Kolmapäev, jaanuar 21, 2026

EESTI UUDISED

Eesti: Idapiiri väljaehitamine läheneb lõpule, fookus nihkub veepiirile

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone väljaehitamine on jõudnud otsustavasse faasi. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel on 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist valmis ehitatud 110 kilomeetrit, millest suur osa on kaetud kaasaegse seiretehnikaga. Kogu taristu plaanitakse praegusel kujul valmis saada järgmise aasta lõpuks, samal ajal alustatakse katsetusi ka veepiiri kindlustamiseks.

Maismaataristu ja seirevõimekus

Eelmise aasta lõpu seisuga on suurem osa maismaapiirist saanud uue ilme. PPA piirivalve juhi Veiko Kommusaare sõnul ei piirdu ehitus vaid füüsilise tõkkega, vaid rõhk on nutikal valvel. “Suur osa kilomeetreid on juba kaetud uue modernse seirelahendusega ning ülejäänud taristul jätkub seadmete paigaldamine ka järgnevatel aastatel,” kinnitas Kommusaar.

Lisaks maismaale uuendatakse radaripositsioone kogu Narva jõe piiri ulatuses, et tagada parem olukorrateadlikkus ja kiirem reageerimisvõime ohtudele.

Strateegilised ehitustööd Saatse piirkonnas

Hetkel käivad aktiivsed ehitustööd strateegiliselt olulises Saatse piirkonnas. Tööd toimuvad mitmes etapis eesmärgiga muuta piir täies ulatuses läbisõidetavaks ja kiiresti ligipääsetavaks.

  • Uued ühendusteed: Rajamisel on patrullteed ümber Saatse saapa ning täiesti uus tee Krabilova soole, mis hakkab ühendama Saatse kordonit piiripunktiga.

  • Sillad ja ligipääs: Üle Piusa jõe ehitatakse uut silda. Saatse kordoni juhi Renet Merdikese sõnul võimaldab uus sild piirivalvuritel liikuda otse mööda piiri, vältides varasemaid ajakulukaid ringisõite.

  • Saatse saabas: Piirkonna maanteele on paigaldatud viivitusaiad. Märkimisväärne on asjaolu, et taristu ehitatakse välja ka aladel, mis esialgsete plaanide (piirileppe ratifitseerimise korral) pidanuks minema vahetusse Venemaaga.

Maksumus ja veepiiri tulevik

Kogu idapiiri väljaehitamise kogumaksumuseks on planeeritud 185,1 miljonit eurot. Maismaapiiri viimane etapp, mis hõlmab valdavalt soiseid alasid, ootab veel rahastamisotsust, kuid eesmärk on projekt lõpetada järgmise aasta lõpuks.

PPA vaatab aga juba kaugemale. Käesoleval aastal alustatakse katsetusi piiritaristu paigaldamiseks veepiirile. Kommusaare sõnul ei ole plaanis katta taristuga kogu enam kui 200-kilomeetrist veepiiri, vaid keskendutakse kriitilistele lõikudele, kus vahemaad on väikesed ja reageerimisaeg peab olema minimaalne.

Statistikaamet: Eesti rahvaarv vähenes mullu nii rekordmadala sündimuse kui ka negatiivse rände tõttu

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti rahvastik

NordenBladet – Statistikaameti esialgsetel andmetel elas 1. jaanuaril 2026 Eestis 1 362 954 inimest. Aastaga vähenes rahvaarv 7041 inimese võrra, mis tulenes nii negatiivsest loomulikust iibest kui ka üle pika aja miinusesse langenud rändesaldost.

2025. aastat iseloomustas rahvastikutrendide süvenemine: sündimus püsis rekordiliselt madal ning surmade arv ületas sündide arvu enam kui 6000 võrra.

Rändesaldo pöördus esimest korda pärast 2014. aastat miinusesse

Olulise muutusena pöördus esialgsetel andmetel negatiivseks Eesti välisrände saldo. Registreeritud rände andmetel toimus 2025. aastal järgmine liikumine:

  • Saabus: 11 298 inimest

  • Lahkus: 12 004 inimest

  • Rändesaldo: –706 inimest

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu nentis, et kui väljarändajate arv püsis varasemaga samal tasemel, siis sisserändajate hulk vähenes. “Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. See tähendab, et Eestist lahkus rohkem inimesi, kui siia elama asus,” selgitas Rootalu.

Sisserändajatest moodustasid ligikaudu 35% ehk 4000 inimest Ukraina kodanikud. See arv on aastatega märgatavalt kahanenud: kui 2022. aastal saabus 33 200 ja 2023. aastal 13 100 Ukraina kodanikku, siis 2024. aastal langes see arv 7000-ni ja mullu veelgi madalamale.

Samuti oli esialgsetel andmetel negatiivne Eesti kodanike rändesaldo, kuigi viimase kümnendi lõikes on see püsinud tasakaalus.

Sündide arv kukkus teist korda ajaloos alla 10 000 piiri

22025. aastal sündis Eestis 9092 last, mida on 6% (u 600 last) vähem kui sellele eelnenud aastal.

Rootalu sõnul algas sündide arvu järsk langus 2022. aastal ning 2025. aasta oli ajaloos alles teine kord, mil aastane sündide koguarv jäi alla 10 000. Positiivse noodina tõi ta välja, et langustempo on siiski aeglustunud.

“Kui 2024. aastal sündis üle 1200 lapse ehk pea 12% vähem kui aasta varem, siis mullu need näitajad paranesid ja võrreldavat kukkumist enam ei toimunud,” märkis Rootalu.

Sündimuse vähenemist mõjutab osaliselt sünnitusealiste naiste (20–44-aastased) üldarvu langus, mis on kümne aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud 10 000 võrra, olles nüüd 210 000. Viimasel kolmel aastal on see sihtrühm püsinud siiski stabiilsena.

Sarnased trendid valitsevad ka naaberriikides: sündide arv vähenes märgatavalt nii Lätis kui ka Leedus. Soomes oli märgata küll mõningast kasvu, kuid pikemas vaates püsib sündimus sealgi madal.

Surmade arv on stabiilne

Eestis suri 2025. aastal 15 427 inimest. Seda on 300 võrra vähem kui tunamullu ning see näitaja on samas suurusjärgus aastate 2010–2019 keskmisega.

Mis saab edasi?

Esitatud andmed on esialgsed ning põhinevad rahvastikuregistris registreeritud sündmusel. Lõplik tõde rändesaldo kohta selgub lähikuudel, kui statistikaamet lisab registreeritud rändele ka registreerimata rände (nn püsielanike määratlemine).

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 21. aprillil.

Doktoritöö kokkuvõte: Maapiirkondade elukeskkond domineerib teenuste üle, inimesi meelitab maale ohhoo-efekt ja pärand

By
Helena-Reet Aari
-
doktoritöö maale kolimine jaelu maal

NordenBladet – Maapiirkondade elujõulisus ei sõltu linna kopeerimisest ega mugavusteenuste primaarsusest, vaid eristuva elukeskkonna, pärandi ja tugeva kogukonnatunde väärtustamisest. Riiklikul tasandil vajab lahendamist eelkõige kinnisvara finantseerimise ja laenugarantiide küsimus, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Andres Rõigas kaitses Tartu Ülikoolis inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal doktoritöö “Rural marketing: connections between local government, communities, and heritage” (“Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga”).

1. Peamine järeldus: Elukeskkond domineerib teenuste üle

Doktoritöö lükkab ümber levinud arvamuse, et maale kolimise peamised argumendid on töökohad või omavalitsuse teenused.

  • “Ohhoo-efekt”: Otsustavaks saab konkreetne koht, maastik, naabruskond ja hoonestus. Avalike teenuste olemasolu (koolid, transport jms) muutub oluliseks alles pärast emotsionaalset sidet ja kolimisotsust.

  • Töökohad: Tänapäeval ei meelita inimesi maale kohalikud töökohad. Uutel tulijatel on töö sageli n-ö “kohvris kaasas” (kaugtöö) ja maapiirkond ei pea konkureerima linnaga samadel alustel.

2. Pärandi ja identiteedi roll

Üllatuslikult selgus uuringust, et pärand on uute elanike jaoks tähtsam kui teenused.

  • Pärandi mõiste: See ei piirdu vaid muinsuskaitseobjektidega, vaid hõlmab vanu talumaju, asustusmustreid, maastikku, kohalikke tavasid ja murdekeelt.

  • Motivatsioon: Uued elanikud ei tule maale mitte niivõrd “põgenema”, vaid teadlikult säilitama ja taastama olemasolevat kultuuriruumi ja hooneid.

3. Eduka kogukonna eeldused

Uued kogukonnad tekivad ja püsivad seal, kus on tugev sotsiaalne võrgustik.

  • Eestvedaja roll: Edukaks osutuvad piirkonnad, kus on kohapealne eestvedaja/aktivist. See isik viib huvilised kokku, teab vabu maju ja oskab piirkonda “müüa”.

  • Ametnik vs. aktivist: Omavalitsused teevad vea, püüdes turundada piirkonda vaid ametnike kaudu. Tulemuslik võrgustikutöö ei ole “kellast kellani” ametitöö, vaid nõuab isiklikku lähenemist ja pühendumist, mida suudavad pakkuda kohalikud patrioodid.

4. Regionaalpoliitilised kitsaskohad ja müüdid

Rõigas toob välja riikliku poliitika ja reaalsuse vahelised käärid:

  • Laenupoliitika: Suurimaks takistuseks on pankade jäikus ja laenugarantii puudumine maapiirkondades. Riik jätab kolijad finantsiliselt üksi.

  • Koolide sulgemine: Kooli sulgemine on rahvastiku kahanemise tagajärg, mitte põhjus. Väljaränne algab varem ja kooli säilitamine iseenesest ei hoia noori kinni, kui nad suunduvad linna haridust ja sotsiaalseid sidemeid otsima.

  • Sihtrühm: Sõnum “tulge kõik maale” ei tööta. Sihtrühmaks on valdavalt varases keskeas, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes teevad elukestvaid otsuseid.

Avafoto: NordenBladet

Uuring: Eestimaalaste toetus Euroopa Liidule on languses, kuid usaldus riiklike institutsioonide vastu kasvab

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Riigikantselei tellitud ja Kantar Emori poolt läbi viidud värske avaliku arvamuse uuring toob esile kaks vastandlikku trendi: kui Eesti elanike toetus Euroopa Liitu kuulumisele on langenud viimase kahe aasta madalaimale tasemele, siis usaldus peamiste riiklike institutsioonide vastu on möödunud aasta lõpus märgatavalt paranenud.

Uuring, mis viidi läbi 15.–22. detsembril, näitab usalduse kasvu nii valitsuse, riigikogu kui ka presidendi suhtes, võrreldes septembris kogutud andmetega.

Usaldus riigiinstitutsioonide vastu

Kõige märgatavam muutus on toimunud suhtumises seadusandlikku ja täitevvõimu. Võrreldes septembriga on usaldusnäitajad muutunud järgmiselt:

  • Vabariigi Valitsus: Usaldus on tõusnud 30 protsendilt 37 protsendini.

  • Riigikogu: Usaldus on tõusnud 29 protsendilt 36 protsendini.

  • Vabariigi President: Usaldus on kasvanud 65 protsendilt 70 protsendini.

Presidendi institutsiooni usalduse kasvu taga on suuresti muust rahvusest Eesti elanikud. Kui septembris usaldas presidenti 44 protsenti muust rahvusest vastajatest, siis detsembri lõpuks oli see näitaja kerkinud 58 protsendini.

Stabiilselt kõrgena püsib usaldus jõustruktuuride ja kohalike omavalitsuste vastu:

  • Politsei: 83% (septembris 81%)

  • Kaitsevägi: 76% (septembris 73%)

  • Kohalikud omavalitsused: 59% (septembris 55%)

Toetus rahvusvahelistele organisatsioonidele

Vastupidiselt siseriiklikule usaldusele on toetus Euroopa Liitu kuulumisele näidanud langustrendi.

  • Euroopa Liit: Liitu kuulumist toetab 73 protsenti küsitletutest, mis on viimaste aastate madalaim tase. Võrdluseks: aastatel 2022–2023 küündis toetus 86 protsendini ning aastatel 2015–2021 jäi vahemikku 77–82 protsenti.

  • NATO: Toetus NATO-sse kuulumisele püsib seevastu stabiilselt kõrge, olles detsembris 77 protsenti. Viimase kahe aasta jooksul on see näitaja püsinud vahemikus 76–79 protsenti.

Uuringu taust: Andmed põhinevad Kantar Emori poolt läbi viidud uuringul, milles osales 1418 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja vanemad. Küsitlusperiood oli 15.–22. detsember.

Peaminister Michal: Eesti on valmis panustama Euroopa ühisõppusesse Gröönimaal

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Peaminister Kristen Michal teatas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on valmis panustama Gröönimaal toimuvasse Euroopa riikide ühisõppusesse Arctic Endurance. Avaldus tehti pingelises geopoliitilises olukorras, kus USA on viidanud võimalusele võtta Taani koosseisu kuuluv saar enda kontrolli alla.

Peamised seisukohad

Peaminister rõhutas Eesti täielikku solidaarsust Taaniga ning tõi välja järgmised võtmepunktid:

  • Valmisolek sõjaliseks panuseks: Eesti kaitsevägi osaleb juba praegu õppuse planeerimises. Peaminister kinnitas, et kui Taanilt peaks tulema ametlik palve osaleda õppusel ka väekontingendiga, on Eesti kindlasti valmis seda tegema.

  • Väärtuspõhine lähenemine: Michal nimetas olukorda väärtusküsimuseks. Eesti ja Euroopa liitlaste ühine seisukoht on, et Gröönimaa tuleviku üle otsustavad vaid Gröönimaa inimesed ja Taani Kuningriik, mitte kolmandad osapooled.

  • NATO ühtsus: Kuigi USA-l võib olla Arktikas põhjendatud julgeolekumuresid seoses Venemaa ja Hiina aktiivsusega, tuleb need lahendada NATO raames ja liitlasruumis. Peaministri sõnul peavad liitlased lahendama eriarvamused diplomaatilisel teel, mitte jõupositsioonilt.

Hetkeolukord ja taust

Kuigi Eesti kaitseminister ja kaitseväe juhataja on Taani kolleegidega kontaktis, märkis Michal, et praeguse seisuga pole Taani veel täiendavat palvet vägede saatmiseks esitanud, mistõttu on otsene sõjaline sekkumine veel hüpoteetiline.

Samas ei ole Eesti ainus riik, kes on valmis Taanit toetama. Lisaks Eestile on oma sõjaväelaste lähetamisest Gröönimaale teatanud juba ka Rootsi, Norra, Prantsusmaa ja Saksamaa.

123...753Page 1 of 753