Laupäev, november 8, 2025

EESTI UUDISED

Uudishimu päev (17. november)

Uudishimu päev 2025

NordenBladet – Uudishimu on tarkuse salavõti – iga küsimus avab ukse uude maailma. 17. novembril toimub taas uudishimu päev ning igaüks on oodatud selles kaasa lööma.

Uudishimu päev on Vabariigi Presidendi algatus, mida tähistati esimest korda 2022. aasta 17. novembril. Selle eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada tegevusi, mis inspireerivad igas vanuses inimesi silmaringi avardama ja uusi teadmisi ning oskusi omandama. Iga inimene saab sel päeval pöörata erilist tähelepanu oma teadmiste ja oskuste täiendamisele, õppida midagi täiesti uut või tavapärasest teistsugust.

Uudishimu päev tuletab meelde, kui oluline on säilitada lapsemeelne avastamisrõõm ja soov pidevalt õppida. See päev aitab kasvatada hariduse ja teaduse väärtustamist ning innustab kõiki süvenema maailma mitmekesisusse ja keerukusse.

Kui korraldate uudishimu päeva puhul, 17. novembril või selle läheduses, mõnd üritust, andke sellest presidendi kantseleile teada SIIN.

Oodatud on mitmesugused, ka laiemale osalejaskonnale suunatud üritused, mis toetavad uudishimu ja õppimist või oma teadmiste ja oskuste teistega jagamist. Koostöös ülikoolidega on võimalik kutsuda endale külla teadlasi.

Nii 2022., 2023. ja 2024 aastal toimus üle Eesti ligikaudu 70-80 uudishimu päevale pühendatud üritust, peamiselt koolides, raamatukogudes ja muuseumites.

Avafoto: President.ee

Tunnustame noorte tegusid: algas 2025. aasta üle-eestiline konkurss

Aasta noor

NordenBladet – Haridus- ja Teadusministeerium koos Haridus- ja Noorteametiga kutsub taas üles märkama ja esile tõstma inimesi ning organisatsioone, kes on viimase aasta jooksul noortevaldkonda päriselt edasi viinud. Oodatud on lood inimestest ja tiimidest, kelle algatused on muutnud mõtteviise, loonud uusi võimalusi ning jätnud jälje nii kogukondlikul, maakondlikul, üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kandideerimine on avatud –

Noortevaldkonna tunnustuskonkurss ja -sündmus „Noorte heaks tänu“

Kandidaate saab esitada 14 kategoorias ajavahemikus 22. oktoober – 30. november Spoku keskkonnas. Sisselogimine toimub ID-kaardi, HarID või Mobiil-ID abil.

Tänavu on esmakordselt parimatele ette nähtud ka rahaline preemia. Kategooriates aasta noorsootöötaja, pikaajaline panustaja, aasta noor, aasta vabatahtlik, aasta noortepoliitika mõjutaja ja aasta hoolija pälvivad laureaadid tunnustuse koos preemiaga summas 4000–10 000 eurot.

Fookuses: „Aasta noor”

„Aasta noor” kategoorias otsitakse 7–26-aastaseid tegijaid või noortegruppe, kes on oma algatusvõime ja koostööoskusega toonud märgatavat kasu eakaaslastele ja laiemale kogukonnale. Oluline on, et ettevõtmised oleksid olnud nähtavad ja kõnetanud ka sotsiaalmeedias – sest hea eeskuju innustab teisi.

Keda silmas peetakse? Sobiva kandidaadi puhul võiks kõlada vähemalt kolm alljärgmisest:

  • on käivitanud ja vedanud projekte või sündmusi, mis elavdavad noorte kultuuri- või spordielu, õpiradasid või vaba aja veetmise võimalusi;

  • on suurendanud noorte hääle kuuldavust ja osalust kogukonna tegemistes;

  • on kaasanud teisi noori ning loonud neile tegutsemisvõimalusi;

  • on tõstnud noorte teadlikkust ühiskondlikel või keskkonnateemadel;

  • on hoidnud ja kujundanud väärtusi ning traditsioone, mis toetavad noorte head elu.

„Aasta noor” tunnustus on mõeldud neile, kes julgevad proovida, loovad lahendusi ja võtavad vastutuse – olgu selleks näiteks kogukonnaürituse käimapanek, vaimse tervise teemalise kampaania vedamine, keskkonnasõbralike harjumuste levitamine või noorte osaluse kasvatamine kohalikes otsustes.

Miks esitada?

Tunnustamine annab tegijatele jõudu ja nähtavust, aitab ideedel kasvada ning toob noortevaldkonda uusi kaasalööjaid. Kui tead noort, juhendajat või organisatsiooni, kes on viimase aasta jooksul midagi märgilist korda saatnud, esita ta kandideerima. Hea tegu väärib tähelepanu – ja tänavu ka väärikat preemiat.

Lisainfo SIIN
Kandideerimine: Spoku keskkonnas SIIN perioodil 22.10–30.11.

Avafoto: NordenBladet

NATO kohalolu Eestis: Täna paikneb Lõuna-Eestis USA pataljon ja Tapal USA tankiüksus

NordenBladet – Ameerika Ühendriikide hiljutine kaalukas otsus oma vägede kohalolekuga Eestis jätkata rõhutab USA jätkuvat pühendumist Balti piirkonna ja terve NATO idatiiva kaitsele. USA kohalolu Eestis on tugev märk heidutusest ja liitlastevahelisest solidaarsusest, millele Eesti vastab oma panuse ja suurepärase vastuvõtuvõimekusega.

USA jätkab kohalolekut: Tugevdus NATO idatiivale

Kaitseminister Hanno Pevkur on USA otsust jätkata vägede kohalolekuga Eestis tervitanud, nähes selles strateegilise koostöö tähtsust ja kinnitust USA vankumatule toetusele. “See kinnitab meie strateegilise koostöö tähtsust ning USA jätkuvat pühendumist meie piirkonna ning terve NATO idatiiva kaitsele,” ütles minister Kaitseministeeriumi lehe vahendusel.

Praegune USA vägede paiknemine

USA vägede püsiv kohalolu Eestis ja NATO idatiival laiemalt on oluline osa heidutamaks Venemaad ja tugevdamaks NATO kaitsehoiakust, mis kindlustab siinset rahu ning julgeolekut.

  • Täna paikneb Lõuna-Eestis USA pataljon.
  • Tapal paikneb USA tankiüksus.

Eeskujulik liitlane ja esmaklassilised tingimused

Minister Pevkur tõi esile, et USA administratsioon on tunnustanud Balti riike ja Poolat eeskujulike liitlastena. Mõlemad on teinud olulisi samme enda julgeoleku tugevdamiseks, panustades vähemalt 5% oma majandusest riigikaitsesse.

Lisaks sellele pakub Eesti USA üksustele esmaklassilisi tingimusi liitlaste vastuvõtuks ja väljaõppeks:

  • Väljaõppevõimalused aitavad hoida USA vägede kõrget lahingvalmidust.
  • Võimalus harjutada koos Eesti kaitseväega siinses keskkonnas.

Kaitseministeerium töötab ka selle nimel, et USA sõjalist kohalolekut veelgi tugevdada. Selleks ollakse valmis tegema lisainvesteeringuid liitlaste võõrustamiseks tarvilikku taristusse ja väljaõppevõimaluste laiendamisse.

 

Eesti: Reservväelaste toetuseks sõlmiti Kaitseministeeriumi ja EVEA vahel hea tahte kokkulepe

Hea tahte kokkulepe Kaitseministeeriumi ja EVEA vahel

NordenBladet – Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa allkirjastasid hea tahte kokkuleppe, et tugevdada koostööd reservväelaste toetamisel ja tunnustada nende panust riigikaitses.

Kokkulepe muudab senise vaikiva toe teadlikuks ja ühiseks ning sellega kinnitab EVEA valmisolekut tõsta tööandjate teadlikkust riigikaitse rollist ja soodustada reservõppekogunemistel osalevate töötajate toetamist (näiteks sissetulekuvahe kompenseerimisega, mida teeb juba ligi 70% tööandjatest). Samuti loob kokkulepe raamistiku regulaarsele infovahetusele Kaitseministeeriumi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel.

Mõlemad pooled rõhutasid, et ettevõtete toetus reservväelastele on otsene panus Eesti julgeolekusse ja näitab ühiskondlikku sidusust. EVEA president tõi esile, et väikettevõtjad püüavad oma võimaluste piires säilitada töötajatele sissetuleku õppekogunemise ajaks ja väärtustavad nende omandatud oskusi.

Sarnane kokkulepe on varem sõlmitud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliiduga ning Kaitseministeerium kutsub ka teisi organisatsioone hea tahte kokkuleppega liituma.


Avafoto: Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa allkirjastasid hea tahte kokkuleppe (Kaitseministeerium)

Eesti: Kaitseministeerium toetab 19 kaitsetööstusprojekti rekordilise 3 miljoni euroga

Kaitseministeeriumi kaasrahastus

NordenBladet – Eesti kaitsetööstusettevõtted ja teadusasutused osalevad 2025. aasta Euroopa Kaitsefondi (EDF) taotlusvoorus enam kui 40 projektiga. Kaitseministeerium kaasrahastab neist 19 projekti kokku 3 miljoni euroga, mis on ministeeriumi senine rekordiline panus.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri Siim Suklese sõnul on Eesti ettevõtted varasematel aastatel olnud EDF-i taotlusvoorus väga edukad. Möödunud aastal pälvisid Eesti osalusega konsortsiumid üle kolmandiku fondi rahastusest ehk 365 miljonit eurot, ja sarnast edu oodatakse ka tänavu.

Riiklikku toetust sai 41 esitatud Eesti osalusega projektist 19. Tänavused projektid keskenduvad strateegiliste valdkondade lahendustele, nagu õhutõrje, allvee kriitilise taristu kaitse, satelliitside ja küberdomeen.

Taotlejate hulgas on ka kolm Eesti juhitud projekti:

  • UNDER: keskendub allvee kriitilise taristu monitoorimissüsteemi loomisele.
  • EURODAMM ja SLAM: toetavad uuenduslike droonipõhiste laskemoonatehnoloogiate arendust.

EDF on EL-i programm, mis investeerib aastatel 2021–2027 kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 8 miljardit eurot. 2025. aasta vooru eelarve on 1,065 miljardit eurot. Lõplikud rahastusotsused selguvad 2026. aasta kevadel ning edukate projektide tulemused võivad turule jõuda 2030. aastatel.

Avafoto: NordenBladet