NordenBladet – Isadepäev on Eestis armastatud tähtpäev, millega avaldatakse austust isadele, vanaisadele, vanavanaisadele ja isafiguuridele. Nagu paljudes teisteski Põhjamaades, tähistatakse isadepäeva Eestis novembri teisel pühapäeval. Sellel päeval peetakse traditsiooniliselt meeles isasid ja tehakse neile südamlikke kingitusi, et näidata tänu ja lugupidamist.
Isadepäeva tähistamine Eestis
Isadepäev Eestis on päev, mil perekonnad kogunevad kokku, et veeta ühiselt kvaliteetaega. Tavaks on teha isadele kingitusi, süüa koos pidulikku lõunasööki ning võtta osa pereüritustest. Eesti isadepäeva traditsioonid hõlmavad sageli ka laste tehtud käsitöökinke ja südamlikke ise joonistatud kaarte..
Isadepäeva ajalugu ja tähtsus Põhjamaades
Eestis ja teistes Põhjamaades, nagu Soomes ja Rootsis, hakati isadepäeva tähistama 20. sajandi keskpaiku, eeskujuks Ameerika Ühendriigid. Isadepäeva tähtsus on aastatega kasvanud, rõhutades isade rolli peredes ja ühiskonnas. Eestis sai isadepäev ametliku tähtpäeva staatuse 1990ndatel, kui see kanti riiklike tähtpäevade hulka.
Isadepäeva kingitused ja ideed
Isadepäeval tehakse isadele kingitusi, mis väljendavad tänu ja lugupidamist. Eestis on tavaks kinkida isadele praktilisi esemeid, näiteks tööriistu, raamatuid või riideid. Paljud pered valivad kingitusi, mis kajastavad isa hobisid ja huvisid. Laste valmistatud käsitööd ja kaardid on samuti populaarsed kingitused, mis toovad isadele erilist rõõmu.
Isadepäev Eestis ja selle sarnasus teiste Põhjamaade traditsioonidega
Isadepäev Eestis sarnaneb paljuski teiste Põhjamaade traditsioonidega. Nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis on tavaks veeta päev perega ning austada isafiguure. See tähtpäev pakub võimalust peatuda ja hinnata peresidemeid ning tugevdada perekondlikku ühtekuuluvustunnet. Põhjamaades on isadepäeva tähistamine südamlik ja pereväärtusi rõhutav sündmus.
Avafoto: Isadepäeval veeda aega koos kalli isaga! (Unsplash)
NordenBladet – Taassünni päev on Eestis oluline riiklik tähtpäev, mida tähistatakse igal aastal 16. novembril. See päev tähistab Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist 1988. aastal, mis oli oluline samm iseseisvuse taastamise suunas. Eesti taassünni päev on pühendatud Eesti riigi iseseisvuse ja vabaduse väärtustamisele.
Taassünni päeva ajalugu ja tähendus
Taassünni päeva juured ulatuvad 1988. aastasse, kui Eesti Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsuse deklaratsiooni. See deklaratsioon kinnitas Eesti iseseisvust ja tähendas olulist sammu Nõukogude Liidu mõjusfäärist lahkumise suunas. Taassünni päeva tähistamine on austusavaldus Eesti rahva soovile oma riik taastada ja vabadus tagasi saada.
Suveräänsuse päev Eestis
16. novembril tähistatav suveräänsuse päev on oluline riiklik tähtpäev, mis meenutab Eesti rahva kindlameelsust ja iseseisvuspüüdlusi. Suveräänsuse päeva tähistamine toob esile eesti rahva ühtsuse ja vastupanuvõime raskel ajal. See on päev, mil tähistatakse Eesti riiklikku taassündi ja teekonda iseseisvuse taastamise suunas.
Taassünni päeva traditsioonid ja sündmused
Taassünni päeval peetakse mitmeid mälestusüritusi ja pidulikke sündmusi, mille eesmärk on meenutada Eesti iseseisvuse taastamise teekonda. Erinevates linnades korraldatakse kontserte, pidulikke kõnesid ja küünalde süütamisi. Koolides ja kogukondades räägitakse taassünni päeva ajaloost ja selle tähtsusest tänapäeva eestlastele.
Eesti suveräänsuse deklaratsioon ja iseseisvuse taastamine
Eesti suveräänsuse deklaratsioon 1988. aastal oli suunatud Nõukogude Liidu ülemvõimu vastu ja rõhutas Eesti riigi suveräänsust. See deklaratsioon andis eestlastele uue lootuse iseseisvuse taastamiseks ja rahva enesemääramise õiguse kinnitamiseks. Taassünni päeva tähistamine rõhutab Eesti rahva vabaduse ja iseseisvuse väärtustamist, mis on jäänud oluliseks tänaseni.
Hea teada:
Taassünni päev, mida tähistatakse 16. novembril, ei ole Eestis ametlik riigipüha ning seetõttu ei ole see ka vaba päev, kui see langeb tööpäevale. Taassünni päev on küll riiklik tähtpäev, mis tähistab Eesti suveräänsuse deklaratsiooni vastuvõtmist, kuid see ei ole seadusega ette nähtud puhkepäev nagu näiteks iseseisvuspäev või jõulupühad. Seega toimub töö tavapärases korras.
NordenBladet – Elektri hind muutub igapäevaselt ja sõltub paljudest teguritest, mistõttu reaalajas elektrihinna jälgimine on kasulik igale tarbijale. Kui oled valmis oma energiakulutusi optimeerima ja soovid säästa, siis jälgi hetke elektrihinda NordenBladet.ee lehelt, kus börsihinnad on kättesaadavad laivis. Reaalajas elektrihind aitab sul valida soodsaimad tarbimisajad, muutes energiatarbimise mõistlikumaks ja ökonoomsemaks.
Miks on oluline jälgida elektri hinda reaalajas?
Elektri hinna reaalajas jälgimine annab selge ülevaate elektriturul toimuvast. Kuna hinnad muutuvad pidevalt, on teadlikkus kõrgemate ja madalamate hindade hetkest oluline kõigile, kes soovivad säästa. Otsus tarbida elektrit ajal, mil hind on madalam, mõjutab oluliselt igakuiseid kulusid. NordenBladet.ee pakub laivis elektrihinna vaadet, et saaksid oma tarbimist planeerida vastavalt hetke hindadele.
Kuidas säästa elektri hinda reaalajas hetke hinda jälgides?
Reaalajas börsihindade jälgimine annab kindla eelise kõigile, kes soovivad oma elektritarbimist enda kontrolli all hoida. Kasutage suuri elektrit tarbivaid seadmeid nagu pliit, pesumasin või elektriradiaatorid siis, kui börsihind on soodsam ning võidate iga päev suure summa raha. Kasutades NordenBladet.ee lehe laivis hinnainfot, saad lihtsalt ning mugavalt teha teadlikke otsuseid ja vähendada kulusid, ilma et peaksid muutma oma harjumusi või elustiili.
Tarbi elektrit soodsal ajal! Kasuta meie nutikat elektrituru hinnaspikrit! Siis kui Nordenbladet.ee’ s nähtava elektritabeli hinnagraafik näitab rohelist tuld on soodne elektrit tarbida. Siis on hind päeva soodsaim – (0 -10 euro senti kWh).
Kuidas näha elektri börsihinda laivis NordenBladet.ee lehelt?
Elektri hetkehinda saab väga mugavalt jälgida NordenBladet.ee veebilehelt või mobiililehelt, kus igapäevaselt näete reaalajas hetkel Eestis kehtivaid elektri hindu. Börsihindade vaade on lihtsasti loetav ja pidevalt uuendatud, pakkudes parimaid hetkehindasid kogu päeva jooksul.
Elektri hind kuvatakse NordenBladet´i esilehel (lehe paremas servas asuvas tabelis). Vaadata saab täpset elektri hinda igast täistunnist uue täistunnini.
Eesti lehel (NordenBladet.ee) näete Eesti elektri hindu, soomekeelsel lehel (NordenBladet.fi) Soomes kehtivaid elektrihindu.
Elektrihinna spikker *:
🔴 Punane – päeva kõrgeimad hinnad (20 -… euro senti kWh) (Et raha kokku hoida, püüa sellel ajal vähem elektrit tarbida!)
🟡 Kollane – päeva keskmine hind (10-20 euro senti kWh)
🟢 Roheline – päeva soodsaim hind (… -10 euro senti kWh)
(tabelis näidatud hindadele lisandub käibemaks. Eestis on see täna 22%)
Eesti kuulub Nord Pool Spot elektrituru kauplemispiirkonda. Lisaks Eestile hõlmab NordPool ka Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Lätit ja Leedut. Nord Pool Spotis määratakse elektri hind eraldi igaks tunniks ning igale piirkonnale eraldi. Igas riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, suurema pindalaga riikides (kus esineb elektri ülekandevõrgus olulisi pudelikaelu ja riigisiseselt) võib neid olla mitu. Eesti koosneb ühest terviklikust hinnapiirkonnast.
Elektri turuhind arvutatakse Nord Pool elektribörsil igaks tunniks eraldi. Igaks tunniks järjestatakse kõik elektri tootmispakkumised alates odavamast ning elektri nõudluspakkumised alates kallimast. Nende kahe joone lõikepunktis kujuneb elektri hind.
💡 NordPoolis on hinnad tunni aja võrra nihkes, NordenBladet´i LIVE tabel on kohandatud ning näitab just PRAEGUSEL HETKEL EESTIS KEHTIVAT HINDA!
(NordPooli lehel on kellaajad vaatamata piirkonna (EE) valikule CET ajavööndis. Ehk siis tund aega taga meie ajast.)
_____________________________________
TÄHELEPANU!
* Võrguteenuse tase sõltub võrguteenuse osutajast ning iga kodutarbija liitumispunkti asukohast. Hinnaspikker on koostatud Nord Pool andmete põhjal abistaval ja hinnaturu ülevaadet lihtsustaval eesmärgil – NordenBladet ei võta vastutust teie elektritarbimise osas!
Jälgi elektri hinda reaalajas NordenBladet.ee lehelt, et optimeerida oma energiatarbimist. Vaata millal on börsielekter odav ja säästa raha juba täna!
NordenBladet – Eesti majandus langes kolmandas kvartalis aastavõrdluses 0,7%, kuid langus on aeglustunud ja majandus on jõudnud põhja, vahendab ERR. Kuigi kiiret taastumist ei oodata, näitab tööstussektor paranemise märke, kuna ettevõtted investeerivad automatiseerimisse ja konkurentsivõime tõstmisse.
Eksporditurgudest taastub Rootsi, samas kui Soome majanduses püsib langus. SEB analüütiku Mihkel Nestori hinnangul jääb Eesti SKP aasta kokkuvõttes miinusesse ja majanduskasv järgmisel aastal on tõenäoliselt aeglane, umbes 1,4%. LHV analüütik Triinu Tapver lisas, et maksutõusud pidurdavad kasvutempot.
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 0,7 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes on majandus jäänud sisuliselt samale tasemele, kerkides 0,1 protsenti. Eesti majanduskasv on olnud negatiivne juba 10 kvartalit järjest.
Eesti majandus on praegu madalseisus, kuid vähemalt tööstuses on näha paranemise märke, ütles Tech Groupi juht Martin Sutrop.
NordenBladet — “Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis,” lausus Lauri Laats. “Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid.”
Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Lauri Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele. “Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav. Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike. Lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu,” rääkis Keskerakonna aseesimees.
Majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tuleb tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi. “Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut,” selgitas Lauri Laats.
Reformierakonna valitsus on Lauri Laatsi sõnul käitunud sõnamurdlikult, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.
“2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120%-le keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära 7% võrra 1950 euroni,” sõnas Lauri Laats. “Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, 10% palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde.”
