Esmaspäev, oktoober 13, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1454 POSTS 0 COMMENTS

Saatse elanikud nõuavad uue tee ehitamise kiirendamist pärast pingete kasvu piirialal

NordenBladet – Hiljutised sündmused Värska-Saatse maanteelõigul, mis läbib Venemaa territooriumi, on kohalike elanike seas tekitanud uut ärevust ja toonud teravalt esile vajaduse kauaoodatud ümbersõidutee järele. Pärast relvastatud gruppide ilmumist tee äärde ja sellele järgnenud ajutist tee sulgemist Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt, nõuavad setomaalased otsustajatelt kiiret tegutsemist.

Saatse piirkonna elanikud on aastakümneid harjunud elama teadmisega, et osa nende igapäevasest liikumisteest kulgeb läbi niinimetatud Saatse saapa – Venemaa Föderatsiooni territooriumi. See on tähendanud pidevat kohanemist piirangutega ja Venemaa piirivalvurite kohaloluga. Nüüd on aga olukord muutunud pingelisemaks.

Viimastel päevadel on piirkonnas märgatud relvastatud gruppe, mis sundisid PPA-d tagama Eesti inimeste ohutuse ja sulgema ajutiselt Saatse saapa läbisõidu. See on tekitanud kohalikes pahameelt ja etteheiteid valitsuse suunas, kes on uue tee ehitusega aastaid venitanud.

“Jääb mulje, et kuna meie kant on väike ja rahvast vähe, siis lükatakse uue tee ehitust aina edasi,” lausus kodurestorani Magõkõnõ perenaine Sirje Kruusamäe Aktuaalsele kaamerale. “Praegu pani PPA tee kinni, aga sama hästi võib seda teha ka Venemaa. See võib juhtuda igal hetkel, kuid uue tee ehitusega on venitatud ja venitatud.”

Ebakindlus on sundinud paljusid, sealhulgas riigiametnikke ja turiste, seda teelõiku vältima juba aastaid. “On olnud seltskondi, kes juba paar aastat tagasi ei riskinud siit otse tulla ja valisid pikema, kuid turvalisema tee üle Matsuri,” lisas Kruusamäe.

Saatse piiripunkt








Praegune olukord pikendab märgatavalt päästeameti ja kiirabi reageerimisaega piiriäärsetesse küladesse. Setomaa vallavanem Raul Kudre rõhutas, et tegemist on kriitilise infrastruktuuriobjektiga. “Saatse nulk on umbes 160 elanikuga piirkond, suvel isegi rohkem. Lisaks asub siin 50-kohaline hooldekodu, kus käivad igapäevaselt külas omaksed,” selgitas Kudre. “Seda teed on vaja ja see tuleks ehitada valmis kiirendatud korras.”

Riik on lubanud Saatse saapast mööda viiva tee rajamisega edasi liikuda. Väiksema teelõigu ümbersõidu ehitusega on plaanis alustada 2026. aastal, kuid suurema lõigu jaoks otsitakse endiselt parimat trassialternatiivi. Kohalike elanike jaoks on aga iga viivitatud päev samm ebakindluse suunas.

Saatse – kultuuripärl piiri ääres

Saatse, seto keeles tuntud ka kui Satserina, on väike, kuid rikkaliku ajalooga küla Setomaal, mis on tuntud oma ainulaadse kultuuripärandi poolest. Küla on koduks mitmetele vaatamisväärsustele, mis meelitavad ligi nii ajaloo- kui ka kultuurihuvilisi. Üks olulisemaid neist on Saatse Suurmärter Paraskeva kirik, mis valmis 1801. aastal ja on oluline palverännakute sihtkoht, eriti päätnitsapäeval, mida tähistatakse juuli viimasel reedel.

Lisaks kirikule asub Saatses ka Saatse Muuseum, mis pakub külastajatele põhjaliku ülevaate setode elust, ajaloost ja traditsioonidest. Muuseumihoone, mis on kunagi olnud nii mõisahäärber kui ka koolimaja, on iseenesest vaatamisväärsus. Muuseumi juurest algab ka matkarada, mis viib huvilised avastama piiriäärset loodust. Saatse ei ole aga ainult ajalugu – see on ka elav kogukond, mis hoiab au sees oma traditsioone, nagu näitab iga-aastane Satserinna Sõirapäev, mis toob kokku parimad kohaliku hõrgutise, sõira, valmistajad.

Fotod: NordenBladet

Plaanitav seadusemuudatus: Eramajade KASUTUSLOA nõue võib asenduda lihtsama teatisega

Elusaseme kasutusloa saamine muutub lihtsamaks

NordenBladet – Valitsus plaanib lähiajal arutada seadusemuudatust, mis asendaks eramute ja paarismajade kohustusliku ning sageli bürokraatliku kasutusloa lihtsama kasutusteatisega. Ettevõtjate nõukoja algatatud ettepanek on saanud Kliimaministeeriumi toetuse ja selle eesmärk on vähendada nii omanike ajakulu kui ka rahalisi kohustusi.

Eesmärk on vähendada bürokraatiat

Ettevõtjate nõukoja juhi Viljar Arakase sõnul on praegune kasutusloa taotlemine eriti keeruline just tavainimesele, kes endale kodu rajab, vahendab ERR. Uue korra järgi piisaks ehitusloa alusel valminud elamu puhul vaid omaniku teatisest.

See aga ei tähenda, et ehituskvaliteedis antaks järele – ehitama peab endiselt projekti järgi ning kohalikul omavalitsusel säilib õigus kahtluse korral hoonet kontrollida. Muudatus ei laieneks suurtematele kortermajadele ja ei kehtiks tagasiulatuvalt.

Ministeerium toetab ja laiendab ideed

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo kinnitas, et ministeerium peab muudatust mõistlikuks. Veelgi enam, ministeeriumi plaan on lihtsustatud korda laiendada ka vanematele, enne 1995. aastat ehitatud hoonetele, millel seni kasutusluba puudub. See muudaks nende seadustamise oluliselt lihtsamaks, asendades praegused kulukad auditid vaid mõõdistamise ja andmete registrisse kandmisega. Lisaks on kavas vähendada ka praegust 500-eurost riigilõivu.

Teised plaanitavad muudatused

Lisaks elamutele on plaanis leevendada nõudeid ka väiksematele abihoonetele ning lihtsustada detailplaneeringute täpsustamist.

Seaduseelnõu on valitsusele esitatud ning ootab lähinädalatel heakskiitu, et seejärel Riigikokku saata. Eelmisel aastal anti kasutusluba ligikaudu 1650 üksik- ja paariselamule.

Riigikohus: valimisõigus on kodaniku eesõigus. Eesti riigi tuleviku kujundamisel saavad poliitiliselt kaasa rääkida vaid kodanikud

Eesti riigi tuleviku kujundamisel saavad kaasa rääkida vaid kodanikud

NordenBladet – Riigikohus tegi olulise otsuse, millega kinnitas, et valimisõiguse sidumine kodakondsusega on põhiseadusega kooskõlas. Kohus lükkas tagasi Kohtla-Järve linnavolikogu kaebuse, leides, et Riigikogu tegevus põhiseaduse muutmisel oli korrektne ega rikkunud omavalitsuste õigusi.

Selle aasta märtsis otsustas Riigikogu ülekaaluka häälteenamusega (93 poolt, 7 vastu) muuta põhiseadust. Muudatuse tulemusena kaotasid kohalikel valimistel hääleõiguse kolmandate riikide kodanikud ja tulevikus kaotavad selle ka kodakondsuseta isikud. See samm tekitas küsimusi Kohtla-Järvel, kus muudatus puudutab suurt osa elanikkonnast.

Selge seos riigi ja valija vahel

Kohtla-Järve volikogu leidis, et pikaajalistelt elanikelt hääleõiguse võtmine kahjustab kogukonna sidet ja usaldust riigi vastu. Samuti viidati rahvusvahelisele tavale mitte muuta valimisreegleid vahetult enne valimisi.

Riigikohus aga selgitas, et tegemist polnud tavalise seaduse, vaid põhiseaduse enda muutmisega. Põhiseaduse muutmise range kord ja vajadus laiapõhjalise poliitilise toetuse järele tagavad, et otsus on kaalutletud ega teeni ühegi kitsa huvigrupi eesmärke. See on põhimõtteline otsus, mis defineerib, kes saavad riigi tuleviku kujundamisel kaasa rääkida.

Kodakondsus kui alus poliitilistele õigustele

Otsuse tuum on selge: valimisõigus on eelkõige poliitiline õigus, mis tuleneb kodakondsusest. Riigikohus rõhutas, et Eestil pole rahvusvahelist kohustust anda hääleõigust neile, kes pole riigi kodanikud.

Seega ei ole tegemist kellegi karistamise või kõrvalejätmisega, vaid pigem põhimõttelise selguse loomisega. Valimistel osalemine on viis, kuidas kodanikud teostavad oma võimu ja vastutust riigi ees. Seadusemuudatus tugevdab kodakondsuse väärtust ja seostab selle otseselt õigusega osaleda Eesti poliitilises elus. Inimestele, kes seni pole oma kodakondsust määratlenud, annab see selge signaali: täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks olemine ja riigi tuleviku suunamine käib käsikäes kodakondsuse omamisega.

Avafoto: Tallinn, Eesti (Unsplash)

USA senat suurendab oluliselt Balti riikide julgeolekutoetust

USA senat suurendab oluliselt Balti riikide julgeolekutoetust

NordenBladet – USA senat kiitis ülekaaluka toetusega heaks riigikaitse-eelarve, mis näeb ette senisest märkimisväärselt suurema rahalise toe Eestile, Lätile ja Leedule. Otsus on selge märk Ameerika Ühendriikide pühendumusest NATO idatiiva kaitsmisele Venemaa agressiooni taustal.

Neljapäeva (09.okt) hilisõhtul kiitis senat häältega 77:20 heaks 925 miljardi dollari suuruse riigikaitse volitusseaduse (NDAA). Selle oluliseks osaks on Balti julgeolekualgatus (BSI), mille kaudu on USA on ka varem toetanud Balti riikide kaitsevõime arendamist.

Toetus kasvab kolmandiku võrra

Kuigi täpset summat pole veel avalikustatud, on oodata toetuse olulist kasvu. Kui viimastel aastatel on Balti riigid saanud BSI kaudu ligikaudu 230 miljonit dollarit aastas, siis senati välissuhete komitee on teinud ettepaneku eraldada aastatel 2026–2028 igal aastal 350 miljonit dollarit. Eesti kaitseministeerium on seda suurusjärku kinnitanud.

Raha kasutatakse Balti riikide sõjavägede moderniseerimiseks ning koostöövõime parandamiseks USA ja teiste NATO liitlastega. Eelnõu annab ka konkreetse loa mitmikraketiheitjate HIMARS tarnimiseks, mis kiirendab oluliselt regiooni kaitsevõime tugevdamist.

Selge sõnum Venemaale

Otsus tehti hiljutiste julgeolekuintsidentide, sealhulgas Venemaa droonide ja hävitajate õhurikkumiste taustal NATO riikide, kaasa arvatud Eesti, õhuruumis. Eelnõu mõistab sellised provokatsioonid hukka ja kinnitab NATO artikkel 5 kehtivust, mis käsitleb kollektiivset enesekaitset.

Lisaks näitab eelnõu USA välispoliitika fookuse nihkumist. Selles tühistatakse 2002. aasta Iraagi sõja volitus ning nõutakse, et kaitseministeerium hakkaks kongressile esitama iga-aastaseid aruandeid Venemaa varjatud tegevuste, näiteks sabotaaži ja desinformatsiooni kohta.

Seaduse jõustumiseks tuleb senati versioon nüüd kooskõlastada esindajatekojas heaks kiidetud eelnõuga.

Noorte kuulmine on kõrvaklappide tõttu ohus: uus uurimus paljastab murettekitavad harjumused

Kõrvaklapid võivad tuua tõsise kuulmiskahjustuse

NordenBladet – Kõrvaklappide sage ja vali kuulamine on saamas noorte seas tõsiseks terviseriskiks, mis võib viia püsiva kuulmislanguse ja tinniruseni. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasuurimus näitab, et paljud noored ei ole ohtudest teadlikud, kogevad juba esimesi sümptomeid ning alahindavad ka kõrvaklappide puhastamise olulisust.

Miljard noort riskigrupis

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab, et enam kui miljardit noort ähvardab ebasobivate kuulamisharjumuste tõttu vältimatu kuulmiskahjustus. Probleemi tõsidust kinnitab ka gümnasist Marie Muinasmaa uurimistöö, mis leidis, et ligi kolmandik tema kooli õpilastest on juba kogenud kuulmislangusele viitavaid sümptomeid, näiteks tinnitust ehk vilinat kõrvades.

Kõrvasisesed klapid on valjemad

Müra kahjulikkust mõõdetakse detsibellides (dB) ning maksimaalseks ohutuks helitasemeks peetakse 70 dB. Võrdluseks, ööklubides võib müratase küündida üle 100 dB, mille puhul ei peeta üle 15 minuti viibimist enam ohutuks.

Muinasmaa mõõtis katse käigus erinevat tüüpi kõrvaklappide helirõhku ja tegi kindlaks olulise fakti: noorte seas kõige populaarsemad kõrvasisesed klapid tekitavad reeglina tugevama helirõhu kui suured, kõrva peal või ümber asuvad klapid. Kuna heli suunatakse otse kuulmekäiku, on ka kahjustuse risk suurem.

Unustatud oht: puudulik hügieen

Lisaks kuulmiskahjustusele peitub oht ka hügieenis. Uurimusest selgus, et vaid veerand noortest puhastab oma kõrvaklappe regulaarselt. Klappide jagamine kaaslastega ilma neid eelnevalt puhastamata loob soodsa pinnase haigustekitajate levikuks.

Uurimistöö tulemused rõhutavad teravat vajadust teavitustöö järele. Noori tuleb harida nii helitugevuse piiramise kui ka kuulamispauside tegemise olulisusest, et vältida elukestvaid kuulmisprobleeme.

Marie Muinasmaa uurimistöö “Kõrvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistide näitel” saavutas 2025. aastal õpilaste teadustööde riikliku konkursil gümnaasiumiastmes II koha, pälvis Tallinna Ülikooli eriauhinna ning esindas Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS) Lätis Riias. Tööd juhendas õpetaja Sirle Oja. Selle täispika versiooniga saab tutvuda õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.