Soomaa hundirünnakud – ametkondade hinnangul küttimine kiiret lahendust ei too

By
Helena-Reet Aari
-
Soomaa hundirünnakud - ametkondade hinnangul küttimine kiiret lahendust ei too

NordenBladet – Soomaa rahvuspargis aset leidnud suurkiskjate koostöökogu kohtumisel tõdeti, et piirkonna keeruliste loodusolude tõttu ei taga ainuüksi huntide küttimine karjakasvatajatele rahu ning lahendus peab olema mitmekülgsem.

Viimase pooleteise aasta jooksul on huntide rünnakud Soomaa karjadele märkimisväärselt sagedanenud, ulatudes ainuüksi eelmisel aastal ligi saja murdmisjuhtumini (2025. aastal registreeriti keskkonnaameti andmetel Soomaal u 100 murdu, Eestis tervikuna läks huntide saagiks 700–800 kariloom – toim.).

Karjakasvatajate ja Keskkonnaameti vahel on tekkinud terav vastasseis, kuna kohalike hinnangul on tavapärased ennetusmeetmed, nagu elektrikarjused, Soomaa suurvee ja maastiku eripära tõttu ebaefektiivsed. Samuti valmistuvad osad loomaomanikud riigi vastu kohtuteeks, heites ette hooletust pärandkoosluste hoidmisel.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole aga lahendusena võimalik rakendada piiramatut ja aastaringset küttimist. Ametnikud selgitasid kohtumisel, et Soomaa soised ja raskesti ligipääsetavad alad on hundi jaoks ideaalne elupaik, kus asurkond taastub kiiresti ka pärast intensiivset jahti. Seetõttu nähakse peamise leevendusena kombineeritud meetmeid:

  • Täiendavad ennetuslahendused: Lisaks põhiaedadele soovitatakse kasutada ajutisi lipuliine ja nihutada karjaaedu metsaservadest kaugemale.

  • Poegimise ajastamine: Spetsialistid soovitavad karjakasvatajatel kontrollida veiste poegimisperioodi, et vasikad sünniksid varakevadel siseruumides ja jõuaksid enne karjamaale saatmist piisavalt tugevneda.

  • Sihipärane nuhtlusisendite eemaldamine: Jätkatakse konkreetsete, just karju ründavate huntide küttimist, mis peaks lõhkuma väljakujunenud ründemustrid.

Kuigi Keskkonnaagentuuri andmetel pole hundi üldarvukus piirkonnas plahvatuslikult kasvanud, on konflikt teravnenud just pärandkoosluste ja metsiku looduse kokkupõrkekohas. Osapooled nõustusid, et kiireid ja lihtsaid lahendusi Soomaa eripäraste tingimuste tõttu ei ole ning olukorra parandamine eeldab järjepidevat koostööd riigi, jahimeeste ja talunike vahel.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Balti riigid käivitasid Rail Balticu rongide ühishanke, kuid taristu valmimise aeg püsib ebakindel

By
Helena-Reet Aari
-
Rail Baltic

NordenBladet – Kolmapäeval (18. märts) kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu välja ühishanke Rail Balticu regionaalrongide soetamiseks. Kuigi uute rongide liinile toomise eesmärk on seatud 2030. aasta lõppu, varjutab projekti ebakindlus raudteetrassi õigeaegse valmimise osas, sealjuures tuntakse suurimat muret Läti lõigu ja üldise ajakava pärast.

Rongide hanke üksikasjad ja ajakava

Ühishanke kohaselt peavad esimesed uued rongid Baltikumi jõudma 2029. aastaks ning liinivedudega plaanitakse alustada 2030. aasta lõpus. Plaanitavad rongid suudavad teenindada kuni neljatunniseid marsruute, lühendades näiteks sõiduaja Tallinna ja Pärnu vahel 57 minutile. Hanke mahtude jaotus riikide kaupa on järgmine:

  • Eesti: Kuni viis rongi, millele on lisatud võimalus tellida hiljem veel kaks. Lisavõimaluse jätmine tuleneb varasemast kogemusest, kus uute rongide tulek kasvatas nõudlust oodatust kiiremini.

  • Läti: Kuni viis rongi.

  • Leedu: Kuni kaheksa rongi.

Väljakutsed Läti trassil ja poliitilised riskid

Rongide hankimise kõrval on jätkuvalt küsimärgi all rööbastee valmimine kogu kavandatud ulatuses. Eesti taristuministri hinnangul peitub Rail Balticu suurim risk poliitilises tahtes – kas riigid on valmis jätkama vajalikus tempos ja tagama piisava rahastuse. Eelkõige puudutab mure Lätit, mis on trassi keerukuse ja rahaliste piirangute tõttu Eestist ja Leedust ehitustöödega maha jäänud. Sellest hoolimata on Läti transpordiministeeriumi esindajad kinnitanud riigi pühendumust projektile, lubades pöörata suuremat tähelepanu finantsilisele tõhususele, et püsida kokkulepitud ajakavas.

Leedu edasiliikumine ja Poola skeptitsism

Leedu plaanib 2030. aastaks valmis ehitada 114 kilomeetrit oma territooriumil asuvast trassist, pidades esmatähtsaks ühenduse loomist Lääne-Euroopa ja Poolaga.

Hoolimata Balti riikide pingutustest on Poola esindajad väljendanud projekti esialgse tähtaja suhtes tugevat skepsist. Poola taristuministeeriumi hinnangul on 24 miljardit eurot maksva suurprojekti lõpetamine 2030. aastaks võimatu ning reaalne tähtaeg kogu liini valmimiseks lükkub tõenäoliselt 2040. aastasse.

Rail Baltica projekti laiem taust

Rail Baltica on ajalooline ja mastaapne taristuprojekt, mille peamine eesmärk on integreerida Eesti, Läti ja Leedu tihedamalt ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga. Uus, täielikult elektrifitseeritud kiirraudtee loob otseühenduse Tallinna, Pärnu, Riia, Kaunase ja Leedu-Poola piiri vahel, avades sealt edasi kiire tee Varssavisse ning Kesk-Euroopasse. Tegemist on Baltikumi viimase saja aasta suurima infrastruktuuri investeeringuga, kus ehitatakse Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudtee. See aitab kaotada seni kasutusel olnud laiema, Vene standardist pärit rööpmelaiuse piirangud ning ühilduda sujuvalt Lääne-Euroopa transpordisüsteemidega.

Lisaks reisijatele, keda uued rongid hakkavad sõidutama kiirusega kuni 249 km/h, on raudteel kriitiline roll piirkonna majanduses ja julgeolekus. Uus trass võimaldab suunata märkimisväärse osa kaubavedudest maanteedelt keskkonnasäästlikumale raudteele, vähendades nii maanteede koormust ja transpordisektori süsinikuheitmeid. Samuti on praeguses geopoliitilises olukorras ülimalt oluline raudtee võimekus toetada sõjaväelist mobiilsust – Rail Baltic loob elutähtsa ja kiire logistilise koridori NATO liitlaste varustuse ja isikkoosseisu liigutamiseks siinsesse regiooni.

Kogu megaprojekti elluviimist kaasrahastab suures ulatuses Euroopa Liit, nähes selles olulist üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) lüli. Kuigi algsed plaanid nägid ette kogu trassi valmimist käesoleva kümnendi lõpuks, on projekti tehniline keerukus, kolme riigi vaheline koordineerimine ja globaalsetest kriisidest tingitud ehitushindade tõus teinud algses ajakavas ja eelarves püsimise äärmiselt väljakutsuvaks, mis on ka praeguste viivituste peamiseks põhjuseks.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Air Balticu strateegiline ülevaade – fookuses erakapitali kaasamine ja Tallinna baasi arendamine

By
Helena-Reet Aari
-
Tallinna Lennujaam

NordenBladet – Air Balticu eelmise aasta majandusaruanne näitab positiivseid arenguid: ettevõtte tulu kasvas 780 miljoni euroni ning kahjum vähenes 44 miljoni euroni. Ettevõtte nõukogu aseesimehe Jurgis Sedlenieksi hinnangul on uus tegevjuht Erno Hilden oma esimese saja tööpäeva jooksul ootusi õigustanud, seades peamiseks eesmärgiks lennufirma kasumlikkuse saavutamise.

Finantsstrateegia ja kapitali kaasamine

Aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) ei ole lennufirma jaoks enam esmane eelistus. Ettevõtte eelarveliste vajaduste katmiseks otsitakse käesoleva aasta jooksul aktiivselt lisarahastust erakapitali turgudelt. See protsess järgneb möödunud aasta teises pooles lõpule viidud Lufthansa osaluse vormistamisele. Erakapitali kaasamiseks tehakse reaalset tööd, kuigi lennundusturu olukord on viimaste nädalate jooksul märkimisväärselt muutunud.

Poliitiline olukord ja koostöö Balti riikidega

Lätis tekitab lennufirma tulevik poliitilisi vaidlusi, mis päädisid transpordiminister Atis Švinka vastu suunatud (kuid ebaõnnestunud) umbusaldusavaldusega. Opositsioon tunneb muret, et ettevõte võib aasta lõpus vajada täiendavat riigipoolset rahasüsti. Samuti ei toimu hetkel aktiivseid läbirääkimisi Eesti ja Leedu valitsustega lennufirmas osaluse omandamiseks. Varasemalt on Eesti osaluspakkumisest kindlalt keeldunud ning Leedu praegune valitsus antud teemaga ei tegele.

Tegevusmahud Eestis

Tallinna lennujaam säilitab Air Balticu jaoks strateegiliselt olulise kodubaasi staatuse. Olles möödunud aastal Tallinna suurim lennufirma, teenindab ettevõte praegu Eestist nelja lennukiga 20 erinevat sihtkohta, sealhulgas hooajalisi liine. Käesoleva aasta eesmärgiks on avada Tallinnast veel neli uut lennusuunda.

Väljakutsed kütuseturul

Lennufirma seisab silmitsi märkimisväärse kulude kasvuga, kuna lennukikütuse hind on lühikese ajaga kahekordistunud, tõustes 720 dollarilt 1520 dollarini tonni kohta. Piletihindade edasine kujundamine on hetkel veel lahtine, kuna otsuste langetamisel tuleb arvestada ka konkurentide sammudega turul.

__________________________
* Air Baltic on aastate jooksul kujunenud Baltikumi domineerivaimaks lennufirmaks, täites pärast kohalike konkurentide (nagu Estonian Air ja mitmed Leedu lennufirmad) kadumist sisuliselt rahvusliku lennukompanii rolli kõigis kolmes Balti riigis. Ettevõtte praegune vajadus lisakapitali järele on osaliselt tingitud lähimineviku kriisidest – eelkõige koroonapandeemiast –, mille üleelamiseks süstis Läti riik lennufirmasse sadu miljoneid eurosid riigiabi. Praegune eesmärk kaasata erakapitali ja leida strateegilisi partnereid (nagu Lufthansa) on otseselt seotud vajadusega vähendada Läti riigi osalust ning tagada vahendid varasemate laenude ja riigiabi tagasimaksmiseks.

Lisaks mineviku kohustuste klaarimisele on lisarahastus kriitilise tähtsusega ettevõtte ambitsioonikate laienemisplaanide elluviimiseks. Air Baltic opereerib üht Euroopa noorimat lennukiparki ning on teinud suuri tellimusi uute lennukite soetamiseks, et pakkuda lende laiemale turule. Uute investorite leidmine aitab finantseerida laevastiku kasvu ja kindlustada ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet olukorras, kus lennundusturgu survestavad pidevalt kõikuvad kütusehinnad ja tihenev konkurents.

Air Baltic kuulub suures osas Läti riigile, kuid ettevõttel on ka teisi aktsionäre. 2025. aasta teises pooles toimunud muudatuste järel jaguneb lennufirma omandistruktuur järgmiselt:

  • Läti riik (esindab Läti transpordiministeerium) – 88,37% (enamusosalus)

  • Lufthansa Grupp (Deutsche Lufthansa AG) – 10% (vähemusosalus, mille nad omandasid 2025. aastal strateegilise investeeringuna)

  • Erainvestorid – 1,63% (sellest suurima osa moodustab Taani ärimehele Lars Thuesenile kuuluv ettevõte Aircraft Leasing 1)

Air Baltic on valdavalt riiklik lennufirma, kuhu on nüüdseks kaasatud ka suur rahvusvaheline lennunduskontsern (Lufthansa) ja väiksemal määral erakapitali.

Eesti: Jõhvi filmilinnak elavdab Ida-Virumaa majandust ja meelitab ligi uusi investeeringuid

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Eesti esimene filmilinnak, mis asub Tallinna-Narva maantee vahetus läheduses Kotinuka külas, on kavandatud eesmärgiga anda tugev tõuge kohalikule majanduskeskkonnale. Euroopa Liidu toel valmiva 16 miljonit eurot maksva suurprojekti positiivne mõju on piirkonnas juba praegu tajutav.

Erasektori huvi ja tugiteenuste areng

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri algatatud arendus on loonud soodsa pinnase erainvesteeringute kasvuks. Filmitööstuse spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks peetakse aktiivseid läbirääkimisi mitmete teenusepakkujatega. Põhilised valdkonnad, kus nähakse koostöökohti, on:

  • Eriefektide loomine ja tootmine.

  • Spetsiifilise tehnika ja seadmete rentimine.

  • Uute majutuslahenduste arendamine.

Majutussektori laiendamine on Jõhvi filmilinnaku sujuva toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Arendajad otsivad partnereid, et rajada filmitöötajatele optimaalse hinna ja kvaliteedi suhtega kohapealseid ööbimisvõimalusi. Lisaks linnaku sisestele plaanidele toetab piirkonna teenindusvõimekuse kasvu ka Jõhvi linna ehitatav uus 70 toaga kolmetärnihotell.

Ehitustööde hetkeseis püsib graafikus

Jõhvi filmilinnaku rajamine on jaotatud kolme peamisesse etappi, mis hõlmavad taristu, stuudiokompleksi ja inkubatsioonikeskuse büroohoone ehitust. Tänaseks on kõige suuremad edusammud tehtud just infrastruktuuri väljaarendamisel:

  • Lõpetatud tööd: Täielikult on valminud teedevõrgustik ning toimivad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.

  • Käimasolevad tööd: Plaanipäraselt toimub digimultimeedia inkubaatori juures asuva alajaama ehitus ja põhikaablite paigaldamine.

Tulevikuplaanid ja kõrge nõudlus

Suve lõpus avatavad kaks filmistuudiohoonet on juba pälvinud märkimisväärset tähelepanu. Arendajad peavad praegu läbirääkimisi viie potentsiaalse filmiprojektiga, mille võtted on planeeritud käesoleva aasta viimastesse kuudesse – vahetult pärast linnaku ametlikku avamist. Suur nõudlus uute stuudiopindade järele kinnitab suurprojekti asjakohasust ja potentsiaali Eesti filmitööstuse edendamisel.

Vaata ka:
Tehisintellekti (AI) abiga saaks Eesti SKP-d mitme miljardi võrra kasvatada

Eesti: Eluaseme hinnaindeks kasvas 2025. aastal stabiilses tempos 5,2 protsenti

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti, Tallinn - Eluaseme hinnaindeks

NordenBladet – Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2%. Kuigi turg ei näita ülikõrget aktiivsust, kasvas nii uute kui ka olemasolevate eluasemete tehingute rahaline maht ning kinnisvarahinnad püsivad kindlalt.

Hinnakasv on stabiliseerunud

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja hinnangul on eluaseme hinnaindeks pärast 2021. ja 2022. aasta tormilist kasvu jätkanud stabiilset tõusu. Viimasel kolmel aastal on aastane hinnakasv rahunenud, püsides mõõdukas vahemikus 5,2–6,1 protsenti.

2025. aasta lõikes (nelja kvartali keskmisena) kallinesid majad 5,9% ja korterid 5,0%.

Korterite hinnakasv oli piirkonniti erinev:

  • Tallinn: +5,0%

  • Tallinna lähiümbrus, Tartu ja Pärnu: +4,1%

  • Ülejäänud Eesti: +6,9%

Tehingute aktiivsus ja turu dünaamika

2025. aastal ületas tehingute rahaline maht varasema aasta taseme nii järelturu kui ka uute eluasemete sektoris. Aasta teises pooles elavnes märgatavalt just olemasoleva kinnisvara ostmine, edestades tehingumahtudelt nii sama aasta esimest poolt kui ka 2024. aasta teist poolaastat.

„Võib öelda, et turg ei ole väga aktiivne, aga kinnisvara hinnad sellest hoolimata püsivad,“ nentis Umbleja.

Neljanda kvartali arengud

Aasta viimases kvartalis kasvas eluaseme hinnaindeks 2024. aasta sama perioodiga võrreldes 5,5%. Korterite hinnad tõusid seejuures 7,2% ja majade hinnad 2,3%.

Kvartalivõrdluses (võrreldes 2025. aasta III kvartaliga) joonistusid välja aga teistsugused trendid:

  • Korterite hinnad on püsinud peaaegu muutumatuna juba kaks järjestikust kvartalit.

  • Majade hinnad on teist kvartalit järjest kerges languses.

Neljanda kvartali tehingute rahaline maht jäi alla nii eelnevale kvartalile kui ka 2024. aasta viimasele veerandile. Aastavõrdluses kasvas kvartali lõikes järelturu objektide rahaline maht, samas kui uute eluasemete oma langes. Kvartalivõrdluses oli olukord aga vastupidine, mis Umbleja sõnul viitab taas tärkavale huvile uute korterite ja majade vastu.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks

Sarnaselt üldisele eluasemeturgu kajastavale indeksile kasvas mõõdukalt ka omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks, tõustes 2025. aastal keskmiselt 3,6%. Neljandas kvartalis oli aastane kasv 3,8%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes registreeriti 1,2% suurune langus.

Mõisted:
Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul korterite ja majade ruutmeetrihinnad ajas muutunud.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste (eluaseme ost, seotud teenused, kapitaalremont ja kindlustus) hindade muutust.

Avafoto: Tallinn (NordenBladet)

Vaata ka:
Tehisintellekti (AI) abiga saaks Eesti SKP-d mitme miljardi võrra kasvatada

123...756Page 1 of 756