NordenBladet – Finnair alustab 28. märtsil taas otselende Tartu ja Helsingi vahel, lennud hakkavad toimuma viis korda nädalas.
Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti hakkavad lennud toimuma õhtusel ajal. Lennufirma teatel võimaldab see jätkulende hilisõhtustele lendudele Aasia, Skandinaavia ja Soome siseriiklikele liinidele.
Teisipäeviti ja neljapäeviti toimuvad lennud päevasel ajal, mis võimaldab pääseda jätkulendudele Euroopa ja Aasia suunal.
Tartu-Helsingi liinil hakkab lendama 68-kohaline lennuk ATR-72-500
Praegu on liini piletid müügis hindadega Tartust alates 81 eurot ning Helsingist alates 72 eurot üks ots.
Finnair lõpetas otselennud Tartu ja Helsingi vahel koroonaepideemia tõttu tunamullu märtsis.
NordenBladet – Täna, 21. veebruaril allkirjastasid Enefit Greeni tütarettevõte Enefit Wind Purtse ja Vestas Northern Europe esindajad tuulegeneraatorite tarne- ja hoolduslepingud.
Allkirjastatud tuulikute tarnelepingu maht on umbes 20 miljonit eurot, mille eest püstitatakse Purtse tuuleparki 5 tuulegeneraatorit, igaüks võimsusega 4,2 MW. Purtse tuulepark on planeeritud valmima 2023. aastal ning selle oodatav tootmismaht saab olema umbes 46 GWh aastas.
NordenBladet – Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister tegi ettepaneku lõpetada ennetähtaegselt kiire internetiühenduse rajamise leping Enefit Connectiga. Kiire interneti ühenduse rajamine jätkub uue ja täpsemini sihistatud toetusmeetme raames, mille kogumahuks on järgmistel aastatel ligi 70 miljonit eurot.
Ministri sõnul ei ole Enefit Connecti lepingu senisel kujul lõpuni täitmine ei kliendi ega maksumaksja huvides.
„Kiire internetiühenduse vajadus on alati suurem kui eelarvevõimalused seda lubavad, mistõttu peab iga euro olema eesmärgipäraselt kasutatud. 2018. aastal käivitunud lairiba juurdepääsuvõrkude toetusmeede oli esimene omataoline, kus riik asus toetama kiire internetiühenduse viimist kodudeni. Kolmeaastane kogemus ning tagasiside kohalikult tasandilt ja riigikontrollilt on aga esile tõstnud toetusmeetme kitsaskohad. Meetmega jätkamise asemel on täna otstarbekam suunata järele jäävad vahendid paremini sihistatud meetmetesse, mis viivad ühendused päris kliendini, mitte tühja hoonesse,” kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul sai esimese meetme skoop ja paindlikkus liiga suur. Uus täpsemini sihistatud toetusmeede avaneb märtsis, mille kogumahuks on järgmistel aastatel kokku ligi 70 miljonit eurot.
Suti sõnul ei kohusta 2018. aastal disainitud toetusmeede ettevõtet viima internetiühendust sinna, kus selle jaoks on tegelik vajadus, ning seetõttu saavad pahatihti ühenduse mahajäetud aadressid. „Olen külastanud väga paljusid omavalitsusi üle Eesti ja pea igal pool on põhiteemaks olnud kiire internetiühendus. Kuulates kohalike tagasisidet ja arvestades riigikontrolli soovitust toetusmeede üle vaadata, esitan ettepaneku lõpetada leping ennetähtaegselt ning kasutada järele jäävaid vahendeid uue toetusmeetme jaoks,” sõnas Sutt.
Ettepanek puudutab ainult 2023. aastaks planeeritud töid, ehk see ei puuduta neid asukohti, kuhu Enefit Connect plaanis käesoleval aastal internetiühenduse viia. „Oluline on tagada, et ükski olemasolev klient, kellele Enefit Connect on lubanud ühenduse rajada, ei jääks sellest ilma. Ülejäänud klientide jaoks avaneb uus toetusmeede juba märtsis, mis viib kiire interneti sinna, kus seda enim vajatakse,” lisas Sutt.
Enefit Connect (endise nimega Elektrilevi) on tänaseks loonud kiire interneti juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse 15 664 aadressile, millele lisanduvad 2022. aastaks planeeritud lepingulised tööd. Piirkondades, kus tänaseks on võrku rajatud, saavad inimesed ja ettevõtted ka tulevikus võrguga liituda ning koheselt teenuseid kasutama hakata.
NordenBladet – Esmaspäeva hommiku seisuga on haiglas 620 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 327 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, teatas terviseamet. Suri kaheksa koroonahaiget.
Raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil viibivatest patsientidest 216 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 111 ehk 34 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 80 uut haigusjuhtu, millest 47 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 59-aastane naine, 72-aastane mees, 75-aastane mees, 86-aastane naine, 92-aastane naine, 95-aastane naine ja 97-aastane naine.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 8,5 vaktsineerimata inimest päevas.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5483 testitulemust, millest 2981 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 340,7 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 513,6 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 307 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 32.
Hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 425 324 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,9 protsenti.
NordenBladet – Järva vald on võtnud suuna oma koolides gümnaasiumihariduse andmise järk-järgulisele lõpetamisele.
Järva vallavolikogus esindatud poliitilised jõud on kokku leppinud, et sügisel Aravete keskkoolis enam 10. ja 11. klassi ei avata, kuid Järva-Jaani gümnaasiumis ja Koeru keskkoolis lõpetatakse gümnaasiumihariduse andmine kui õppureid napib. Vallavolikogu opositsioon peab reformi aga liiga leebeks ja leiab, et koolide gümnaasiumiaste tuleks õpilaste vähesuse tõttu kohe sulgeda.
