NordenBladet – Õiguskantsler Ülle Madise esitas riigikohtule taotluse tunnistada liiklusseadus osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsleri hinnangul riivab kehtiv regulatsioon ülemääraselt isikute omandiõigust ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.
Põhilised vastuolud seisnevad kahes aspektis:
1. Puudub võimalus tasu tagastamiseks Liiklusseadus ei näe ette registreerimistasu kas või osalist tagastamist olukorras, kus sõiduk varastatakse, see hävib või langeb muul sarnasel põhjusel kasutusest välja.
Ebavõrdne kohtlemine: Madise rõhutas, et isik, kes on sõidukist ilma jäänud, on erandlikus olukorras. Tema koormamine täies mahus registreerimistasuga on ülemäärane ja vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega.
Riigikogu tegevusetus: Kuigi Riigikogu viis õiguskantsleri ettepanekul sarnased muudatused sisse mootorsõidukimaksu seadusesse, jäeti liiklusseaduses registreerimistasu puudutavad parandused tegemata.
2. Ebaselge menetluskord Õiguskantsler leiab, et seadusandja ei ole piisava selgusega reguleerinud registreerimistasu haldamist.
Puudulik regulatsioon: Seaduses pole piisavalt täpsustatud ametiasutuse (Transpordiameti) volitusi tasu määramisel, muutmisel ja sissenõudmisel.
Õiguskaitse raskendatus: Kuna menetlusreeglid on üldsõnalised, on sõidukiomanikul keeruline hinnata, kas talle määratud tasu on õige, ning vajadusel tekkinud enammakset tagasi taotleda. See võib viia põhiõiguste põhjendamatu piiramiseni.
Avafoto: Õiguskantsler Ülle Madise (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)
NordenBladet – Traditsiooniline arusaam ajateenistusest kui “meeste koolist” on Skandinaavias suuresti minevik. Norra ja Rootsi on ühed vähesed riigid maailmas (kõrvuti Iisraeliga), kes on kehtestanud sooneutraalse ajateenistuse. See tähendab, et riigikaitses osalemine ei ole enam soopõhine kohustus, vaid kodanikupõhine vastutus, mis laieneb võrdselt nii meestele kui naistele.
See ei ole pelgalt võrdõiguslikkuse projekt, vaid strateegiline sõjaline otsus. Alljärgnevalt analüüsime, kuidas süsteem toimib, mis viis selliste otsusteni ja millised on tulemused.
1. Norra: NATO esimene teerajaja
Norra tegi ajalugu, olles esimene NATO riik ja esimene Euroopa riik, kes kehtestas rahuajal naistele kohustusliku ajateenistuse.
Ajalugu ja seadusandlus: Norra parlament (Stortinget) võttis vastava otsuse vastu 2013. aastal suure häälteenamusega. Seadus jõustus täielikult 2015. aastal (hõlmates 1997. aastal ja hiljem sündinud naisi). Enne seda oli naistel võimalik teenida vabatahtlikult (alates 1976. aastast).
Põhjendus: Norra lähenemine oli unikaalne. Nad ei põhjendanud seda vajadusega suurendada sõdurite arvu, vaid vajadusega tõsta sõdurite kvaliteeti. Kaitseväe loogika oli lihtne: kui värvata ainult mehi, välistatakse automaatselt 50% potentsiaalsest andekusest. Laiendades kohustust naistele, kahekordistus talentide bassein, millest valida parimaid.
Tänane reaalsus: Norras on ajateenistus muutunud väga prestiižseks. Kuna kutsutute hulk on suurem kui reaalselt teenistusse võetavate arv, on tegemist konkurentsitiheda valikuga. Praegu moodustavad naised Norra ajateenijatest ligikaudu 30–35%.
Rootsi teekond oli heitlikum, kuid jõudis sama tulemuseni pragmaatilistel põhjustel.
Ajateenistuse peatamine ja taastamine: Pärast külma sõja lõppu uskus Rootsi püsivasse rahusse ja otsustas 2010. aastal ajateenistuse asendada palgaarmeega. See reform aga ebaõnnestus, sest vabatahtlikke ei leitud piisavalt. Murdepunktiks sai 2014. aasta, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis järsult ohuhinnangut ka Läänemere piirkonnas. Rootsi mõistis, et muutunud ja ohtlikumas julgeolekuolukorras ei suuda väikesearvuline palgaarmee riiki enam kaitsta, mistõttu tuli ajateenistus taastada.
2017. aasta otsus: Rootsi valitsus otsustas 2017. aastal taastada ajateenistuse, kuid uuel kujul – sooneutraalsena. See jõustus 2018. aastal.
Filosoofia: Rootsi mudel lähtub totaalkaitse (Totalförsvaret) printsiibist. Kaasaegne sõda ei vaja ainult füüsilist jõudu, vaid ka tehnilist taiplikkust, analüüsivõimet ja logistilist planeerimist – omadusi, mis ei sõltu soost.
3. Kuidas süsteem tegelikult töötab? (“Valikuline kohustus”)
Paljudel on eksiarvamus, et “kohustuslik” tähendab massilist mobiliseerimist, kus iga 18-aastane tüdruk ja poiss viiakse vägisi kasarmusse. Nii Norras kui Rootsis toimib nn valikuline ajateenistus.
Kutse ja ankeet: Kõik kodanikud (mehed ja naised), kes saavad teatud aastal 18-aastaseks, saavad kutse ja peavad täitma põhjaliku veebiankeedi oma tervise, motivatsiooni ja oskuste kohta.
Sõelumine: Kaitsevägi valib ankeetide põhjal välja kandidaadid, kes kutsutakse füüsilistele ja psühholoogilistele katsetele (Mönstring).
Teenistusse määramine: Sõelast pääsevad läbi vaid parimad ja motiveeritumad.
Näide: Kui aastakäigus on 60 000 noort, siis reaalsesse teenistusse võetakse neist võib-olla vaid 5 000 – 10 000.
Tagajärg: Kuna teenistusse pääseb väike protsent, nähakse ajateenistuse läbimist CV-s tugeva kvaliteedimärgina, mis näitab distsipliini ja võimekust. Naised, kes teenistusse lähevad, teevad seda sageli kõrge motivatsiooniga.
4. Elu kasarmus: Segatoad ja ühine varustus
Üks suuremaid müüte oli hirm, et naiste lisandumine tekitab distsipliiniprobleeme või seksuaalset ahistamist. Uuringud (nt Norra Kaitseuuringute Instituut) on näidanud vastupidist – nn segatubade (unisex-kasarmud) efekt.
Degenderiseerimine: Kui mehed ja naised elavad ja töötavad koos samas rühmas (ja magavad samades tubades), kaob kiiresti seksuaalne pinge. Nad muutuvad üksteise jaoks eelkõige relvavendadeks ja meeskonnakaaslasteks. “Müstika” kaob, asendudes professionaalse kamraadlusega.
Varustus: Mõlemad riigid on investeerinud palju varustuse kohandamisse (nt kehakujuga sobivad kuulivestid ja seljakotid), tunnistades bioloogilisi erinevusi, kuid mitte tehes järeleandmisi füüsilistes nõuetes lahinguolukorras.
5. Miks see mudel on edukas?
Eksperdid toovad välja kolm peamist põhjust, miks sooneutraalne ajateenistus Skandinaavias toimib:
Operatiivne tõhusus: Segameeskonnad lahendavad keerulisi ülesandeid paremini. Nad on vähem altid grupimõtlemisele ja agressiivsele riskikäitumisele kui puhtalt meessoost üksused.
Ühiskondlik sidusus: Ajateenistus on ühiskonna läbilõige. Kui seal teenivad nii mehed kui naised, peegeldab armee paremini ühiskonda, mida ta kaitseb. See suurendab rahva kaitsetahet.
Võrdõiguslikkus kui kohustus: Skandinaavia feminism on liikunud õigustelt kohustustele. Kui naised tahavad võrdset ligipääsu tippjuhtimisse ja võrdset palka, peavad nad jagama ka riigikaitse rasket koormat.
Norra ja Rootsi on tõestanud, et sooneutraalne ajateenistus ei ole “sotsiaalteaduste eksperiment”, vaid efektiivne viis riigikaitse tugevdamiseks. See süsteem ei sunni püssi alla iga naist, vaid võimaldab riigil valida oma kaitsjateks parimad ja motiveeritumad kodanikud, sõltumata sellest, mis on kirjas nende passis soo lahtris.
Olukord Eestis: Vabatahtlikkuse ja traditsiooni hübriid
Erinevalt Norrast ja Rootsist kehtib Eestis endiselt traditsioonilisem lähenemine: ajateenistus on kohustuslik vaid meestele, kuid naistele on see avatud vabatahtlikkuse alusel. See tähendab, et riik ei kohusta naisi püssi kandma, kuid tervitab ja soosib neid, kes seda ise soovivad. Huvitav eripära Eesti süsteemis on “90 päeva reegel”: naistel on võimalus esimese kolme kuu jooksul teenistusest loobuda, kui see neile ei sobi. Pärast seda perioodi muutuvad nad aga meestega juriidiliselt võrdseks – nad arvatakse reservi ja neid võidakse mobilisatsiooni korral lahingusse kutsuda täpselt samadel alustel. Viimastel aastatel on huvi hüppeliselt kasvanud ning igal aastal läbib ajateenistuse üha rohkem naisi, kellest paljud jätkavad karjääri tegevväelastena.
Siiski on Eestil varuks oma “salaarelv”, mis Põhjamaade mudelist eristub – Naiskodukaitse. Kui Skandinaavias integreeritakse naised otse kaitseväe regulaarstruktuuri, siis Eestis on tohutu roll vabatahtlikul organisatsioonil, kuhu kuulub ligi 4000 naist. Naiskodukaitse ei dubleeri sõdurioskusi, vaid keskendub laiapõhjalisele riigikaitsele: evakuatsioonirühmade juhtimisele, välitoitlustamisele, meditsiinile ja tagalatoetusele. See on Eesti unikaalne vastus sooneutraalsele kaitsele – Eesti ei sunni kõiki naisi kaevikusse, vaid pakub paindlikku ja massilist võimalust panustada riigikaitsesse tsiviilelu kõrvalt, olles kriisiolukorras sama kriitilise tähtsusega kui eesliinil võitlejad.
NordenBladet –Täna, teisipäeval (27.jaanuaril) ja homme, kolmapäeval (28. jaanuaril) viibivad president Alar Karise kutsel Eestis riigivisiidil Taani kuningas Frederik X ja kuninganna Mary. Visiit keskendub kahe riigi kaitse- ja majanduskoostöö tihendamisele ning ühisele toetusele Ukrainale.
Visiit algas hommikul kell 10.15 piduliku vastuvõtutseremooniaga Tallinna Raekoja platsil, kus president Alar Karis ja proua Sirje Karis tervitavad kuninglikke külalisi. Ajaloolisele sündmusele olid oodatud kaasa elama ka kõik linlased. Tseremoonia järel asetas Taani kuningas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.
Kohtumised ja mälestushetked
Riigivisiidi ametlikus programmis on kesksel kohal kohtumine Kadriorus, kus Eesti riigipea ja Taani kuningapaar arutavad kahepoolseid suhteid. Vestlusringis osalevad ka Eesti kaitse- ja välisminister ning Taani delegatsiooni juhtivad ministrid.
Ajaloolise mälu ja ühiste väärtuste märgina külastavad presidendipaar ja kuningapaar Maarjamäel asuvat kommunismiohvrite memoriaali, süüdates küünlad totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuseks.
Päeva jooksul kohtuvad Taani monarhid Rüütelkonna hoones peaminister Kristen Michali ja tema abikaasa Evelin Orasega ning Riigikogu esimehe Lauri Hussariga. Samuti külastatakse Rakett 69 teadusstuudiot, kus tutvutakse HK Unicorn Squadi tegevusega ning kohtutakse robootikat ja tehnoloogiat õppivate tütarlastega.
Esimene visiidipäev kulmineerub president Alar Karise antava piduliku riigiõhtusöögiga Niguliste muuseumis, millele eelneb Klassikaraadio vahendusel ülekantav kontsert.
Küberkaitse ja julgeolekukoostöö
Kolmapäeval, visiidi teisel päeval, külastab kuningas Frederik X küberjulgeoleku väljaõppekeskust CR14, rõhutades riikidevahelist tihedat digi- ja kaitsekoostööd. Visiit lõppeb vastuvõtuga Tallinna Raekojas ja piduliku lahkumistseremooniaga Taani kuninga aias.
Riigivisiidi laiem eesmärk on kinnitada Eesti ja Taani pikaajalisi liitlassuhteid NATO-s, Euroopa Liidus ja ÜRO-s. Fookuses on piirkondlik julgeolek, küberkaitse tugevdamine ning vankumatu toetus Ukrainale. Kuna Eesti on sel aastal Põhjala ja Balti riikide (NB8) koostöö eesistuja, võttes teatepulga üle just Taanilt, on arutelude keskmes ka regiooni kaitse-, majandus- ja kultuurikoostöö süvendamine.
Ajalooline taust
Kuningapaari saadavad visiidil Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ja välisminister Lars Løkke Rasmussen.
Tegu on sümboolse ja järjepideva suhtlusega kahe riigi vahel: kuningas Frederik X külastas Eestit viimati kroonprintsina 2018. aastal ning tema ema, kuninganna Margrethe II, 2019. aastal. Taani roll Eesti ajaloos on märkimisväärne – kuningriik ei tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsiooni, taastas diplomaatilised suhted 1991. aasta augustis esimeste seas ning oli üks peamisi toetajaid Eesti teel NATO-sse ja Euroopa Liitu.
Fotod: Eesti president Alar Karise kutsel on Eestis riigivisiidil Taani kuningas Frederik X ja kuninganna Mary (Arno Mikkor/Vabariigi Presidendi Kantselei)
NordenBladet – Plaanitav Põhjamaade–Balti vesinikukoridor on mastaapne taristuprojekt, mille eesmärk on ühendada kuus riiki ja võimaldada vesiniku transporti Soomest läbi Baltikumi Saksamaale. Eesti roll oleks toimida transiidiriigina, mis eeldab uue, ligikaudu 200–250 kilomeetri pikkuse maa-aluse torujuhtme rajamist põhjarannikult Läti piirini.
Trassivalik ja tehnilised lahendused
Võimalike asukohtadena nähakse trassi kulgemist läbi Pärnu- või Valgamaa. Keskkonna ja inimeste häirimise minimeerimiseks peetakse kõige mõistlikumaks paigutada toru juba olemasolevate elektri- või gaasitrasside koridoridesse, kuigi ei välistata ka täiesti uue trassi loomist. Tehniliselt kaalutakse varianti ehitada ühe suurema toru asemel kaks paralleelset, mis tagaks tarnekindluse ka hooldustööde ajal.
Majanduslik kasu ja tulevikuvaade
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eleringi hinnangul tooks projekt riigile tulu transiiditasudest ning looks baastaristu, millega saaksid hiljem liituda ka kohalikud ettevõtjad. Kuigi praegu ei pruugi vesinik olla veel majanduslikult konkurentsivõimeline, nähakse selles potentsiaali 5–10 aasta perspektiivis, eriti kui taastuvenergia hind langeb ja Saksa tööstus vajab maagaasile alternatiivi.
Riigi eriplaneeringu algatamise otsust, mis hõlmab 24 omavalitsust, on oodata lähikuudel. Planeeringu koostamise kuludest poole katab Euroopa Liit.
NordenBladet – Peaminister Kristen Michali tehisintellekti nõukoda ehk Eesti.ai algatust asub juhtima Bolti asutaja Markus Villig.
Teisipäeval (27.01.2026) antakse start uuele ja Eesti lähima kümne aasta arengut oluliselt mõjutavale Eesti.ai algatusele, mille eesmärk on koostöös rahvusvaheliste ettevõtjate ja ekspertide, Eesti tehnoloogiaettevõtete ja investorite ning avaliku sektoriga käivitada AI kasutuselevõtu ja arendamise programm kõigis valdkondades, kus selleks on võimalused ja potentsiaal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
AI rakendamisega võiks Eesti inimeste töö olla kümne aasta pärast kaks korda rohkem väärt, usuvad algatuse eestvedajad.
Nõukoja tööd asub juhtima Bolti asutaja Markus Villig, nõukoja liikmed on veel IT-visionäär Linnar Viik ning tehnoloogiaettevõtjad Sten Tamkivi (Skaala), Kaspar Korjus (Pactum) ja Taavi Madiberk (Skeleton).
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on vajadus Eesti.ai algatuse järele ühelt poolt tingitud globaalsetest trendidest, nagu rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine.
“Teisalt võimaldab tehisaru kiire areng ja nutikas kasutamine anda hoo meie konkurentsivõimele ja majandusele ehk teha vähemate inimestega rohkem, targemalt ja suurema lisandväärtusega tööd,” seisab algatuse tausta selgitavas teates.
Lähemalt tutvustavad asjaosalised nõukoja tööd teisipäeval.
