NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kinnitas, et Eesti toetab kindlalt Euroopa Liidu plaane tugevdada tsiviil- ja sõjalist valmisolekut. Algatus lähtub Soome ekspresidendi Sauli Niinistö raportist, mille kohaselt on julgeolekuolukord märgatavalt halvenenud ning kriisideks valmisolek on vältimatu.
Komisjon otsustas valitsuse seisukohti toetada konsensuslikult. Uue määrusega ajakohastatakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi perioodiks 2028–2034, arvestades COVID-19 pandeemia õppetunde ja praegust geopoliitilist olukorda.
Kriiside lahendamise tuum on koostöö
Tali sõnul on eesmärk tagada eurooplaste kaitse ja ellujäämine erinevates kriisides.
ERCC roll: ELi elanikkonnakaitse mehhanismi keskmes on hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC). Eesti on huvitatud selle tugevdamisest, et tagada kiire ja keskne abi, eriti nn kobarkriiside korral.
Solidaarsus: Kui liikmesriik ei tule hädaolukorraga ise toime, käivituvad ELi solidaarsusmeetmed ja ühised varud. See eeldab suurepärast koordineerimist.
Eesti prioriteedid ja tingimused
Kogu kriisivalmiduse paketi maht on ligikaudu kümme miljardit eurot. Eesti rõhutab läbirääkimistel järgmisi põhimõtteid:
NATO-ga arvestamine: ELi tegevus peab toetama NATO kollektiivkaitset, mitte sellega konkureerima.
Paindlikkus: Eelarve jaotamisel tuleb lähtuda reaalsetest riskihinnangutest ning säilitada paindlikkus vahendite ümberjagamiseks vastavalt vajadusele.
Haavatavad rühmad: Kriisiplaanides tuleb arvestada nõrgemate sihtrühmade vajadustega.
Õppused ja tehnoloogia: Eesti peab oluliseks regulaarseid ühisõppuseid, paremat infovahetust ning kosmoseteenuste ja varajase hoiatamise süsteemide kasutamist.
Komisjonis tutvustas seisukohti siseminister Igor Taro. Otsus sündis koostöös riigikaitse- ja sotsiaalkomisjoniga.
NordenBladet – Meediapealkirjad, mis viitavad USA peatsele lahkumisele NATO-st, on tugevalt liialdatud. Need põhinevad sageli vaid ühe üksiku kongresmeni sotsiaalmeediapostituse ülemäärasest võimendamisest mõnedes kanalites, mis loob Washingtoni tegelikest meeleoludest vildaka pildi.
Sellised postitused on kerged tekitama USA liitlastes küsimusi Washingtoni pühendumuse kohta. Lähem vaade näitab aga, et tegemist on poliitilise äärmusega, mitte riikliku kursimuutusega. See ei ole Ameerika Ühendriikide ametlik ega enamuse seisukoht, kuid see peegeldab USA poliitikas kasvavat isolatsionistlikku voolu, mida ei saa täielikult eirata.
Ameerika Ühendriikide poliitikas on hetkel käimas aktiivne debatt välispoliitika tuleviku üle. Selle käigus kõlab aeg-ajalt häälekalt seisukohti, mis kutsuvad üles drastilistele muutustele, sealhulgas NATO-st lahkumisele. Oluline on aga eristada üksikute kongresmenide algatusi USA ametlikust poliitikast ja parlamendi enamuse tahtest.Nii demokraadid kui ka “traditsioonilised” vabariiklased (nagu senaator Mitch McConnell) peavad NATO-t USA julgeoleku nurgakiviks. Nad näevad allianssi vahendina, mis hoiab ära suuremaid sõdu ja tagab USA mõjuvõimu Euroopas.
Thomas Massie avaldus: isolatsionismi hääl
Detsembris 2025 tegi Esindajatekoja liige Thomas Massie (Vabariiklane, Kentucky) sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter) postituse (SIIN), mis pälvis rahvusvahelist tähelepanu. Massie kirjutas:
“NATO on külma sõja igand. Ühendriigid peaksid NATO-st lahkuma ja kasutama seda raha meie oma riigi kaitsmiseks, mitte sotsialistlike riikide aitamiseks. Täna esitasin eelnõu HR 6508, et lõpetada meie NATO liikmelisus.”
See avaldus esindab Vabariikliku partei libertariani tiiba, mis on ajalooliselt olnud isolatsionistlik. Nende vaatevinklist peaks USA lõpetama igasuguse sekkumise välisriikidesse, olgu tegu Ukraina abistamise, Lähis-Ida konfliktide või Euroopa julgeolekuga.
See ei ole USA riiklik seisukoht
Thomas Massie eelnõu ja seisukohad ei peegelda USA Kongressi ega ameerika avalikkuse valdavat arvamust.
Kaheparteiline toetus: Nii Demokraatlikus kui ka Vabariiklikus parteis on selge enamus NATO säilitamise ja tugevdamise poolt. Kongressi juhtivad vabariiklased peavad allianssi endiselt USA globaalse mõjuvõimu ja julgeoleku nurgakiviks.
Seadusandlik kaitse: USA Kongress on astunud konkreetseid samme, et NATO liikmelisust kaitsta. Hiljuti vastu võetud seadusemuudatused keelavad USA presidendil NATO-st lahkuda ilma Senati kahekolmandikulise heakskiiduta või Kongressi aktita. See “turvavõrk” loodi just selleks, et vältida äkilisi kursimuutusi.
Avalik arvamus: Küsitlused näitavad järjepidevalt, et enamik ameeriklasi suhtub NATO-sse positiivselt ja näeb seda vajaliku liiduna demokraatlike väärtuste kaitsmisel.
Erinevus Donald Trumpi seisukohast
Kuigi Donald Trump on olnud NATO suhtes kriitiline, erineb tema positsioon Thomas Massie omast oluliselt.
Massie on ideoloogiline: Tema soovib NATO-st lahkuda põhimõtte pärast, et USA ei peaks tegelema teiste riikide probleemidega.
Trump on tehingupõhine (transactional): Tema sõnum (“makske või me ei kaitse”) on olnud suunatud sellele, et survestada Euroopa liitlasi tõstma kaitsekulutusi vähemalt NATO miinimumnormini (2% SKT-st) ning retoorikas isegi 4% või enamani. 2025. aasta Haagi tippkohtumisel lepiti NATO-s juba kokku ka 5% siht 2035. aastaks.
Trumpi eesmärk ei ole tingimata alliansi lammutamine, vaid USA positsiooni parandamine selles. Tema retoorika on läbirääkimistaktika, samas kui Massie eelnõu on katse lõigata läbi sidemed Euroopaga. Massie algatusel puudub Trumpi ja tema meeskonna otsene toetus ning see ei esinda “MAGA” liikumise peavoolu, vaid selle äärmuslikumat serva.
Thomas Massie postitus ja eelnõu HR 6508 on osa demokraatlikust protsessist, kus esindatud on kõik vaated, ka kõige äärmuslikumad. Samuti on see hea näide sellest, kuidas ühe poliitiku äärmuslikku seisukohta saab meedias üle võimendada. Seda ei tohiks automaatselt tõlgendada kui otsest ohtu USA liitlasuhete katkemisele. USA institutsionaalne ja poliitiline toetus NATO-le on täna tugev.
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve seaduse (poolt 51, vastu 37 saadikut). Eelarve fookuses on julgeolek, haridus ja siseturvalisus, samas väheneb üldine maksukoormus.
1. Eelarve üldmahud ja finantsseis
Eelarve kulud kasvavad tuludest kiiremini, mida kaetakse osaliselt laenuga, et teha vajalikke investeeringuid kaitsevõimesse.
Tulud: Kasvavad 855 miljonit eurot (+4,8%).
Kulud: Kasvavad 1,3 miljardit eurot (+7,1%).
Investeeringud: Suurenevad märkimisväärselt, 405 miljonit eurot (+45%).
Defitsiit ja võlg: Valitsussektori puudujääk on 4,5% SKP-st (lubatud erand kaitsekulude tõttu). Võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra, jõudes 25,9%-ni SKP-st.
2. Julgeolek ja riigikaitse
Kõige suurem kulukasv on suunatud riigikaitsesse.
Kaitsekulutused tõusevad üle 5% SKP-st.
Valdkonda lisandub 844,5 miljonit eurot.
3. Palgatõusud: Haridus ja siseturvalisus
Riik suunab lisaraha eesliinitöötajate ja õpetajate palkadeks.
Õpetajad: Keskmine arvestuslik palk tõuseb 10% ehk 219 eurot. 2026. aastal on see 2403 eurot ametikoha kohta.
Lisaks eraldatakse omavalitsustele 46,6 miljonit eurot koolide toetuseks (sh õpetajate ja juhtide palgad, koolilõuna, õppekirjandus), mis tuleneb õpilaste arvu täpsustumisest.
Siseturvalisus (PPA, Päästeamet jt): Palgafondi tõusuks eraldatakse 28,8 miljonit eurot, mis võimaldab ca 10% fondi kasvu.
Raha suunatakse eeskätt eesliini eriteenistujatele, õppejõududele ja suure voolavusega ametikohtadele, kus palk jääb turutasemele alla.
4. Sotsiaalhoolekanne ja toimetulek
Tõstetakse toetusi vähemkindlustatud inimestele:
Toimetulekupiir: Tõuseb 220 euroni (+20 eurot).
Laste toimetulekupiir: Tõuseb 264 euroni iga alaealise lapse kohta.
Selleks on eelarves ette nähtud täiendavalt 4 miljonit eurot.
5. Maksud ja taristu
Maksupoliitika muudatused
Maksukoormuse langus: Eesti maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le.
Tulumaks: Riigi maksutulud vähenevad 780 miljonit eurot seoses ühtse 700-eurose maksuvabastuse kehtestamise ja planeeritud tulumaksutõusu ärajätmisega.
Maanteed: Taristusse suunatakse kokku 283 miljonit eurot (sh 41 miljonit teehooldeks).
Kultuur: Valdkond saab 1,65 miljonit eurot lisaraha, millest suurem osa (1,5 mln) on ühekordne toetus arendusprojektideks ja väiksem osa (ca 151 000) palgafondi tõusuks.
NordenBladet — Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile“ eelnõuga (672 OE) eesmärgiks oli teha valitsusele ettepanek langetada põhitoidugruppide ehk juur- ja köögiviljade, piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodete käibemaksumäär 24-lt üheksale protsendile. Eelnõu esitajate sõnul mõjutab toiduainete hinnatõus kõige rohkem eakaid ja väiksema sissetulekuga peresid. Käibemaksumäära alandamine aitaks nende sõnul vähendada toiduainete lõpphinda, parandada Eesti elanike toimetulekut ning toetada nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmist toetas lõpphääletusel 19 Riigikogu liiget ning eelnõu langes menetlusest välja. Otsuse vastuvõtmiseks oleks olnud vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust eelnõule.
Menetlusest langes välja ka teine Riigikogu otsuse eelnõu
Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kodulaenude refinantseerimist lihtsustav õigusraamistik“ eelnõuga (724 OE) sooviti, et valitsus töötaks välja seadusemuudatused ja rakendusliku korra, mis lihtsustaks kodulaenude refinantseerimist ning muudaks selle laenusaajatele soodsamaks. Eelnõu esitajad märkisid, et viimaste aastate intressimäärade tõus on oluliselt suurendanud paljude perede kodulaenu kulusid ning kuigi laenude refinantseerimine võiks olla intressikoormuse vähendamiseks üks lahendus, on selle protsess Eestis keerukas, kallis ja aeganõudev. Nende sõnul peaksid ettepanekud aitama kodulaenude refinantseerimist lihtsustada, vähendada kulusid ja laenusaajate õigusi paremini kaitsta.
Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jaak Aab.
Lõpphääletusel toetas otsuse eelnõud 14 Riigikogu liiget. Kuna Riigikogu koosseisu häälteenamust eelnõu ei saanud, langes see menetlusest välja.
NordenBladet – Euroopa Parlament ja Nõukogu jõudsid kokkuleppele uues vahe-eesmärgis teel kliimaneutraalsuseni.
Uus eesmärk: Vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90% (võrreldes 1990. aastaga).
Tingimus: Eesmärk kehtib juhul, kui vajalikud eeltingimused on täidetud.
Eesti seisukoht: Kokkulepe ühtib Eesti huvidega.
Mis muutub reeglites?
Uus kokkulepe toob sisse rohkem paindlikkust, mis rakendub peamiselt pärast 2030. aastat:
Rahvusvahelised süsinikukrediidid: Alates 2036. aastast on lubatud eesmärgi täitmiseks kasutada väljaspool Euroopa Liitu tehtud keskkonnaprojekte (nt taastuvenergia arendamine mujal). Seda võib teha kuni 5% ulatuses 1990. aasta heitkogustest.
Süsiniku sidumine: Täpsustati tehnoloogiate rolli, mis aitavad süsinikku atmosfäärist eemaldada ja siduda.
ETS2 edasilükkamine: Maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) käivitumine lükati aasta võrra edasi – see algab nüüd 2028. aastal.
Mõju majandusele ja inimestele
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul on uus raamistik küpsem ja paindlikum kui praegune (kuni 2030 kehtiv) süsteem.
Konkurentsivõime: Kliimapoliitika peab toetama majandust, soodustades innovatsiooni ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse.
Järelevalve: Tugevdati kontrollmehhanisme, et regulaarselt hinnata:
riikide konkurentsivõimet;
energiahindu;
eesmärkide täitmist.
Fookus: Rõhk on lihtsustamisel ja sotsiaalsel õiglusel.
Kliimapoliitika ajatelg
Selle otsusega täiendati 2021. aasta Euroopa kliimamäärust:
2030: Heite vähendamine vähemalt 55%.
2040: UUS vahe-eesmärk: heite vähendamine 90%.
2050: Lõppeesmärk: kliimaneutraalsus.
Järgmised sammud: Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kokkuleppe veel vormiliselt heaks kiitma, et see jõustuks.
