Esmaspäev, detsember 22, 2025

EESTI UUDISED

Põhjamaade ja Balti riikide identiteetide ühitamise analüüsi hange

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu piiriüleste digiteenuste programm otsib konsultatsioonipartnerit, kes koostaks analüüsi identiteetide ühitamise kohta Põhja- ja Baltimaades. Analüüsi eesmärk on toetada piirkonda siseturul e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse (eIDAS) ja ühtse digivärava määruse (SDGR) rakendamisel.

Identiteetide ühitamist mõistetakse kui protsessi, mille käigus kontrollitakse välismaal digiteenuse kasutamise korral isiku identiteeti selles riigis varem registreeritud andmete põhjal.

Hanke võitnud konsultatsioonipartner teeb muu hulgas järgmist:

  • koostab põhjaliku aruande identiteetide ühitamise kohta Põhjamaades ja Balti riikides, mis hõlmab nii takistuste kui ka lahenduste tuvastamist ja kirjeldamist;
  • koostab ülevaate asjakohaste andmete kättesaadavusest ja annab riiklikele haldusasutustele ja poliitikakujundajatele soovitusi parimate tavade kohta;’
  • töötab piiriüleste digiteenuste programmi asjaomaste projektidega.

Kavandatava teenuslepinguga hõlmatavate teenuste kulud on kogu lepingu tähtaja jooksul ja selle võimaliku pikendamise ajal maksimaalselt 1 500 000 Taani krooni (v.a. käibemaks).

Loe lähemalt ja esita pakkumine aadressil https://www.norden.org/en/funding-opportunities/contract-analysis-identity-matching-nordic-baltic-region

 

 

Eesti: Riigikogu muutis tasuta kõrgharidusele ligipääsu reegleid

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele kõrgharidusele juurdepääs ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.

Seaduse järgi saavad tudengid samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppida kümme aastat pärast lõpetamist. Kaob võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda.

Seadusega piiratakse tasuta õppimise võimalusi pärast katkestamist. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida tasu semestril valitud, ent sooritamata jäänud õppeainete eest, kui üliõpilane katkestab õpingud enam kui 70 päeva pärast semestri algust.

Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses veenduda ühe aasta jooksul. See tähendab, et pärast õpingute katkestamist võib tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva. Akadeemilisel puhkusel viibitud aega ei arvestata päevade hulka, mille jooksul on võimalik õpingud katkestada ja uuesti tasuta õppima asuda.

Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega.

Kõrgkool võib õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks näha otsuste ajakriitilisuse tõttu ette haldusmenetluse põhimõtetest erineva tähtaja. Kõrgkool peab õppesse vastuvõtmisega, lõputöö või lõpueksami hindamisega seotud otsuste vaidlustamiseks jätma vähemalt kolm ja teiste õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks vähemalt kümme tööpäeva.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust. Lisandub võimalus anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nagu see on teiste õppurite puhul.

Seaduses on üleminekusäte üliõpilaste jaoks, kes on kõrgkooli astunud ja õpingud katkestanud enne 2024/2025. õppeaastat. Neile kehtib kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni praegune kord, mille järgi saab samas kõrgharidustaseme õppes uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingud on katkestatud enne õppekava poole nominaalaja täitumist.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (767 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 46 Riigikogu liiget.

Avafoto: Unsplash

 

Eesti: Riigikogu kiitis heaks relvaseaduse muudatused

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mille järgi väljastatakse Eestis edaspidi relvalube vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel.

Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad ühe aasta. Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.

Seaduse järgi saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti täiendatakse seadusega relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid ja nähakse muu hulgas ette, et teatud raske kuriteo toime pannud inimene ei saa kunagi relvaluba.

Seadusega kehtestatakse võimalus maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.

Seadusega antakse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile lõhkematerjali käitlemisõigus ning laiendatakse nende kasutatavat relvastust. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal saavad nad koos Kaitseväega õiguse kasutada sõjarelvi, et vajadusel ennetada või tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu.

Peale selle laiendatakse seadusega helisummuti kasutamise võimalusi jahipidamisel.

Seadus on kavandatud jõustuma 15. märtsil.

Õiguskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (777 SE) (ühendatud eelnõud 558 SE ja 627 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja vastu kolm Riigikogu liiget.

 

 

Eesti: Infotunnis räägiti looduslike pühapaikade hoiust ja kaitsest

NordenBladet — Keskkonnaminister Madis Kallas vastas Riigikogu infotunnis Ruuben Kaalepi küsimusele looduslike pühapaikade kaardistamise, kaitse ja taastamise kohta.

Riigikogu liige viitas, et arengukavade järgi oleks pidanud kõik Eesti pühapaigad 2020. aastaks kaardistatud olema, ent tehtud on ainult väike eeluuring, täies mahus on pühapaigad kaardistatud vaid neljas kihelkonnas ja tuhanded pühapaigad on unustamise tõttu hävimas. Ta lisas, et 2018. aastal võeti Maa-ameti kaardilt maha looduslike pühapaikade kaardirakendus, ent see tuleks Muinsuskaitseameti taotluse ja Keskkonnaagentuuri raporti järgi ennistada.

Madis Kallas nentis, et protsessid kaardirakenduse Maa-ameti Geoportaalis kättesaadavaks tegemiseks on seisma jäänud. Rääkides pühapaikade kaardistamisest ütles ta, et protsessid ei ole liikunud nii kiiresti kui võiks, aga need on liikunud õiges suunas. „Kui metsanduse arengukava ühel hetkel jõuab siia suurde saali tagasi, siis ka seal on tegelikult väga oluline osa kõigel sellel, mis puudutab meie pühapaiku meie metsades. Ka selle läbi me saame mitmeid olulisi nüansse rõhutada ja seda nii sisu osas, nii rahastuse osas kui ka tegelikult üldise keskkonnahariduse ja teadlikkuse tõstmise osas,“ lausus keskkonnaminister.

Vastates viitele, et suur osa Nursipalu harjutusväljaku laiendusest jääb Natura 2000 hoiuala alla, ütles minister, et seal tuleb teha kõik vajalikud hindamised ja uuringud vastavalt kehtivatele õigusnormidele. „Oluline on, et kõik need protsessid oleksid tehtud võimalikult palju kaasavalt ja võimalikult palju keskkonda säästvalt,“ toonitas Kallas.

Keskkonnaminister Madis Kallas vastas veel Tõnis Mölderi küsimusele raiemahtude ja Kaido Höövelsoni küsimusele keskkonnatasude kohta.

Peaminister Kaja Kallas vastas Helle-Moonika Helme küsimusele olukorra kohta riigis, Jaanus Karilaiu küsimusele Eesti kultuuri elujõulisuse, Marko Šorini küsimusele Pärnu silla, Martin Helme küsimusele riigi kaitstuse, Alar Lanemani küsimusele siseriiklike ja välispoliitiliste pingutuste ühtsuse kohta sõja tingimustes ja Peeter Ernitsa küsimusele sõjakuse kohta.

Avafoto: Unsplash

 

 

Eesti: Riigikaitsekomisjon arutab koos valdade ja kodanikeühendustega Nursipalu laiendamist

NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada koos Võrumaa omavalitsuste ja kodanikeühenduste esindajatega Nursipalu harjutusvälja laiendamist.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul vajab Nursipalu harjutusvälja laiendamine lähikuudel väga sisulist ja põhjalikku arutelu. Komisjon on asunud juba varem seisukohale, et harjutusvälja laiendamine on Eesti julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks vajalik, kuid seda tuleb teha õiglaselt ja kohaliku kogukonnaga koostöös.

Kaljulaidi sõnul langeb põhiraskus Riigikogu järgmise koosseisu riigikaitsekomisjonile, kes peab käsitlema nii laiendamise õiguslikke, majanduslikke ja riigikaitselisi külgi, kuulama ära kõik mõjutatud osapooled kui ka langetama 11 590 allkirja kogunud kollektiivse pöördumise kohta sisulise otsuse. “Täna kutsume kohalike elanike initsatiivil ja soovil ühe laua taha Võrumaa kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste esindajad, et kuulata ära nende seisukohad,” ütles ta.

Riigikogu konverentsisaalis toimuvale avalikule istungile on kutsutud Antsla, Rõuge, Võru ja Setomaa valla, MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Päästame Eesti Metsad, MTÜ Niilusoo, MTÜ Meie Nursipalu, SA Võrumaa Arenduskeskus ning seltsingu Loodus, Inimene ja Sõjavägi esindajad.