Reede, märts 28, 2025

EESTI UUDISED

Kivimägi kutsus Euroopa riike üles suurendama kaitsekulutusi ja abi Ukrainale

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — „Meie esmane ülesanne peab olema Ukraina positsiooni tugevdamine — nii rahuläbirääkimistel kui ka pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on vaja suurendada sõjalist toetust Ukrainale,“ rõhutas Toomas Kivimägi. Ta tõi esile, et Eesti suunab 2027. aastani 0,25 protsenti oma SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks ning kutsus ka teisi riike üles sellele eeskujule järgnema.

Riigikogu aseesimees rõhutas vajadust suurendada kaitsekulutusi. „Jah, see tähendab vähem uusi teid ja spordihalle, kuid see tähendab rohkem julgeolekut. Ukraina kogemus näitab selgelt, et julgeolek peab olema iga Euroopa riigi prioriteet number üks,“ ütles ta. Kivimägi teatas konverentsil osalejatele, et Eesti on otsustanud tõsta alates järgmisest aastast oma kaitsekulutused üle 5 protsendi SKT-st.

Ta kutsus riike üles kasutama Venemaa külmutatud varasid Ukraina hüvanguks. „Euroopa Nõukogu loodud Ukraina kahjude register on siinjuures võtmetähtsusega tööriist,“ märkis ta. Kivimägi rõhutas, et Eesti on jätkuvalt pühendunud eritribunali loomisele, et võtta Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele.

Oma kõnes rõhutas Kivimägi, et demokraatia tugevdamiseks tuleb suurendada valimisosalust ning julgustada uuenduslike hääletamisviiside kasutuselevõttu. Ta jagas Eesti 20-aastast e-hääletamise kogemust, mis on kasvatanud noorte valijate aktiivsust, ning lisas, et juba sel aastal on Eestis plaanis rakendada ka mobiilset hääletamist.

ENPA spiikrite konverentsil käsitletakse  peateemadena veel sõnavabaduse tagamist ja poliitikute-vastast vägivalda.

Reedeni kestval konverentsil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriikide ning partner- ja vaatlejariikide parlamentide spiikrid ja parlamentaarsete delegatsioonide esimehed.

 

 

Euroopa Komisjon annab Ukrainale G7 laenu raames veel 1 miljard eurot

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Euroopa Komisjon maksis Ukrainale välja täiendava 1 miljardi euro suuruse erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu, mis makstakse tagasi Venemaa tõkestatud riigivaradest saadud tulust ELis.

EL on Venemaa Ukraina-vastase sõja algusest alates Ukraina suurim abiandja. Makromajandusliku finantsabi kogusumma on 18,1 miljardit eurot, mis kujutab endast ELi panust G7 juhitud erakorralise tulu kiirendamise laenude algatusse, mille eesmärk on anda Ukrainale ühiselt ligikaudu 45 miljardit eurot rahalist toetust.

Koos tänase maksega on komisjon alates aasta algusest Ukrainale makromajandusliku finantsabi raames laenanud kokku 4 miljardit eurot. Käimas on arutelud Ukrainaga järgmiste väljamaksete ajakava üle. Komisjon on valmis ülejäänud makromajandusliku finantsabi vahendid võimalikult kiiresti kasutusele võtma vastavalt riigi vajadustele, nagu seadsid eesmärgiks Euroopa juhid käesoleva kuu alguses toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel.

Makromajanduslik finantsabi aitab katta Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi
Makromajanduslik finantsabi on äärmiselt oluline, et rahuldada Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi, mis on Venemaa intensiivse ja pikaajalise agressioonisõja tõttu märkimisväärselt suurenenud. 18,1 miljardi euro suuruse rahalise toetusega saab Ukraina katta oma praeguseid ja tulevasi sõjalisi, eelarve- ja ülesehitusvajadusi, taastades Venemaa hävitatud elutähtsat taristut, nagu energia- ja veesüsteemid, transpordivõrgud, maanteed ja sillad.

Makromajandusliku finantsabi rahastamisvahend annab Ukrainale suure paindlikkuse ja väga soodsad tingimused, mille alusel ulatuvad laenutähtajad kuni 45 aastani. Oluline on, et Ukrainalt ei eeldata laenu otsest tagasimaksmist omavahenditest. Selle asemel tagatakse tagasimaksed Venemaa tõkestatud varadest saadud erakorralise kasumiga, mis on kogutud Ukraina laenukoostöö mehhanismiga (ULCM). See annab selge signaali, et Ukraina taastamise koormat kannavad selle hävitamise eest vastutavad isikud.

ELi senine toetus Ukrainale
Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on EL koos liikmesriikidega Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka mõistnud ning pakkunud Ukrainale ja selle rahvale erakordselt suurt toetust. Suurima rahastajana on EL eraldanud kokku peaaegu 140 miljardit eurot, sealhulgas:

71,3 miljardit eurot rahalist ja eelarvetoetust ning humanitaarabi;
49,3 miljardit eurot sõjalist abi Ukrainale Euroopa rahutagamisrahastu raames ja liikmesriikidelt eraldi;
17 miljardit eurot, mille eest liikmesriigid saavad katta sõja eest põgenevate inimeste vajadusi;
1,5 miljardit eurot Venemaa külmutatud varadega seotud tulust.

 

Riigikogu ei toetanud Eesti-Vene kontrolljoone sulgemise ettepanekut

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“ eelnõu (562 OE), mille seletuskirjas juhiti tähelepanu, et riigipiiri seadus annab valitsusele õiguse peatada riigi julgeoleku huvides riigipiiri ületamine.

„Arvestades julgeolekuolukorda ning toimunud rünnakuid ja prognoositavat ohtu, oleks asjakohane valitsusel langetada lühikese etteteatamisajaga otsus Eesti-Vene maismaapiiri sulgemise kohta. Sel otsusel oleks kaal vastusammuna Venemaa kasvavatele vaenulikele tegevustele,“ märkisid esitajad seletuskirjas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Maris Lauri Reformierakonna, Aleksei Jevgrafov Keskerakonna ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 14, vastu aga 61 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE), mille kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga.

Fakultatiivprotokolliga liitumine annab inimestele ja organisatsioonidele võimaluse esitada konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi. Naiste õiguste pideva rikkumise korral saab komitee algatada omal initsiatiivil uurimisi ning anda osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks soovitusi.

Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on mullu novembri seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga. 2000. aastal jõustunud fakultatiivprotokolli oli eelmise aasta seisuga ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

 

Eesti: Riigikogu esimees on Leedu taasiseseisvumispäeval visiidil Vilniuses

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Vilniuses kogunevad täna Eesti, Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Soome ja Islandi spiikrid, kes arutavad Ukraina edasist toetamist ja Euroopa julgeolekut. „Meie ülesanne on hoida kokku ja teha kõik võimalik, et suurendada sõjalist toetust Ukrainale, tugevdada sanktsioone ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad ning investeerida oma julgeoleku tagamiseks ja agressori heidutamiseks oluliselt rohkem kaitsesse,“ lausus Lauri Hussar.

Peale Riigikogu esimehe osalevad kohtumisel Leedu Seimi esimees Saulius Skvernelis, Läti Seimi esimees Daiga Mieriņa, Poola Seimi marssal Szymon Hołownia, Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefanšuk, Soome Eduskunna esimees Jussi Halla-aho ja Islandi Althingi aseesimees Bryndís Haraldsdóttir. Spiikrid võtavad vastu ühisavalduse Ukraina toetuseks ning annavad seejärel ühise pressikonverentsi.

Homme osalevad parlamentide esimehed Leedu 35. taasiseseisvumispäeva tähistamisel ja peavad kõne Leedu Seimi pidulikul istungil.

Visiidi jooksul külastavad spiikrid Vilniuses ka kultuuriruumiks ümber kujundatud Lukiškėsi vanglat ja Vilniuse teletorni.

 

Lasteabi telefonile tehtud kõne paljastas endise PERH-i tehnikadirektori Ivo Milli pedofiiliakuriteod

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Lasteabi telefonile (116 111) tehtud kõne aitas paljastada endise PERH-i tehnikadirektori Ivo Milli pedofiiliakuriteod.

Harju Maakohus tunnistas Ivo Milli süüdi kümneaastase lapse seksuaalses kuritarvitamises ja määras talle viieaastase vangistuse, mida lühimenetluse tõttu vähendati kolme aasta ja nelja kuu peale. Kuna ta on juba 11 kuud vangistuses viibinud, otsustas kohus, et ülejäänud karistus jääb tingimisi viieaastase katseajaga.

Juhtum tuli ilmsiks, kui laps, kartes ema reaktsiooni, pöördus lasteabi poole. Kohus leidis, et ohvrit pole põhjust kahtlustada valetamise pärast, samas kui Milli ütlused olid vastuolulised ja tema süüd vähendavad väited ebausutavad. Tingimisi vabadusse pääsemise eelduseks on sotsiaalprogrammis osalemine ja alkoholikeeld.

Milli on ka varem seadusega pahuksis olnud – 2017. aastal mõisteti ta süüdi korruptsioonikuritegudes PERH-is.

123...729Page 1 of 729