Pühapäev, detsember 21, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Uuest aastast tõuseb lotomängijate vanusepiir 18 eluaastale

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti Loto lotopileteid saab uuest aastast osta alates 18+ aastane

NordenBladet – Alates 1. jaanuarist 2026 jõustub Eestis seadusemuudatus, millega tõstetakse loteriimängudes osalemise vanusepiir seniselt 16 aastalt 18 eluaastale. Muudatuse eesmärk on ühtlustada hasartmängupiiranguid ja edendada vastutustundlikku mängimist.

Riigikogu vastu võetud otsus puudutab otseselt ligikaudu tuhandet 16–17-aastast noort, kes on viimase aasta jooksul Eesti Loto mänge mänginud. Eesti Loto juhi Triin Agani sõnul on see samm kooskõlas rahvusvahelise praktikaga, kus loteriid on käsitletavad meelelahutusena täiskasvanutele.

“Tahame pakkuda Eesti inimestele meelelahutust turvalisel ja läbipaistval viisil. Vanusepiiri tõstmine aitab paremini kaitsta alaealisi,” selgitas Agan.

Olulised tähtajad ja muudatused veebis

Eesti Loto digikeskkonnas rakendub uus piirang juba 30. detsembril 2025.

  • Sisselogimine: Alla 18-aastased kasutajad ei saa alates sellest kuupäevast enam keskkonda sisse logida ega uusi kontosid avada.

  • Eelnevalt ostetud piletid: Kui 16–17-aastane mängija on soetanud pileti enne 30. detsembrit, jääb see kehtima. Pilet osaleb kõikides loosimistes, milleks see osteti, ning võimalikud võidud makstakse välja vastavalt kehtivatele reeglitele.

Muudatused müügipunktides

Kauplustes ja teistes füüsilistes müügipunktides rakenduvad tehnilised uuendused samuti 30. detsembrist.

  • Dokumendi kontroll: Müüjatel on kohustus kontrollida ostja vanust ning alates 1. jaanuarist on lotopiletite müük alaealistele keelatud.

  • Kiirloteriid: Praegu müügil olevatel kiirloteriipiletitel võib olla märge „16+“, kuid neid pileteid müügilt ei eemaldata. Sõltumata piletile trükitud vanast tähisest kehtib alates 1. jaanuarist 2026 seadusest tulenev 18+ piirang.

  • Uued piletid: Alates 2026. aasta veebruarist müügile saabuvatel uutel kiirloteriipiletitel on juba korrektne 18+ tähistus.

Eesti Loto kutsub kõiki mängijaid üles suhtuma muudatusse mõistvalt ning järgima vastutustundliku mängimise põhimõtteid.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
2,3 miljonit eurot turundusele, mis võib inimestest hasartmängusõltlasi teha

Siseminister saatis kooskõlastusele eelnõu: rasked kurjategijad ja pedofiilid kaotavad õiguse nime muuta

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Siseminister Igor Taro saatis kooskõlastusringile uue isikunimeseaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on suurendada ühiskonna turvalisust ja õigusselgust. Eelnõu kohaselt keelatakse nime muutmine isikutel, keda on karistatud raskete kuritegude eest, kusjuures alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude puhul on keeld eluaegne.

Muudatuse keskne idee on välistada olukorrad, kus kurjategijad kasutavad nimevahetust oma mineviku varjamiseks ja puhta lehena uue elu alustamiseks, mis võib ohustada kaaskodanikke.

Ranged piirangud kurjategijatele

Uus eelnõu sätestab, et raske kuriteo toime pannud isikud ei saa oma nime muuta seni, kuni nende karistusandmed on karistusregistrist kustunud. Keelu pikkus sõltub konkreetse karistuse pikkusest.

“Nime muutmise keelamine raske kuritöö toime pannud kurjategijatel aitab kaitsta süütuid ühiskonnaliikmeid, sest nii ei saa kurjategija oma tegusid varjata,” selgitas siseminister Igor Taro.

Kõige rangem piirang puudutab aga alaealise suhtes toime pandud seksuaalse enesemääramise vastaseid süütegusid. Selliste kuritegude puhul kehtestatakse tähtajatu ehk eluaegne nimemuutmise keeld.

Justiits- ja digiministeeriumi statistika kohaselt moodustavad laste vastu suunatud teod suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest, sealhulgas vägistamised ja muud sugulise iseloomuga teod. Eluaegse piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus süüdimõistetu saaks uue identiteedi all jätkata samalaadsete tegude toimepanemist, raskendades potentsiaalsetel ohvritel taustakontrolli tegemist.

Identiteedivarguste ja segaduse ennetamine

Lisaks kurjategijate piiramisele välistab uus seadus võimaluse võtta endale teise elava isiku nime. Selle muudatuse eesmärk on hoida ära nimekaimude tekkimist, mis võib viia identiteedivarguste ja olmesegadusteni.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas tõi näiteks, et kuigi ametiasutused suhtlevad isikukoodide põhiselt, käib inimestevaheline suhtlus nimede kaudu. “Ennetame sellega võimalikke identiteedivargusi ja väldime segadusi erinevate teadete valele inimesele saatmisega. Samanimelistega on segadused kerged tekkima,” märkis Pungas.

Kaasaegne ja selge õigusruum

Siseministri sõnul on uue seaduse laiem eesmärk luua isikunimede kasutamisel õigusselgus, mis arvestab tänapäeva ühiskonna ootustega ning on piisavalt selge lihtsustamaks seaduse rakendamist.

Eelnõu on saadetud kooskõlastusringile ning tagasisidet oodatakse kuni 23. jaanuarini 2026.

Eesti Sotsiaalministeeriumi PROGNOOS: Sajandivahetusel sündinute pensioniiga tõuseb 71. eluaastani

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Sotsiaalministeeriumi värske prognoosi kohaselt peavad pärast 2000. aastat sündinud noored arvestama, et riiklik pensioniiga saabub nende jaoks alles 71-aastaselt. Samuti hoiatatakse, et vaid esimesse sambasse panustamine toob tulevikus kaasa drastilise sissetulekute languse.

Eesti pensionisüsteem on seotud eeldatava elueaga – mida kauem inimesed elavad, seda hiljem nad pensionile pääsevad. Hetkel on pensioniiga 64 aastat ja 9 kuud.

Peamised mõjud tulevastele pensionäridele

Sotsiaalministeeriumi ekspertide ja teadlaste hinnangul ootab tuleviku pensionäre ees järgmine reaalsus:

  • Vaid kolmandik palgast: Inimestel, kes on loobunud teisest sambast ja loodavad vaid riiklikule esimesele sambale, moodustab pension umbes 33% nende varasemast brutosissetulekust.

  • Väiksem ostujõud: Keskmise palga saaja jaoks tähendaks vaid esimese samba pension tänases vääringus umbes 700 eurot. See on ligikaudu 100 eurot vähem kui praeguste pensionäride sissetulek.

  • Vaesusrisk: Kuna juba praegu on suur osa pensionäre suhtelise vaesuse piiril, süvendab vaid esimesele sambale lootmine seda probleemi tulevikus veelgi. Käärid kogujate ja mittekogujate vahel kärisevad suureks.

Eksperdi kommentaar: Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik kritiseerib praegust süsteemi, mis lubab teisest sambast lahkudes välja võtta ka riigi lisatud sotsiaalmaksu osa (4%). Tema hinnangul murendab see pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ja riigi osa peaks sambast lahkumisel suunatama tagasi esimesse sambasse.

Eesti: Vene põhikoolide juhtimine tuleks ebakompetentsuse tõttu riigistada – paberite järgi B1, tegelikkuses umbkeelsed

By
Helena-Reet Aari
-
Umbkeelsed vene koolid Eestis - õpilased ei oska eesti keelt

NordenBladet – Koolijuhid süüdistavad vene koole riigi ja noorte petmises: paberite järgi B1, tegelikkuses umbkeelsed. Igas riigis elades on kohaliku keele oskamine selgeim austusavaldus riigi ja sealsete inimeste vastu. Kui seda elementaarset sammu ei astuta, jääb mulje ükskõiksusest, mis paneb tahtmatult küsima: miks soovitakse elada ühiskonnas, mille alustalasid ei austata? 

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur ja Tallinna tehnoloogiakolledži direktor Ott Pärna kritiseerivad teravalt vene õppekeelega põhikoole, süüdistades nende juhte riigi ja õpilaste petmises, vahendab ERR. Aguri sõnul väljuvad koolidest formaalselt B1-taseme tunnistusega noored, kelle tegelik eesti keele oskus on olematu või piirdub vaid nõrga A1-tasemega.

Pärna kinnitusel ei suuda paljud täisealised kutsekooli astujad eesti keeles kirjutada isegi oma nime ega hobi, rääkimata eriala omandamisest. Koolijuhtide hinnangul “lükatakse noored lihtsalt üle müüri”, jättes nad tulevikuperspektiivita ning sulgedes uksed edasiõppimiseks. Agur rõhutas, et tegemist on vene koolijuhtide vastutustundetusega, kes vaatavad rahulikult pealt, kuidas umbkeelsed noored elus hätta jäävad.

Kriitilise olukorra lahendamiseks kavandab Ida-Virumaa kutsehariduskeskus radikaalset reformi, kus peatatakse ajutiselt erialaõpe, et õpetada noortele esmalt selgeks riigikeel. Agur leiab, et “pehmete väärtuste” ja venitamise aeg on läbi – vene põhikoolide juhtimine tuleks ebakompetentsuse tõttu riigistada, mitte oodata riikliku ülemineku lõppu aastal 2030.

____________________________
Tasuta keeleõpet pakuvad virtuaalne VeniVidiVici programm ning e-kursused Keeleklikk ja Keeletee, lisavõimalusi koondab integratsiooni sihtasutus.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

Loe ka:

Riigikohus: valimisõigus on kodaniku eesõigus. Eesti riigi tuleviku kujundamisel saavad poliitiliselt kaasa rääkida vaid kodanikud

 

Eesti: Riigikogu komisjon toetab Euroopa Liidu kriisivalmiduse tugevdamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kinnitas, et Eesti toetab kindlalt Euroopa Liidu plaane tugevdada tsiviil- ja sõjalist valmisolekut. Algatus lähtub Soome ekspresidendi Sauli Niinistö raportist, mille kohaselt on julgeolekuolukord märgatavalt halvenenud ning kriisideks valmisolek on vältimatu.

Komisjon otsustas valitsuse seisukohti toetada konsensuslikult. Uue määrusega ajakohastatakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi perioodiks 2028–2034, arvestades COVID-19 pandeemia õppetunde ja praegust geopoliitilist olukorda.

Kriiside lahendamise tuum on koostöö

Tali sõnul on eesmärk tagada eurooplaste kaitse ja ellujäämine erinevates kriisides.

  • ERCC roll: ELi elanikkonnakaitse mehhanismi keskmes on hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC). Eesti on huvitatud selle tugevdamisest, et tagada kiire ja keskne abi, eriti nn kobarkriiside korral.

  • Solidaarsus: Kui liikmesriik ei tule hädaolukorraga ise toime, käivituvad ELi solidaarsusmeetmed ja ühised varud. See eeldab suurepärast koordineerimist.

Eesti prioriteedid ja tingimused

Kogu kriisivalmiduse paketi maht on ligikaudu kümme miljardit eurot. Eesti rõhutab läbirääkimistel järgmisi põhimõtteid:

  • NATO-ga arvestamine: ELi tegevus peab toetama NATO kollektiivkaitset, mitte sellega konkureerima.

  • Paindlikkus: Eelarve jaotamisel tuleb lähtuda reaalsetest riskihinnangutest ning säilitada paindlikkus vahendite ümberjagamiseks vastavalt vajadusele.

  • Haavatavad rühmad: Kriisiplaanides tuleb arvestada nõrgemate sihtrühmade vajadustega.

  • Õppused ja tehnoloogia: Eesti peab oluliseks regulaarseid ühisõppuseid, paremat infovahetust ning kosmoseteenuste ja varajase hoiatamise süsteemide kasutamist.

Komisjonis tutvustas seisukohti siseminister Igor Taro. Otsus sündis koostöös riigikaitse- ja sotsiaalkomisjoniga.

 

123...751Page 1 of 751