Laupäev, juuni 28, 2025

EESTI UUDISED

Riigikogu infotunnis oli arutlusel Rootsi-Eesti vanglarendileping

NordenBladet — Peaminister Kristen Michal ütles saadikute küsimustele vastates, et valitsus teeb Tartu vangla rendilepingu suhtes otsuse nädala pärast ning seejärel peavad oma otsuse tegema ka Eesti ja Rootsi parlament. Tema sõnul katab kogu välisvangidega seotud kulu Rootsi riik ning Eesti maksumaksjad vangide ülalpidamise eest ei tasu.

„Mida tähendab vangla rendileping Tartu piirkonnale ja inimestele? See tähendab seda, et säilivad olemasolevad ehk 160 töökohta ja juurde luuakse vähemalt 250 uut töökohta. Vanglateenistujad saavad väljaõppe uute sihtrühmadega töötamiseks ja kindlasti panustab vanglateenistus ka jätkuvalt kohalikku kriisivõimekusse ja siseturvalisusesse,“ rääkis Michal, kelle sõnul saab Tartu piirkond seega siseturvalisuse spetsialiste juurde.

Michal avaldas arvamust, et Eesti inimesed saavad aru, et tühjana seisva vanglahoone eest ei ole mõtet niisama maksta ning sisejulgeolekus on vaja jõudu juurde. Samuti juhtis ta tähelepanu, et vangid tulevad Rootsist Tartu vanglasse, püsivad vanglas, lahkuvad Eesti riigist ning vabanevad seejärel Rootsis, mitte siin.

Ohuhinnanguid ja riskide maandamist puudutavate küsimustega tegelevad peaministri sõnul Eesti pädevad asutused. „Minu usaldus Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti vastu on kõrge,“ kinnitas ta ja lisas, et vanglateenistuse partnerasutustena osalevad Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet ka vangide vastuvõtmise otsustamisel.

Michalile esitasid Riigikogu infotunnis vanglarendilepingut puudutavad küsimused Urmas Reinsalu ja Martin Helme. Kolmapäevase täiskogu istungi alguses andsid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluvad ning fraktsioonitud saadikud lepinguga seoses üle umbusalduse avaldamise nõude justiits- ja digiministrile Liisa Pakostale.

Infotunnis vastas peaminister veel ka Lauri Läänemetsa küsimusele toimetuleku, Mart Helme küsimusele julgeoleku, Vadim Belobrovtsevi küsimusele pensionäride ning Tiit Marani küsimusele suurenevate raiete kohta pühapaikades.

Taristuminister Kuldar Leis vastas Aleksei Jevgrafovi küsimusele Ida-Virumaa teeinfrastruktuuri ja ohutuse ning Jaanus Karilaiu küsimusele regioonide ebavõrdsuse kohta. Välisminister Margus Tsahkna vastas Riina Solmani küsimusele, mis puudutas välissuhtlust.

 

 

LÕPUTUD pralled, müra, hais, üleujutused – seadus võimaldab tülika naabri korteri sundvõõrandamist

Lõputud peod, hais, üleujutused – seadus võimaldab tülika naabri korteri sundvõõrandamist

NordenBladet – Kortermajas elamine eeldab naabritega arvestamist ja ühiste reeglite järgimist. Kui aga üks korteriomanik korduvalt rikub oma kohustusi, võib see tõsiselt häirida teiste elanike elu. Õnneks annab Eesti seadus sellistes olukordades võimaluse probleemse korteriomaniku suhtes rakendada sundvõõrandamist.

Millal saab korteri sundvõõrandamist nõuda?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 lõike 1 kohaselt võivad korteriomanikud nõuda korteriomandi võõrandamist, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike või korteriühistu suhtes ning ülejäänud korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka. Selline rikkumine võib seisneda näiteks pidevates lärmakates pidudes, korteri korrashoiu eiramises, mis põhjustab haisu või kahju teistele korteritele, või muudes sarnastes käitumistes.

Kuidas toimub sundvõõrandamise protsess?

  1. Üldkoosoleku otsus: Korteriomanikud peavad kokku kutsuma üldkoosoleku ja häälteenamusega otsustama, et probleemne korteriomanik peab oma korteriomandi võõrandama.

  2. Teavitamine: Korteriomanikule tuleb teatada otsusest ja anda talle vähemalt kolm kuud aega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks.

  3. Kohtumenetlus: Kui korteriomanik keeldub korteriomandi võõrandamisest või ei tee seda määratud aja jooksul, võivad vähemalt üks korteriomanik või korteriühistu esitada hagi kohtusse, et sundvõõrandamise otsus täidetaks. Kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub korteriomandi võõrandamisest, ei ole kolme kuu pikkust tähtaega vaja rakendada.

Mida peaksid korteriomanikud teadma?

  • Dokumenteerimine: Oluline on koguda tõendeid korteriomaniku kohustuste rikkumiste kohta, näiteks kaebused, fotod, videod või politsei kutsumise protokollid.

  • Koostöö: Korteriomanikud peaksid tegutsema ühiselt ja järgima seaduses sätestatud protseduure, et sundvõõrandamise protsess oleks õiguspärane.

Kas seadus aitab ka siis, kui ametlikku korteriühistut pole loodud?

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus kehtib kõigile korteriomanditele, olenemata sellest, kas ühistu on registreeritud või mitte. See tähendab, et kui majas on korteriomandid (mitte kaasomand), siis seaduse § 32 kehtib ikkagi ja teised majas elavad korteriomanikud saavad ühiselt tegutseda isegi ilma registreeritud ühistuta, kui on tegemist korteriomanike kogukonnaga.

Mida teha, kui ühistut pole?

Veendu, et tegemist on korteriomanditega – kas igal korteril on oma kinnistusraamatu kanne. Kui jah, siis kuuluvad nad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alla.

Korteriomanike koosolek – kuigi formaalset ühistut pole, võivad korteriomanikud kokku tulla ja koosoleku protokollis otsustada korteri võõrandamise nõude esitamise.

Otsus peab vastama § 32 nõuetele – see tähendab häälteenamust, nõuetekohast koosoleku kokkukutsumist ja dokumenteerimist.

Kui probleemne omanik ei müü korterit vabatahtlikult, saab vähemalt üks korteriomanik esitada hagi kohtusse.

Sundvõõrandamine on äärmuslik meede, kuid see on mõeldud kaitsma teiste korteriomanike õigusi ja tagama rahulik ning turvaline elukeskkond. Kui naabri käitumine muudab elu kortermajas talumatuks, on seadus andnud võimaluse olukorra lahendamiseks.

Avafoto:NordenBladet

Eesti: Eakate hoolekandekett Südamekodud alustab koostöös EfTEN Capitaliga laienemist Lätti ja Leetu

Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu

NordenBladet – Eesti suurim eakate hoolekandeteenuse pakkuja Südamekodud laiendab oma tegevust Lätti ja Leetu. Laienemine toimub koostöös kinnisvarafondide halduri EfTEN Capitaliga, kellega on edukalt tehtud koostööd ka Eestis.

Eesmärgiks on investeerida hoolekandevaldkonda, sealhulgas uute eakatekodude rajamisse ja olemasolevate hoonete renoveerimisse Lätis ja Leedus. Samuti kavatsetakse arendada ka teenusepakkujate võimekust.

Südamekodud opereerib hetkel Eestis 12 eakatekodu, pakkudes üle 1200 hooldekodu koha ja andes tööd rohkem kui 500 inimesele. Lisaks on Eestis plaanis rajada veel ligikaudu 500 uut hooldekodu kohta. Käimas on ka uue eakatekodu ehitus Tallinna Hiiule, kuhu kerkib Nõmme Südamekodu, mahutades 170 eakat.

EfTEN Real Estate Fund AS on esimene Baltikumi kinnisvarafond, mis on juba üle viie aasta investeerinud hooldekodude kinnisvarasse. Täna omab fond koostöös Südamekodudega Eestis nelja hooldekodu.

Südamekodud ja EfTEN näevad laienemises strateegilist võimalust luua tänapäevaseid ja turvalisi hoolekandeasutusi, mis vastavad vananeva rahvastikuga ühiskondade kasvavatele vajadustele ning toetavad kohalikke majandusi töökohtade ja investeeringute kaudu.

Avafoto: Saaremaa Südamedodu tuba (Südamekodud)

Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpus

Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpus

NordenBladet – Kolmanda Eesti-Soome vahelise elektriühenduse Estlink 3 planeerimine on käimas ning esimesed ettevalmistavad sammud tehtud. Kuigi projekt on alles algusjärgus, pööratakse juba suurt tähelepanu kaabli turvalisusele ja keskkonnamõjudele.

Estlink 3 kaabel hakkab Eestis randuma Aulepas, kus arvestatakse kohaliku traalpüügi intensiivsusega. Vajadusel on plaanis muuta trassi asukohta, et minimeerida mõju kalandusele ja tagada ohutus ka võimalike rikete korral. Üks eesmärk on hoida uue ja olemasolevate ühenduste vahel piisav vahemaa, et hajutada riske.

Eleringi sõnul kaalutakse juba ka võimalikke sabotaaže, mis on saanud päevakajaliseks teemaks Läänemerel toimunud intsidentide valguses. Kaabel plaanitakse paigaldada sügavamale merepõhja ja lisakaitset käsitletakse vastavalt geoloogilistele tingimustele.

Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpusPlaanitav Estlink 3 (Elering)

Projekt viiakse ellu koostöös Soome võrguoperaatori Fingridiga, kes soovib enne tehnilist panustamist paika saada ärilise poole. Soome geoloogilised olud – graniitkaljud ja savised lõigud – toovad kaasa keerukaid paigaldustingimusi, kuid ei ohusta ajakava.

Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, valmib Estlink 3 ühendus eeldatavasti 2030. aastate keskpaigaks.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

2,3 miljonit eurot turundusele, mis võib inimestest hasartmängusõltlasi teha

NordenBladet – Eesti Loto on käivitanud mahuka turunduskampaania, mille hinnasildiks on 435 000 eurot – kampaania, mille eesmärk pole mitte ainult olemasolevate mängijate lojaalsuse hoidmine, vaid uute mängijate „turule toomine“. Tegemist on ühe osaga riigifirma laiemast turundusstrateegiast, mille aastane maksumus ulatub 2,3 miljoni euroni. Kõik see makstakse kinni maksumaksja rahaga.

Eesti Loto on varasemalt olnud tagasihoidlik, ent nüüdne strateegiline pööre seab kahtluse alla riigifirma rolli ja vastutuse ühiskonnas. Kas tõesti peab riik aktiivselt reklaamima hasartmänge, et täita riigieelarvet ja kasvatada käivet – või peaks riiklik ettevõte hoopis hoidma eemale tegevustest, mis võivad süvendada sotsiaalseid probleeme nagu hasartmängusõltuvus?

Kampaania käigus on panustatud kõlavatele nimedele ja silmatorkavale reklaamile. Muu hulgas kaasatakse armastatud ja tuntud artiste, nagu Tommy Cash. Konkreetseid summasid, mis artistile makstakse ei avalikusta ei hanke võitnud Inspired Universal McCann ega Eesti Loto, teada on vaid et “Istu maha, räägi kaasa” kampaania, mis kutsub “kogukonnaga” liituma, maksab kokku 435 000 eurot. Eelarves sisaldub meediapindade ost, reklaammaterjalide ja videoklippide tootmise kulud kui artistitasu, mis erinevate allikate väitel on suisa kuuekohaline.

Samas tuleb tunnistada, et Eesti Loto ei tegutse omal käel – kõik kulutused, sealhulgas 2,3 miljoni eurone aastane turunduseelarve, on saanud heakskiidu ettevõtte nõukogult. See tähendab, et rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv ettevõte toimib teadlikult suunas, mis on rohkem suunatud turuvõidule kui vastutustundlikule avalikule rollile.

Kuigi Eesti Loto uus juht Triin Agan rääkis Delfi Ärilehele, et eesmärk on luua kasutajasõbralikum lotokeskkond ja kaasata mängijad tootearendusse, ei saa mööda vaadata moraalsest dilemmast. Reklaamide kaudu uut publikut püüdma asudes ei kaasne kampaaniatega mitte ainult lootus võita, vaid ka väga reaalne risk hasartmängusõltuvuse süvenemisele – eriti juhul, kui mängima meelitatakse neid, kes seni on teadlikult kõrvale jäänud.

Kriitikud küsivad: kas see on tõesti riiklik prioriteet? Miks peab maksumaksja taskust finantseeritud ettevõte kulutama miljoneid selleks, et motiveerida rohkem inimesi lotot mängima – tegevust, mis teaduslike uuringute järgi võib tekitada sõltuvust, soodustada finantsilist läbipõlemist ja luua sotsiaalseid probleeme? On teada, et just agressiivne ja emotsionaalne hasartmängureklaam võib olla päästikuks haavatavatele inimestele, sealhulgas noortele ja vaesematele elanikkonnakihtidele.

Eesti Loto uus juhtkond põhjendab kulutusi vajadusega „kaasajastada tehnoloogilist platvormi“ ja „luua kogukond“, kellelt tootearenduse käigus tagasisidet küsida. Kuid turunduse põhiline funktsioon ei ole tehniline – see on psühholoogiline mõjutamine. Ja mõjutuse objektiks on inimeste lootus, et võib-olla „seekord veab“. See lootus võib aga paljude jaoks osutuda rahaliseks lõksuks.

Tõstatub veel teinegi küsimus: kas riigifirma, mis tegutseb monopoolses olukorras, vajab üldse reklaami? Eriti, kui selle mõte on kasvatada sõltuvust tekitava toote tarbimist ja see maksab maksumaksjale 2,3 miljonit eurot aastas.

Avafoto: Väljavõte Eesti Loto kodulehelt