Neljapäev, november 20, 2025

EESTI UUDISED

Kaitseliidule pühendatud perepäev Viimsis (22.november)

Kaitseliidu päev Eesti Sõjamuuseumis

NordenBladet – Viimsi mõisas asuvas Eesti Sõjamuuseumis on laupäeval, 22. novembril kell 12.00–16.00 kavas suur Kaitseliidule pühendatud perepäev.

Selle sündmusega avatakse Kaitseliidu ajaloost rääkiv uus püsinäituse. Avamise teevad meeleolukaks kaks tuntud muusikut, kes astuvad üles ootamatus laigulises vormis: Johan Randvere (klaver) ja Villu Vihermäe (tšello) Tallinna Akadeemilisest Malevkonnast.

Pärast avamist on võimalik minna giidituurile või iseseisvalt uut näitust uudistama.

Põnev kogupere orienteerumismäng viib osalejad mõisa ja mõisaparki, kus Kaitseliidu eri allüksuste (kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad) juhendamisel saab iga kontrollpunktis omandada eluks vajalikke oskusi.

Päevakava:

  • 12.00 Uue Kaitseliidu ajaloo näituse avamine, esinevad “Vormis Muusikud”.
  • 13.00–14.00 Ekskursioon sõjamuuseumi peamajas ja soomusrongis.
  • 13.00–16.00 Kogupere orienteerumismäng.

Nagu riigikaitses ikka, toimub perepäev igasuguse ilmaga. Külma ja näljaga aitavad võidelda Tallinna naiskodukaitsjad, kes pakuvad osalejatele kuuma suppi.

Sissepääs ja kogu programm on tasuta.

NB! Sõjatehnika angaar on perepäeva ajal suletud.

Ürituse korraldamisele aitab kaasa Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond.

Aadress: Mõisa tee 1, Viimsi, Eesti
Üritus kestab 4h

Tartu-Riia ekspressrong alustab tõenäoliselt juba detsembris

Tartu-Riia Ekspressrong

NordenBladet – Elron hindab, et Tartu ja Riia vaheline kauaoodatud ekspressrong alustab sõitmist suure tõenäosusega juba 15. detsembril.

Põhifaktid:

  • Kestus: Sõit Tartust Riiga kestaks umbes 3,5 tundi.

  • Marsruut: Eestis sõidab rong tavapärast liini Valgani, Lätis on kokku viis peatust, sh Riia.

  • Graafik (esialgne): Esimene reis Riiga Tartust umbes kell 17.30 ja saabuks Riiga kella 21.15 paiku. Tagasisõit Riiast hommikul kell 7.30, Tartus kella 11 paiku.

  • Rongikoosseisud: Sõitude alustamiseks oodatakse veel Euroopast heakskiitu kahele lisakoosseisule (kokku vaja kolme kahevagunilist rongi ja meeskonda).

  • Piletihind: Praegu veel saladus.

  • Toetus: Tartu linn (linnapea Urmas Klaasi sõnul) on valmis uue liini turunduses koostööd tegema.

Elroni juhatuse liikme Märt Ehrenpreisi sõnul on nad kuupäevas üsna kindlad, ning tööd tehakse ka Eesti-siseste graafikute nihutamisega, et Valgas pikk peatus ära jääks. Liin pidi algselt käivituma juba eelmisel aastal.

Haridusministeerium seisab huvihariduse käibemaksuvabastuse eest

huvihariduse käibemaksuvabastus

NordenBladet – Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on vastu Maksu- ja Tolliameti (MTA) hiljutisele nõudele, et lastelaagrite korraldajad ja erahuvikoolid hakkaksid oma teenustelt käibemaksu maksma. HTM-i hinnangul süvendaks see muudatus lõhet jõukamate ja vaesemate perede laste ligipääsus huviharidusele.

Põhiline küsimus:

  • MTA teavitas õppeaasta algul laagrikorraldajaid ja erahuvikoole, et nad peavad hakkama tasuma käibemaksu, millest nad seni on üldjuhul olnud vabastatud.

  • Eesti laagrikorraldajate ja erahuvikoolide liidud pöördusid oktoobris HTM-i poole, hoiatades, et muudatus teeb teenused lastele ja noortele vähem kättesaadavaks.

Haridusministeeriumi seisukoht:

  • HTM toetab liitude seisukohta ja on pöördunud Rahandusministri poole, nõudes, et noortelaagrite ja erahuvihariduse teenused peavad olema käibemaksu tasumisest vabastatud.

  • Haridusminister Kristina Kallas rõhutab, et tegu on enamasti mitteärilisel eesmärgil korraldatud vabatahtliku õppega, mis on osa terviklikust haridussüsteemist ja täiendab formaalharidust.

  • Minister viitab Arenguseire keskuse lühiraportile, mis näitab selget korrelatsiooni vanemate sissetuleku ja laste huviharidusele ligipääsu vahel. Käibemaksuga koormamine muudaks teenuse peredele veelgi kättesaamatumaks.

  • Kallas toob välja, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv näeb ette käibemaksuvabastuse laste ja noorte haridusele, mida pakuvad sarnaste eesmärkidega organisatsioonid.

Järgmised sammud:

  • HTM edastas Rahandusministeeriumile üheksa küsimust, paludes selgitada, miks käsitletakse munitsipaal- ja erahuvikoole käibemaksu osas erinevalt, kuigi nende seaduslikud alused ja hariduslikud eesmärgid on samad.

  • HTM soovib teada, kas on võimalik halduspraktikat muuta nii, et huviharidus oleks omandivormist sõltumata käibemaksukohustusest vabastatud.

  • Kui praktika muutmine ilma seadusemuudatuseta pole võimalik, peab HTM vajalikuks käibemaksuseaduse parandamist.

Eelmisel õppeaastal osales erahuvikoolides ligi 71 000 last ja noort ning riigi toetatud laagrites 30 000 noort.

Ühtne pakendimärgistus muudab Euroopa Liidu ringmajanduse suunda: mõjud tootjatele ja tarbijatele

ringmajandus pakendid

NordenBladet – Euroopa Liidu eesmärk on luua aastaks 2028 ühtne pakendimärgistuse süsteem toidupakenditel. See muudatus peaks tagama tarbijatele selge juhise pakendijäätmete õigeks sorteerimiseks ja aitama edendada ringmajandust. Kuigi muudatus toob tootjatele kaasa kulusid, ei tohiks see Kliimaministeeriumi hinnangul oluliselt tõsta toidu hinda.

Ühise märgistuse vajadus ja sisu

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Dagny Kunguse sõnul ei ole Eesti turu väiksuse tõttu olnud seni otstarbekas kehtestada vaid riigisisest märgistussüsteemi. Ühise EL-i süsteemi rakendusakt, mis määrab kindlaks kõikide pakendite ühtsed kriteeriumid, peaks ilmuma 2026. aasta teises pooles.

Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil täpsustab, et uus märgistus nõuab oluliselt rohkem infot kui vaid sorteerimisjuhised. See hõlmab:

  • Pakendi koostise märgistust.

  • Pakendi kasutusvõimaluste märgistust.

  • Sorteerimisjuhiseid.

  • Tõenäoliselt ka QR-koodi lisainfo jaoks, mis pakendile enam ära ei mahu.

Kulud ja hinnatundlikkus

Kuigi tootjad peavad arvestama uue süsteemiga kaasnevate kuludega, eriti konteinerite märgistamise osas, ei tohiks see Kunguse sõnul toidu lõpphinda oluliselt mõjutada, kuna pakendite disainiga tegeletakse niigi pidevalt.

Siiski hoiatab Peil, et suuremad kulud kaasnevad uute süsteemide, eriti korduvkasutatavate pakendite jälgimiseks vajalike IT-arendustega. Näiteks pestavate pakendite puhul tekib kohustus kokku lugeda pakendi läbitud kasutus- ja pesukorrad. Keerulisem IT-taristu on see, mis teeb pakendid tõenäoliselt kallimaks, mitte märgiste trükkimine ise.

Konteinerite ühtlustamine ja üleminekuaeg

Oluline osa nõuetest puudutab ka jäätmekonteinereid, mis peavad hakkama kandma pakenditega sarnast märgistust. Nende konteinerite märgistuskulude katmine langeb tootjatele, tihti tootjavastutusorganisatsioonide kaudu. Eesmärk on tagada, et tarbija saaks pakendit ära visates selgelt aru, millisesse konteinerisse see kuulub.

Uue süsteemi kohustuslik kehtivusaeg algab 2028. aastal. Tootjatele antakse kolmeaastane üleminekuaeg, mille jooksul on neil lubatud ära kasutada olemasolevad pakendivarud.

Rahvusvahelised pinged

Mõned riigid on püüdnud kehtestada oma märgistussüsteeme enne EL-i ühtseid nõudeid. Näiteks Prantsusmaa kohustusliku märgistuse osas on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse, et selgitada välja, kas see takistab kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul. See näitab, kui oluline on ühiste reeglite järgimine kogu liidus.

Avafoto: NordenBladet

Uudishimu päev (17. november)

Uudishimu päev 2025

NordenBladet – Uudishimu on tarkuse salavõti – iga küsimus avab ukse uude maailma. 17. novembril toimub taas uudishimu päev ning igaüks on oodatud selles kaasa lööma.

Uudishimu päev on Vabariigi Presidendi algatus, mida tähistati esimest korda 2022. aasta 17. novembril. Selle eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada tegevusi, mis inspireerivad igas vanuses inimesi silmaringi avardama ja uusi teadmisi ning oskusi omandama. Iga inimene saab sel päeval pöörata erilist tähelepanu oma teadmiste ja oskuste täiendamisele, õppida midagi täiesti uut või tavapärasest teistsugust.

Uudishimu päev tuletab meelde, kui oluline on säilitada lapsemeelne avastamisrõõm ja soov pidevalt õppida. See päev aitab kasvatada hariduse ja teaduse väärtustamist ning innustab kõiki süvenema maailma mitmekesisusse ja keerukusse.

Kui korraldate uudishimu päeva puhul, 17. novembril või selle läheduses, mõnd üritust, andke sellest presidendi kantseleile teada SIIN.

Oodatud on mitmesugused, ka laiemale osalejaskonnale suunatud üritused, mis toetavad uudishimu ja õppimist või oma teadmiste ja oskuste teistega jagamist. Koostöös ülikoolidega on võimalik kutsuda endale külla teadlasi.

Nii 2022., 2023. ja 2024 aastal toimus üle Eesti ligikaudu 70-80 uudishimu päevale pühendatud üritust, peamiselt koolides, raamatukogudes ja muuseumites.

Avafoto: President.ee