NordenBladet – Reedehommikuse seisuga on raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil 328 patsienti, kokku on haiglates 675 koroonaviirusega nakatunud inimest. Ööpäevaga suri kaheksa nakatunut.
Raske Covidi tõttu haiglas viibijatest 198 ehk 60,4 protsenti on vaktsineerimata ja 130 ehk 39,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 2,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 7,2 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 61 uut haigusjuhtu, millest 25 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 43 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Intensiivravil on 24 patsienti, neist üheksa juhitaval hingamisel.
Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest, vaktsineerimise andmed on täpsustamisel: 71-aastane naine, 76-aastane mees, 80-aastane naine, 82-aastane naine, 86-aastane mees, 89-aastane mees, 90-aastane naine, 93-aastane mees ja 94-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 2204 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8116 testitulemust, millest 5015 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 304,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 465,5 vaktsineerimata inimest päevas.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 5550,3.
Ööpäeva jooksul manustati 146 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 16. Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 428 012 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63 protsenti.
NordenBladet – Telia Eesti otsustas lõpetada koostöö Nord Print OÜ-ga, millele kuuluvad Eestis PBK Eesti, REN TV Estonia, NTV Mir Estonia ja mitmete teiste telekanalite edastamise õigused. Samast otsusest teatas ka Elisa.
Koostöö lõppemise tõttu ei edasta Telia TV alates 25. aprillist enam Nord Print OÜ vahendatavaid telekanaleid, teatas ettevõte.
Koostöö lõpetamise põhjus on hiljuti ilmnenud asjaolud, mille järgi Nord Print OÜ taust ei ole kooskõlas Telia poolt koostööpartneritele seatavate vastutustundliku äri standarditega, teatas Telia.
Telia pressiesindaja Raigo Neudorf ütles ERR-ile, et Telia lõpetab koostöö vaid ühe ettevõttega Nord Print OÜ, näiteks telekanali RTR edastamise õigused kuuluvad aga teisele ettevõttele, OÜ-le BMU Distribution Group.
BMU Distribution Group kuulub äriregistri andmetel Ljubov Domaninale, ettevõtte juhatusse kuulub veel Maksim Domanin. Mulluse seisuga on ettevõttes kolm töötajat. Ettevõte asutati 2020. aastal.
Neudorfi sõnul on Telia praegu tegemas oma TV-pakettide analüüsi.
“Oleme seisukohal, et hinnangu Eestis levivate telekanalite sisu kohta saab võtta vaid riik, arvestades seejuures meediavabaduse põhimõtteid. Teleteenuseid pakkuvad ettevõtted ei saa telekanalite sisu osas olla tsensori rollis. Sellest, kas ja kuidas mõjutab see edaspidi meie TV-pakettide ülesehitust, informeerime kindlasti ka avalikkust,” lausus Neudorf.
Telia teavitab eelolevate nädalate jooksul kõiki oma TV-teenuse kliente eesseisvast muutusest personaalselt. Telia teatas, et tegeleb praegu kanalitele asenduse otsimisega.
Nord Print OÜ-le kuuluvad Eestis 26 telekanali edastamise õigused: PBK Eesti, REN TV Estonia, NTV Mir Estonia, Dom Kino Baltic, Карусель, Музыка Первого, Время: далекое и близкое, Телекафе, Бобер, Дом кино Премиум HD, НТВ Сериал, НТВ Стиль, НТВ Право, О!, Поехали!, КиноМикс, Наше Новое Кино, Родное Кино, Индийское Кино, КиноКомедия, КиноСерия, КВН ТВ, М-1 Глобал, Кухня ТВ, Бокс ТВ Плюс, HD Life.
Ka Elisa lõpetab Nord Printiga lepingu
Elisa teatas samuti, et arvestades avalikkuse huvi ja ühiskonna ootuseid on ettevõte otsustanud lõpetada Nord Print OÜ-ga lepingu.
Elisa põhipaketis edastatavad Nord Print OÜ kanalid on PBK, REN TV, NTV Mir, Dom Kino, Kinokomedia HD.
Lisaks sellele on Elisa teinud rahapesu andmebüroole järelpärimise saamaks täpsemat teavet meedias kajastatud Läti kohtulahendi kohta, mis käsitles Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonide rikkumist Vene TV-kanaleid esindavate ettevõtete poolt.
“Kindlasti ootame pädevate riigiametite poolt ametlikku seisukohta Läti kohtuotsuse kohta, mis annaks kõikidele Eesti operaatoritele ametliku käitumisjuhise lepingu lõpetamise, kanalite edastuse blokeerimise või maksete kinnihoidmise osas,” ütles Elisa sisuhankejuht Toomas Ili.
Olemasolev leping lõpetatakse vastavalt lepingust tulenevale etteteatamise kohustusele kahekuise etteteatamise ajaga. “Kui siia lisandub riigi ametlik seisukoht, võib kõikidel operaatoritel tekkida kohustus oma lepingud varem lõpetada,” ütles Ili.
Kliente teavitab Elisa muudatusest personaalselt. Elisa lõpetab edastamise 30. aprillil.
NordenBladet – Lennuettevõte SAS on rahalistes raskustes. Uus säästuplaan näeb ette 7,5 miljardi Rootsi krooni suurust kokkuhoidu aastas. Kärbete kõrval soovib ettevõte kaasta lisakapitali.
Pandeemia ja sellest tingitud vähenenud reisimine on lennutööstust rängalt tabanud. SAS-i tulud kasvasid novembrist jaanuarini veidi üle 5,5 miljardi Rootsi krooni, võrreldes eelmise aasta sama perioodi 2,3 miljardi Rootsi krooniga. Kuid ligi 2,6 miljardi krooni suurune kahjum enne seda tähendab , et kriisist räsitud lennufirma on asunud koostama kriisiplaani.
“Covid-19 pandeemia osas on endiselt ebakindlus ja SAS-i ümberkujundamine peab käima kooskõlas ja kohanemisega uue turuolukorraga,” kirjutab tegevjuht Anko van der Werff aastaaruandes.
Muudatuste programm kannab pealkirja “SAS Forward”. See ütleb, et SAS kohandub uute reisimisharjumustega ja vähendab samal ajal oma kulusid 7,5 miljardi Rootsi krooni võrra aastas. Tegevjuhi sõnul ei tehta seda kärbete kaudu.
“Pigem püüame tegelikult kasvada ja muutuda asjakohasemaks. Näiteks Norras värbame 600 töötajat,” kirjutab van der Werff.
Lisaks kulude vähendamisele on kavas tugevdada bilanssi, kaasates nii omanikelt kui Rootsi maksumaksjatelt uut kapitali.
Rootsi Pilootide Assotsiatsiooni SAS-i sektsiooni esimees Martin Lindgren kardab, et SAS-i restruktureerimine võib tähendada pilootide olukorra edasist halvenemist.
“Ma näen seda nii, et te tulete ja küsite, nõuate täiendavaid panuseid ka lenduritelt. See tõesti ainult kahandab seda suurt ebakindlust, mis on minu liikmete jaoks vähemalt paar aastat valitsenud,” ütleb Lindgren SVT-le.
Suve eel hindab SAS, et lennukite täituvus on umbes 80 protsendiga sellest, mis oli 2019. aasta suvel ehk enne pandeemiat.
Kanada suurim ametiühinguorganisatsioon Kanada töökongress (CLS) kutsub reisijaid ettevõtte ümberkorralduste tõttu SAS-i boikoteerima.
Kanada pilootide assotsiatsiooni ALPA presidendi Tim Perry sõnul on see kaasa toonud pilootide koondamise ja seejärel halvematel tingimustel uuesti tööle asumise.
“Ma arvan, et see pole vastuvõetav siin Kanadas ega mujal maailmas,” ütleb ta.
Tim Perry sõnul on see esimene kord, kui Kanada töökongress kutsub üles lennufirmat riiklikult boikoteerima.
3,3 miljoni liikmega organisatsioon, mis korraldab kõike alates pilootidest kuni õpetajate ja õdedeni, on SAS-i reorganiseerimise suhtes teravalt kriitiline, kuna see ei sea esikohale senist personali ega anna neile õigust uuesti tööle asuda.
“Nagu me mõistame, on SASi piloodid kaotanud töö ja neil on palutud uuesti kandideerida, kuid oluliselt madalamate palkade ja töötingimustega. Ja me ei arva, et see on vastuvõetav viis töötajatega läbirääkimiste pidamiseks või kohtlemiseks,” ütleb Tim Perry.
SAS seevastu väidab SVT-le antud kirjalikus kommentaaris, et ümberkorraldus toob kaasa rohkem töövõimalusi Rootsis ja Skandinaavias.
Samuti plaanib lennufirma 17. märtsil toimuval korralisel üldkoosolekul muuta põhikirja, et see oleks muudatusega kooskõlas. See nõuab omanike heakskiitu. Teiste seas ka Rootsi riigilt, kellele kuulub veidi üle viiendiku SAS-ist.
Kaubandus- ja tööstusminister Karl-Petter Thorwaldssoni sõnul ootab valitsus riigiettevõtetelt eeskujulikku tegutsemist, tervislikku ja ohutut töökeskkonda ning inimväärseid töötingimusi, kuid rõhutab, et töötingimused on juhatuse otsustada.
Sel suvel toimub Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa vahel 500 lendu nädalas. Seda on rohkem kui kunagi varem SAS-i ajaloos.
Kuid puhkusereisijad on hinnatundlikud ja reisivad suvel ja nädalavahetustel.
SAS kaotas pandeemia esimese kahe aasta jooksul 15 miljardit Rootsi krooni. 2020. aasta sügisel sai ettevõte uut kapitali 12 miljardit Rootsi krooni, millest 3 miljardit Rootsi riigilt.
SAS-i juhtkond alustas teisipäeval kõnelusi omanikega uute kapitalisüstide üle. See tähendab muuhulgas läbirääkimisi nii Rootsi kui Taani riigiga.
NordenBladet- Kolmapäeva (23.02.2022) hommiku seisuga on haiglas 629 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest vajab haiglaravi 311 raskeloomulise Covid-19 tõttu, teatas terviseamet. Suri seitse koroonahaiget.
Raske Covidiga haiglas viibijatest 195 ehk 62,7 protsenti on vaktsineerimata ja 116 ehk 37,3 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 88 uut haigusjuhtu, millest 37 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 44 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas.
Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest, vaktsineerimise andmed on täpsustamisel: 64-aastane naine, 84-aastane naine, 90-aastane mees, kaks 91-aastast naist ja mees, 93-aastane naine.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 2,1 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 7,9 vaktsineerimata inimest päevas.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 11 152 testitulemust, millest 6564 osutus positiivseks.
Ööpäeva jooksul manustati 1507 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 139. Kolmapäeva hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 427 252 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63 protsenti.
NordenBladet – Tänane maagilise numbriga ning peegelkuupäevaga päev algas 6.30. Viisin lapsed kooli ja siis käisin Selveris. Ostsin hunniku puuvilju ja marju kokku – apelsine, õunu, viinamarju, kultuurmustikaid, Kadarbiku värskelt pressitud porgandimahla ja Froosh´i kiivi-spinati “Clean Green” smuutit jne. Jummm. Kaks korda panin korvi ja kaks korda võtsin korvist välja ka Pagarini juustukoogi aga otsustasin siiski mitte osta. 😀
Siis katsin teist korda laua, seekord endale ja Allanile. Täna sai meil 1 aasta ja 10 kuud tutvumisest. Goooosh kus aeg lendab!
Olen iga päev nii tänulik, et mul on oma kodu ning et Eestimaal ja üldse Põhjamaades valitseb rahu 🙏. Aknast vaatab vastu talvine valge muinasjutumaa. Eile oli sula, täna sajab jälle juurde. Eile tänasele keerulisele poliitilisele olukorrale mõeldes tundsin, et tahaks maalida midagi rahulikku ja ilusat. Võtsin kaks korda suurema lõuendi kui tavaliselt (60x40cm) ning maalisin hiire-maalidele vahelduseks lilli. Kujutan seda maali juba ette suures laiade äärtega raskes tumepruunis raamis! Romantiline!
Tulles tagasi tänase kuupäeva juurde, millele numeroloogid omistavad suisa paranormaalseid omadusi… Sättisin täna kodus raamaturiiulit ümber ning juhtus ma ütleks üks vägagi maagiline asi. Raamatuid kastidest riiulisse ümber tõstes kukkus välja Jaak Roosaare “Aktsiatega rikkaks saamise õpik”. Ramat, mille investorist naabrimees Jaak koos pühendusega “Kasvavaid dividende” kinkis mulle juba aastate eest.
Mis selles siis nii erilist on, et see välja kukkus? Maagiline on see minu meelest seetõttu, et just TÄNA ON BÖRSID nii karused, punased ja miinuseskui veel olla saab ehk teisisõnu on see toppelt märk – OSTA! Ja Helena-Reet loomulikult ostis – mitte ainuüksi seetõttu, et ma märkidesse usun vaid ka seetõttu, et rumal oleks sellist turu seisu, kus kaubeldakse paljude aktsiatega alla turuväärtuse, käest lasta. No muidugi keegi ei garanteeri, et turud veel langevad aga üks on kindel – Volume ja Volatility (maht ja volatiilsus) on hetkel mõnusad ning minule kui pigem spekulandile ja päevakauplejale meeldib see väga.
Lõpetuseks natuke veel toidu-juttu…
Mõtlesin uue laheda retsepti välja – SOOLANE kodujuustu-hakkliha kook!
Sulata sügavkülmutatud pärmitaigen ja säti koogivormi põhja. Järgmisena prae hakkliha (400 g) koos tükeldatud värske pakrika (1 punane paprika), tomati (2 tomatit) ning päikesekuivatatud tomatitega (umbes 140 g), maitsesta (näiteks Bolognese maitseaine ja tüümian sobivad väga hästi) ning kalla vormi ning suru kergelt taignasse.
Seejärel võta kauss ja sega kokku hakitud mugulsibul, Alma klassikaline 5%-line kodujuust (380g), 6 muna, 1 supilusikatäis jahu ning riivitud Atleet juust (ca 250g) ning kalla põhja peale. Koogi keskele riivi eraldi veel natuke juustu ja puista peale kõrvitsaseemneid. Peale ahjust välja tulekut lase tunnike-kaks seista.
