ahju kütmiseks (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana ja võib kergelt tekitada tulekahju).
Mida teha?
Lülita välja ja eemalda pistikust kodumasinad ja meelelahutusseadmed.
Väldi kraanide ja duši kasutamist.
Püsi toa keskmises osas, eemal akendest ja ustest.
Ära küta ahju.
4. Telefon ja elektroonika
Hea uudis on see, et mobiiltelefoni kasutamine äikese ajal on ohutu – aga ainult siis, kui seda ei laeta. Laadija ühendab telefoni otse elektrivõrguga, mis võib välgulöögi korral kahjustada nii seadet kui inimest.
Kuhu kindlasti mitte minna äikese ajal?
Vette (ujuma, paadiga järvele, randa)
Suure puu alla
Avatud põllule või rannaliivale
Duši alla või kraani alla
Metallkonstruktsioonide või mastide lähedusse
Kuidas targalt käituda?
Mine siseruumidesse või autosse.
Hoia eemale veest ja avatud maastikust.
Lülita välja tundlik elektroonika.
