NordenBladet – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) võtab viimast nädalat vastu lasterikaste perede kodutoetuse taotlusi. Viimane päev taotlust esitada on 20. oktoober 2025 (kuni kl 23.59), alates 21. oktoobrist on voor suletud.
Kodutoetust saavad lasterikkad pered (3 või enam last), kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Näiteks kui kodus puudub pesuruum või see on amortiseerunud, maja fassaad vajab soojustamist, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on süttimisohtlik.
Toetatakse nii perele kodu ostmist kui ka uue elamu püstitamist, samuti perele kuuluva eluruumi laiendamist ja renoveerimist.
Toetuse määramisel võetakse arvesse, kui suur oli pere 2024. aastal saadud maksustatav brutotulu pereliikme kohta – see võib olla 550 eurot pereliikme kohta kuus. Toetust saab taotleda kuni kaks korda: esmakordsel taotlemisel 12 000, teistkordsel taotlemisel 6000 eurot.
Pered, kes said toetust enne 26. novembrit 2019 ja ei ole pärast seda uut toetust saanud, loetakse esmakordseks taotlejaks ning neil on õigus toetust küsida kahel korral. Kui aga perele on toetust eraldatud esimene kord enne 26. novembrit 2019 ja teine kord pärast seda, on perel õigus toetust taotleda veel ühe korra. Varem toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud. Projekti elluviimise tähtaeg on kaks aastat alates taotluse rahastamise otsusest.
Taotlusvooru eelarve on 2,58 miljonit eurot ja seda rahastatakse riigieelarvest. Toetuse täpsemad tingimused ja info taotlemise kohta EISi veebilehelt SIIT.
NordenBladet – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja kuulutanud konkursi, mille eesmärk on leida projektipartner, kes töötaks välja ja viiks ellu tegevusi Ida-Virumaa eesti keelest erineva emakeelega mittetöötavate naiste kaasamiseks tööturule. Konkursi taotluste esitamise viimane päev on 14. november 2025.
Projekt on suunatud Ida-Virumaal elavatele tööealistele naistele, kes ei osale aktiivselt tööturul ning kelle emakeel ei ole eesti keel. Tihti tunnevad need naised end ühiskonnast eraldatuna ning neile suunatud teabe ja teenusteni jõudmine on osutunud keeruliseks. Algatatava programmi peamine siht on murda isolatsiooni, muuta sihtrühma hoiakuid, tõsta nende teadlikkust olemasolevatest tööturuteenustest ning kasvatada nende motivatsiooni ja valmisolekut tööle asumiseks.
Konkursi võitjalt oodatakse tervikliku ja uuendusliku kaasamisprogrammi loomist ja rakendamist. Programm peab sisaldama konkreetseid tegevusi sihtrühma leidmiseks, nende aktiveerimiseks ning edasise tööhõives püsimise toetamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata hoiakute muutmisele suunatud tegevustele, teadlikkuse suurendamisele ja praktiliste tugimeetmete pakkumisele, mis julgustaksid naisi sisenema tööturule ning seal edukalt toime tulema.
Kandideerijatel palutakse esitada selge visioon kavandatavast kaasamisprogrammist, mis hõlmab tegevuste eesmärke, ajakava ning kirjeldust kasutatavatest teoreetilistest mudelitest, meetoditest ja rahvusvahelistest headest praktikatest.
Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ raames. Tegevuste maksimaalne eelarve on 800 000 eurot ning abikõlblikkuse periood kestab kuni 31. detsembrini 2028.
Digitaalselt allkirjastatud taotlused tuleb esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi e-posti aadressile info@mkm.ee hiljemalt 14. novembriks 2025 kell 23.59. Hiljem laekunud taotlusi arvesse ei võeta.
NordenBladet – 10. oktoobril 2025 avalikustas Financial Timesi toega tehnoloogiaportaal Sifted koostöös Station Fi* ja Sistafundiga** esimese, igaaastaseks kavandatud edetabeli „100 Women in Tech in Europe“ – sada naist, kes kujundavad Euroopa tehnoloogiasektori tulevikku.
Naisasutajate juhitud ettevõtted saavad Euroopas endiselt väikse osa riskikapitalist, ning naisinvestorite osakaal jääb Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni (Invest Europe) andmetel vaid 5–15% vahele. Nimekirja eesmärk on tutvustada ja esile tõsta naisi, kes juhivad läbimurdelisi tehnoloogiaid, ehitavad mõjukaid ettevõtteid, sõlmivad määravaid tehinguid ning mõjutavad ökosüsteemi poliitika, regulatsiooni ja kultuuri tasandil.
Sel aastal kogus Sifted üle 2 500 nomineerimise; esmalt sõeluti need 200 kandidaadini ja seejärel valis lõpliku saja välja žürii, kuhu kuulusid muuhulgas Taavet Hinrikus (Wise/Plural), Anne Boden (Starling) ja teised Euroopa tipptegijad. Nimekiri avalikustati Sifted Summiti laval Pariisis.
Eestist pääsesid nimekirja (nimed on tähestikulises järjekorras):
Mis on: Eesti ringmajandusettevõte, mis toodab kaitsepakendeid jääkvillast, asendades fossiilkütustel põhineva mullikile. Mida teeb: Woola kasutab lambavilla šoki- ja soojusisoleerivaid omadusi ning pakub e-kaubandusele ja luksusbrändidele mullikile alternatiive (nt Bubble Wool), termovooodreid, pudelikaitseid jm. Ettevõte on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu (sh LVMH Innovation Award 2023 kestlikkuse kategoorias).
Hedi Mardisoo (Founder @ Cachet)
Mis on: Eesti insurtech-ettevõte, mis ehitab „platvormimajanduse“ (taksod, kullerid, jagamismajandus) jaoks paindlikke kindlustuslahendusi. Mida teeb: Cachet koondab ja rikastab töötaja(te) andmeid eri platvormidelt, et pakkuda tegelikule töökoormusele vastavat hinnastust ja kaitset; lisaks pakub Cachet Mobility operaatoritele pilvepõhist kindlustuse haldusplatvormi (riskiprofiilid, poliiside ja kahjude haldus, aruandlus).
Kärt Siilats (SuperAngel)
Mis on: Eesti varase faasi riskikapitalifond ja „company builder“, mille taga on tehnoloogiaettevõtjad ning ingelinvestorid. Mida teeb: SuperAngel investeerib peamiselt pre-seed ja seed voorudes ning aitab asutajaid praktiliselt (aeg, kogemus, võrgustik). Fondi tiimi kuulub ka Kärt Siilats (venture partner).
Sille Pettai (CEO @ SmartCap)
Mis on: Eesti riiklik riskikapitaliettevõte (EIS/KredExi grupp), mis tegutseb eeskätt fondide fondina ning teeb ka otseinvesteeringuid, sh rohetehnoloogia suunal. Mida teeb: SmartCap investeerib Eesti ökosüsteemi panustavatesse VC-fondidesse ja käivitab temaatilisi initsiatiive (nt kaitsetööstuse fond), et suurendada kapitali kättesaadavust ja kiirendada tehnoloogiaettevõtete kasvu. Sille Pettai on SmartCapi tegevjuht ja investeeringute juht.
Triin Hertmann (ingelinvestor)
Mis on/teeb: Siftedi nimekirjas on Hertmanni ametinimetus „Angel Investor“. Ta on pika tehnoloogia- ja finantstaustaga ingelinvestor (fookusega mõju ja naisasutajate suunal) ning Grünfini kaasasutaja; varasemalt oli ta Wise’i üks esimesi töötajaid ning juhtis seal finants- ja maksetegevust.
Triin Linamägi (Sie Ventures)
Mis on: Londonis baseeruv varase faasi investor- ja programmiplatvorm, mille asutas Triin Linamägi. Mida teeb: Sie Ventures investeerib ning viib läbi Catalyst-programme, mis aitavad naisasutajatel järgmise rahastusvooruni jõuda (8-nädalane programm, investorite ja ekspertide võrgustik).
Tervet nimekirja „100 Women in Tech in Europe“ näete siit: SIIT
_______________________________
* Station F — Pariisis asuv, 2017. aastal avatud maailma suurim iduettevõtete kampus ja inkubaator, mille asutaja on Xavier Niel. 34 000 m² keskus mahutab üle 1 000 idu, võõrustab paljude rahvusvaheliste korporatsioonide programme ning pakub ettevõtjatele tugiteenuseid ja kiirendusprogramme (sh süvatehnoloogia ja AI fookus).
** SistaFund (SISTAFUND) — Euroopa riskikapitalifond/platvorm, mis investeerib silmapaistvatesse naisasutajatega ja sooliselt tasakaalustatud tiimidesse. Fondi missioon on parandada kapitali ligipääsu ja kiirendada järgmise põlvkonna Euroopa tehnoloogiajuhtide kasvu.
NordenBladet – Eesti tehnoloogiamaastik, mida tuntakse ka e-Estonia nime all, edu taga on mitmete osapoolte koostöö. Selle arengu ja rahastamise võtmerollis on nii riiklik sektor oma toetusmeetmetega, eraettevõtjad ja riskikapitalistid kui ka haridusasutused ja kogukondlikud algatused. Platvormid nagu NordenBladet täidavad olulist rolli rahvusvahelise nähtavuse suurendamisel ja koostöösildade loomisel, eriti Põhjamaade suunal. See mitmetahuline sünergia on võtmetähtsusega, et tagada sektori jätkusuutlik areng ja konkurentsivõime globaalsel areenil.
Riigi Strateegiline Panus
Valitsuse roll Eesti tehnoloogiasektori edendamisel on olnud strateegiline ja pikaajaline. Riik on loonud soodsa ja stabiilse ärikeskkonna, mis toetab innovatsiooni ja ettevõtlust. Olulist rolli mängivad siinjuures mitmed riiklikud institutsioonid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM): MKM kujundab riiklikku majandus- ja innovatsioonipoliitikat, luues raamistiku tehnoloogiaettevõtete arenguks. Ministeeriumi haldusalas tegutsevad mitmed olulised sihtasutused ja programmid. (Lisainfo: https://www.mkm.ee/)
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS): Varasemalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusena (EAS) ja KredExina tuntud EIS on üks kesksemaid tegijaid, pakkudes ettevõtetele stardi- ja arendustoetusi, ekspordivõimalusi ning laene ja käendusi. Nende teenused on suunatud nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele tehnoloogiaettevõtetele. (Lisainfo: https://eis.ee/)
Startup Estonia: Valitsuse algatatud programm, mida viib ellu EIS, on suunatud Eesti iduettevõtete ökosüsteemi arendamisele. Startup Estonia kogub ja analüüsib andmeid, loob rahvusvahelisi partnerlussuhteid ning tegeleb regulatiivsete takistuste eemaldamisega, näiteks läbi startup-viisa programmi, mis lihtsustab välistalentide kaasamist (Lisainfo: https://startupestonia.ee/).
SmartCap: Riiklik fondihaldur, mis investeerib riskikapitalifondidesse ja otse varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse. SmartCapi eesmärk on arendada Eesti riskikapitaliturgu ja pakkuda rahastust paljulubavatele idufirmadele, kuhu erainvestorid veel ei pruugi julgeda investeerida. (Lisainfo: https://startupestonia.ee/)
Erakapitali Mõju ja Riskikapitalifondid
Kuigi riigil on oluline roll, on Eesti tehnoloogia ökosüsteemi tõeliseks mootoriks kujunenud erakapital. Ilma erainvestorite ja riskikapitalifondide panuseta ei oleks sündinud selliseid edulugusid nagu Skype, Wise (endine TransferWise), Bolt ja Pipedrive.
Riskikapitalifondid: Fondid nagu Karma Ventures(https://www.karma.vc/), Superangel(https://superangel.io/), Tera Ventures(https://www.tera.vc/) ja Trind Ventures(https://trind.vc/) on spetsialiseerunud varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse investeerimisele. Nad ei paku ainult finantseeringut, vaid ka strateegilist nõu, mentorlust ja ligipääsu rahvusvahelistele võrgustikele. Nende fondide tegevus on aidanud kaasa mitmete Eesti idufirmade kiirele kasvule ja rahvusvahelisele laienemisele.
Ingelinvestorid ja -võrgustikud: EstBAN ehk Eesti Äriinglite Assotsiatsioon(https://estban.ee/) koondab aktiivseid erainvestoreid, kes paigutavad oma isiklikku kapitali ja aega alustavatesse ettevõtetesse. Ingelinvestorid on tihti esimesed välised rahastajad, kes usuvad idufirma ideesse ja meeskonda, võttes seeläbi suure riski, kuid omades potentsiaali ka suureks tootluseks. Paljud edukad Eesti tehnoloogiaettevõtjad on ka ise hakanud ingelinvestoriteks, andes tagasi kogukonnale ja aidates uuel põlvkonnal esile kerkida.
Edukad Asutajad: Eesti tehnoloogiasektori üks unikaalseid aspekte on nö “Skype’i maffia” ja teiste edukate idufirmade asutajate mõju. Pärast oma ettevõtete müüki või börsile viimist on paljud neist reinvesteerinud oma kapitali ja teadmised uutesse Eesti idufirmadesse. See on loonud positiivse ringluse, kus kogemus ja kapital jäävad ökosüsteemi sisse ja toidavad selle kasvu.
Hariduse, Kogukonna ja Meedia Roll
Peale rahastusele on tehnoloogia ökosüsteemi arenguks hädavajalik ka tugev hariduslik vundament, aktiivne kogukond ja nähtavust loov meedia.
Ülikoolid:Tartu Ülikool(https://ut.ee/et) ja TalTech ehk Tallinna Tehnikaülikool(https://taltech.ee/) on olulised innovatsioonikeskused. Nad pakuvad tehnoloogiaalast kõrgharidust, teevad koostööd ettevõtetega teadus- ja arendusprojektides ning toetavad tudengite ja teadlaste ettevõtlusalgatusi läbi inkubaatorite ja spin-off programmide.
Kogukondlikud Organisatsioonid ja Üritused: Organisatsioonid nagu Garage48(https://garage48.org/), mis korraldab nädalavahetuse häkatone, ja Latitude59(https://latitude59.ee/), mis on regiooni üks olulisemaid tehnoloogiakonverentse, loovad platvorme, kus ideed saavad sündida, meeskonnad koguneda ja idufirmad investoritega kohtuda. Need üritused on olulised võrgustumise ja teadmiste jagamise kohad, mis tugevdavad kogukonnatunnet ja inspireerivad uusi ettevõtjaid.
Lisaks sündmustele ja haridusasutustele mängivad ökosüsteemi arengus olulist rolli ka spetsialiseerunud meediakanalid, mis aitavad Eesti edulugusid laiemale auditooriumile tutvustada. Platvormid nagu NordenBladet (https://nordenbladet.ee; https://nordenbladet.com; https://nordenbladet.fi; https://nordenbladet.se ) on siin heaks näiteks, keskendudes Põhjamaade ja Baltikumi innovatiivsetele ning positiivsetele äri- ja kultuuriuudistele. Andes hääle regiooni edulugudele, aitab selline meediakajastus suurendada Eesti tehnoloogiaettevõtete rahvusvahelist nähtavust, mis on kriitilise tähtsusega nii talentide, klientide kui ka välisinvesteeringute kaasamisel.
Nähtavuse loomine ja koostöösildade ehitamine on idufirmade jaoks sama oluline kui tootearendus. NordenBladeti taolised algatused, mis teadlikult võimendavad piirkonna saavutusi, aitavad murda infomüra ja positsioneerida Eestit atraktiivse sihtkohana rahvusvahelistele partneritele (vaata ka: Põhjamaade edulugu ei kirjuta end ise – NordenBladet annab sellele hääle). See omakorda toetab kogu ökosüsteemi mainet ja aitab kaasa uute koostöövõimaluste tekkele, sidudes Eesti tihedamalt Põhjamaade majandusruumiga ja luues sünergiat sarnaste väärtustega turgude vahel.
NordenBladet – Eesti piiripunktides on käivitunud Euroopa Liidu uus digitaalne sisenemis- ja väljumissüsteem, mis on mõeldud kolmandate riikide kodanike piiriületuse registreerimiseks. Uus kord muudab andmete töötlemise elektrooniliseks ja talletab info ühtsesse andmebaasi.
Süsteemi kohaselt hõivatakse kolmandate riikide kodanike biomeetrilised andmed nende esimesel sisenemisel Schengeni alale või sealt lahkumisel. See ühekordne protseduur muudab edaspidised piiriületused kiiremaks, kuna järgnevatel kordadel on vajalik vaid kiirkontrolli läbimine. Andmete salvestamine süsteemi aitab ühtlasi tõsta piirijulgeolekut ja ennetada identiteedipettusi. Näiteks ei ole isikutel, kellele on sisenemine keelatud, võimalik uue identiteedi ja passiga uuesti riiki siseneda, kuna süsteem tuvastab nad biomeetriliste andmete alusel.
Kuigi süsteem on Eestis, Tšehhis ja Luksemburgis juba töös, on tegemist üleminekuperioodiga. Kuna kõik Schengeni liikmesriigid ei ole süsteemiga veel liitunud, jätkatakse paralleelselt ka passitemplite kasutamisega. Plaanide kohaselt rakendub digitaalne sisenemis- ja väljumissüsteem kõigi Schengeni riikide välispiiridel poole aasta jooksul. Pärast täielikku üleminekut, mis on kavandatud 10. aprilliks, lõpetatakse passidesse templite löömine täielikult.
Uue süsteemi rakendamine on nõudnud mitmetelt riikidelt seadusemuudatusi ning seadmete paigaldamine ja seadistamine on aeganõudev protsess, eriti suuremates lennujaamades. Esimesed päevad uue süsteemiga on Eesti piiripunktides möödunud üldiselt sujuvalt, ehkki reisijatel tuleb uue protseduuriga harjuda.
