Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1761 POSTS 0 COMMENTS

Rootsi: Svea apellatsioonikohus vaatab sĂŒgisel lĂ€bi Henrik Landerholmi kohtuasja

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Svea apellatsioonikohus (Svea hovrĂ€tt) on mÀÀranud istungite aja Rootsi endise riikliku julgeolekunĂ”uniku Henrik Landerholmi kohtuasjas, kus teda sĂŒĂŒdistatakse salajaste andmete hooletus kĂ€sitlemises.

Kohtuasi puudutab intsidenti, kus Landerholm jĂ€ttis Stockholmi lĂ€hedal asuvas koolituskeskuses lukustamata seifi maha salajasi dokumente. Eelmise aasta sĂŒgisel langetas Attunda maakohus otsuse, millega mĂ”istis Landerholmi Ă”igeks, leides, et tema tegevus ei kvalifitseeru raskeks hooletuseks. Prokurörid esitasid otsuse peale apellatsioonkaebuse ning nĂŒĂŒdseks on Svea apellatsioonikohus kinnitanud, et kohtuasja arutamine leiab aset 24.–28. septembrini.

Taust ja positsioon

Henrik Landerholm on pikaajalise ja silmapaistva karjÀÀriga Rootsi diplomaat ning julgeolekuekspert. Ta on tÀitnud olulisi rolle Rootsi riigikaitses ja vÀlispoliitikas:

  • Riiklik julgeolekunĂ”unik: Landerholm tegutses Rootsi riikliku julgeolekunĂ”unikuna, olles ĂŒks peamisi isikuid riigi julgeolekupoliitiliste otsuste kujundamisel.

  • Varasem kogemus: Oma karjÀÀri jooksul on ta töötanud Rootsi suursaadikuna nii Araabia Ühendemiraatides kui ka LĂ€tis ning olnud pikalt tegev poliitikas, sealhulgas parlamendiliikmena ja Rootsi riigikaitsekomisjoni esimehena.

Landerholmi praegune kohtuprotsess on keskendunud tema tegevuse juriidilisele hindamisele seoses dokumentide sÀilitamisega. Kohtuistungite eesmÀrk on vÀlja selgitada, kas maakohtu varasem hinnang, mille kohaselt ei olnud tegemist kuriteoga, jÀÀb kehtima vÔi muutub apellatsioonikohtu otsusega.

Luksusajakirja UURING: Rootsi miljonĂ€ride valik on M – saaksid oma enamuse

Connoisseur

NordenBladet – VĂ€rskest Rootsi luksusajakirja Connoisseur lĂ€bi viidud uuringust selgub, et kui Rootsi miljonĂ€rid saaksid valimiste tulemusi ĂŒksinda mÀÀrata, saavutaks Moderaatide partei (Moderaterna) riigipĂ€eval absoluutse enamuse.

Uuring, mis viidi lÀbi ajakirja lugejate seas, nÀitab, et Moderaadid (M) koguksid nende valijate toetuse korral 58,2 protsenti hÀÀltest. Parempoolse tiiva toetus on lugejate seas mÀrkimisvÀÀrne: Rootsi Demokraadid (SD) saaksid 11,9 protsenti ja Kristlikud Demokraadid (KD) 10,3 protsenti. Praeguse opositsiooni erakonnad (vasaktsentristlik blokk) jÀÀksid uuringu kohaselt kokku vaid 13,4 protsendi juurde.

Majandus on prioriteet
KĂŒsitlusest ilmneb, et Rootsi jĂ”ukamate valijate jaoks on kĂ”ige olulisemateks teemadeks majandus, Ă”iguskord ning tervishoid.

Ajakirja asutaja Susanne Ytterskog kommenteeris tulemusi pressiteates jĂ€rgmiselt: „Keskendumine riigi majandusele, Ă”iguskorrale, maksudele, ettevĂ”tlikkusele ja ettevĂ”tlusele, mis ehitavad Rootsi jĂ”ukust, on pĂ”hjuseks, miks Moderaadid on Rootsi miljonĂ€ride seas kĂ”ige populaarsem erakond.“

Rootsis toimuvad korralised ĂŒldvalimised (riigipĂ€eva valimised) iga nelja aasta tagant. Viimased valimised toimusid 11. septembril 2022. JĂ€rgmised korralised riigipĂ€eva valimised Rootsis toimuvad 13. septembril 2026.

_____________________________

Connoisseur on Rootsi elustiiliajakiri, mis on suunatud rikkamale sihtrĂŒhmale (kĂ”rge netovÀÀrtusega isikutele). Ajakiri keskendub luksustoodetele, eksklusiivsetele elamustele ja finantsteemadele ning seda levitatakse sageli sihipĂ€raselt Rootsi kĂ”ige jĂ”ukamatele leibkondadele.

Avafoto: VÀljavÔte connoisseurint.se veebilehest (Nummer 1-2026)

Stockholmi börs jĂ€tkab tĂ”usulainel: investorite optimism pĂŒsib kĂ”rgel

NordenBladet – Stockholmi börs alustas uut nĂ€dalat positiivses meeleolus, jĂ€tkates muljetavaldavat vĂ”idukĂ€iku. Vaatamata sellele, et mitmed rahvusvahelised turud, sealhulgas London ja New York, on tĂ€na pĂŒhade tĂ”ttu suletud, on Rootsi börsiindeksid liikunud kindlalt ĂŒlespoole.

PÀrast tugevat eelmise nÀdala lÔppu, mil turg saavutas nn tÀiusliku nÀdala, jÀtkub tÀna, 25. mail, investorite riskivalmiduse kasv.

Peamised turuliikumised

  • Indeksid: Nii laiapĂ”hjaline OMXSPI kui ka suurfirmasid koondav OMXS30 on nĂ€idanud stabiilset tĂ”usu, kauplemise keskpaigaks oli OMXS30 tĂ”usnud ligikaudu 1,4 protsenti, jĂ”udes tasemele 3 190 punkti.

  • Sektorite lĂ”ikes: Tehnoloogiasektor on nĂ€idanud pĂ€eva parimat minekut, kasvades 2,7 protsenti. Samas on energiasektor jÀÀnud surve alla, kandes ligi 1,3-protsendilist langust.

  • Individuaalsed aktsiad: Investeerimisfirma Kinnevik tĂ”usis mĂ€rgatavalt (ligikaudu 5 protsenti) pĂ€rast uudist, et ettevĂ”te on mÀÀranud oma uueks tegevjuhiks Helena Saxoni. Samuti on tĂ€helepanu keskpunktis olnud Boliden ja Volvo, mis on samuti nĂ€idanud tugevat kasvu.

Optivismi taga on geopoliitilised signaalid

Turu positiivse meeleolu peamiseks mootoriks on nÀdalavahetusel saabunud teated USA ja Iraani vaheliste diplomaatiliste suhete paranemisest. USA president Donald Trump on viidanud, et lÀbirÀÀkimised Iraaniga liiguvad konstruktiivses suunas.

See uudis on toonud kaasa mĂ€rgatava leevenduse energiaturul: naftahinnad on langenud umbes 5 protsenti, mis on investorite silmis vĂ€hendanud inflatsiooni- ja geopoliitilisi hirme. Odavnev tooraineenergia on ĂŒldise turu optimismi toetavaks teguriks, aidates kompenseerida teatud majandussektorite survet.

Geopoliitiline ebakindlus ja energeetiline surve: Taani majandus seisab silmitsi keeruliste aegadega

Geopoliitiline ebakindlus ja energeetiline surve: Taani majandus seisab silmitsi keeruliste aegadega

NordenBladet – Taani majandusministeerium avaldas laupĂ€eval, 23. mail, oma uusima majandusprognoosi, mis maalib tulevikust mĂ”nevĂ”rra ettevaatlikuma pildi kui eelnevatel aastatel. PĂ€rast pikemat perioodi, mil Taani majandus on nĂ€idanud ĂŒllatavat vastupidavust, on saabumas jahtumise faas, mida juhivad eelkĂ”ige globaalsed vĂ€lismĂ”jud.

Kasvutempo aeglustumine on vÀltimatu

Ministeeriumi vÀrskete andmete kohaselt on oodata SKP kasvu mÀrgatavat aeglustumist. Kui veel hiljuti nautis Taani jÔulist majandusaktiivsust, siis kÀesoleva aasta prognoosiks on seatud 2,7% ning 2027. aastal oodatakse selle langemist vaid 1,6%-ni.

Majandusministeeriumi analĂŒĂŒtikud rĂ”hutavad, et tegemist ei ole juhusliku langusega, vaid konkreetsete vĂ€lisfaktorite koostoimega. Peamiseks mureallikaks on tĂ”usnud LĂ€his-Ida konflikti eskaleerumine, mis on toonud kaasa uue ebastabiilsuse laine energiaturgudel. See on omakorda tĂ”stnud sisendhindasid ja loonud ettevĂ”tluskeskkonnas atmosfÀÀri, kus pikaajalisi investeeringuid planeeritakse senisest ettevaatlikumalt.

Ravimitööstuse „ime“ stabiliseerub

Aastaid on Taani majanduskasvu ĂŒheks peamiseks veduriks olnud riigi vĂ”imas farmaatsiasektor, eriti uudsete kaalulangetusravimite tootmine. Uus prognoos aga hoiatab, et see erakordne kasvumootor on jĂ”udmas stabiliseerumisperioodi.

  • Tihenev konkurents: Rahvusvahelisel turul on tekkinud uusi konkurente ja alternatiivseid lahendusi, mis vĂ€hendavad Taani ravimihiiglaste senist turudominantsi.

  • MĂ”ju SKP-le: Kuna farmaatsiasektori panus oli riigi majanduskasvus vĂ€ga suur, avaldab selle sektori jahtumine otsest mĂ”ju ka ĂŒldistele riiklikele majandusnĂ€itajatele.

Ebakindlus kui uus normaalsus

Lisaks energiahindadele ja ravimitööstuse muutustele toob raport vÀlja ka tarbijate kindlustunde kÔikumise. Finantsturgude volatiilsus, mida on pÔhjustanud nii geopoliitilised pinged kui ka intressimÀÀrade oodatust aeglasem normaliseerumine, on pannud nii kodumajapidamisi kui ka investoreid ettevaatlikkusele.

Taani majandusministeerium rĂ”hutab siiski, et vaatamata prognoositavale aeglustumisele, sĂ€ilib riigi majanduse alusvundament tugevana. Tööpuudus pĂŒsib ajalooliselt madalal tasemel ning riigi rahandus on jĂ€tkuvalt heas seisus. Ees ootav periood nĂ”uab aga valitsuselt ja ettevĂ”tjatelt paindlikkust, et kohaneda maailmaga, kus “ebakindlusest on saanud uus normaalsus”.

Allikas: Denmark’s Annual Progress Report 2026
Avafoto on illustreeriv.

Kaheaastane Lucas leiti eile Ôhtul Rootsist pÀrast 13 tundi kestnud otsinguid elusana

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Kaheaastane poiss on haiglas pĂ€rast 13 tundi kestnud kadumist Rootsis. Lisaks politseile ja sĂ”javĂ€ele osalesid NyĂ„keri otsingutes ka Kadunud Inimeste Ühing, mĂ€gede pÀÀsteteenistus ja hĂ€daabiteenistused. 

PĂŒhapĂ€eval Rootsis NyĂ„kerist kadunud kaheaastane poiss leiti pĂ€rast 13 tundi kestnud kadumist elusana. Sellest teatas politseijaoskonna juht Andreas SchĂ€ufele Rootsi uudisteagentuurile TT, vahendab dr.dk.

Poiss on veidi maha jahtunud ja viidud haiglasse, ĂŒtleb ta. Laps leiti esmaspĂ€eva Ă”htul veidi pĂ€rast kella 1.00.

Poiss kadus pĂŒhapĂ€eva hommikul oma kodust Kirde-Rootsis, misjĂ€rel tema sugulased hĂ€irekella tĂ”stsid.

Politsei ja vabatahtlikud otsisid poissi tundide kaupa.

Ka organisatsioon Missing People aitas koordineerida poisi otsinguid, kes leiti elusana.

Martin Persson organisatsioonist Missing People ĂŒtles pĂŒhapĂ€eval TV4 Nyheternale, et nad olid poisi leidmiseks kasutanud termokaamerat. Termokaameraga saab mÔÔta temperatuurierinevusi pindadel.

Koerad, droonid ja helikopterid

PĂŒhapĂ€eva jooksul toimus ulatuslik otsing koerapatrullide, droonide ja helikopteriga, et leida peagi kolmeaastaseks saav poiss.

Politsei ei soovi TT-le kommenteerida, kas kahtlustatakse kuritegu, kuid pĂŒhapĂ€eva alguses seda ei kahtlustatud.

Appi kutsuti ka sÔjavÀgi

Kuna poiss oli olnud kadunud juba ĂŒheksa tundi, kutsuti kohale ka sĂ”javĂ€gi.

Otsingutes osales 70 sÔjavÀelast, sealhulgas 30 kodukaitsjat ja 40 ajateenijat, kirjutab Rootsi ajaleht Expressen.

NyĂ„ker, metsa ja maapiirkonnaga ĂŒmbritsetud vĂ€ikelinn, asub 600 kilomeetrit Rootsi pealinnast Stockholmist pĂ”hja pool.