Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: detsember 2020

Helena-Reet: Koolivaheaeg, ManicTime, Family Guy, Muumitrollid, The Loud House maania ning lõpetuseks üks pühaderüüs praesibulaga kaelapraad

NordenBladet – Tänasest algas talvine koolivaheaeg. Ivanka Shoshana´l oli koolis jõulupidu (vanemad sellel koroona tõttu aga kahjuks osaleda ei võinud). See on kurb, sest Ivanka (12) on esimest aastat uues renoveeritud Tallinna Tondi Koolis (erivajadustega laste kool) ning vanemad näevad laste õpinguid ja ĂĽritusi vaid virtuaalselt. Hommikuti annan lapse uksel ĂĽle ning saan lõunal ukselt kätte, seda kõike koroonast tulenevate ettevaatusabinõude tõttu. Kurb uudis ongi see, et Ivanka abiõpetaja oli alles hiljuti ning nĂĽĂĽd on ka ĂĽks õpilane tema klassis koroona positiivne.

Ivanka Shoshana on üldiselt kogu elu väga terve laps olnud, kui siis ainult mõni kerge külmetus väga harva. Ei taha ära sõnada, aga loodan tõesti, et nii see ka jääb. Ta karastab ennast ise regulaarselt (käib jääkülma dushi all), on sportlik ning peseb tihti käsi (isegi liiga tihti). Minu meelest on autistid targad, nad on küll kehvad suhtlejad aga see-eest on suured googeldajad, vähemalt minu tütar. Tema teadmiste ampluaad on näiteks väga keeruline hinnata, ma ei oska ütelda isegi seda, mitut keelt ta oskab, sest ta regulaarselt kuulab google tõlget oma otsitud väljenditest, kuulab erinevates keeltes videosid ning surfab mööda erinevaid veebilehti. Inglise keel on tal igatahes sulaselgelt suus (seda ma mõistan kontrollida), ja enamus asju, mida ta vaatab on inglise keelsed.

Tegelikult just hiljuti mõtlesin, et panen tema arvutile jälgija (laen ta läpakasse programmi ManicTime), et näha, kus ta päeva jooksul käib. Näiteks vahepeal avastasin, et ta vaatab Perepea multikaid (originaalis on nimi Family Guy), mis minu meelest laste silmadele mõeldud pole. Seth MacFarlane´i poolt Fox Broadcasting Company jaoks loodud animeeritud situatsioonikomöödia naljad on ühiskonna kriitilised ning tegelikult suht andekas paroodia on  nooremate laste jaoks siiski pehmelt öeldes liig. Multika keskmes on perekond Griffin, kes elavad väljamõeldud Quahogi-nimelises linnas, mis asub Rhode Islandis. Peter Griffin on ülekaaluline pereisa, kes on alkoholilembene ja vaimse taandarenguga ja näiteks Stewie Griffin on pere noorem poeg, kes on rääkiv imik ning soovib aeg-ajalt oma ema tappa. Ütlesin Ivankale, et ta ei või seda enam vaadata, et see on vägivaldne ning lastele pole hea ja mulle tundub, et ta seda enam ei vaata ka, aga kavatsen siiski kontrollida. Vahel ta tuleb minu juurde ja küsib, et kui ta suureks saab, et kas ta siis tohib vaadata ning ma vastan, et siis võib aga seni soovitan tal vaadata midagi sõbralikku, näiteks Muumitrolle. Täna oligi meil Muumitrollidest palju juttu. Ütlesin, et Muumitrolle ei vaata ainult lapsed, et see on nii tore, et seda vaatavad ja armastavad ka täiskasvanud, et mina armastan ka Muumitrolle vaadata, mis sest, et olen täiskasvanu. Ning tema hakkas kohe küsima.. Kas vanaemad ka vaatavad? Kas vanaisa ka vaatab? Kas tädi Sirli ka vaatab? jne. See oli nii armas. Mina vastasin, et kõik vaatavad 🙂 Ja siis tema ka vaatas.

Ent tal on veel ĂĽks lemmikmultikas – see on The Loud House! Ma ĂĽtleksin, et see on lausa The Loud House maania. Ta on täielikult andunud fänn ning tuleb oma arvutiga tihti minu juurde ning tal on must-valgest videost välja võetud mingi koht ja ta soovib, et ma selle välja prindiksin, et ta saaks seda värvida (allpool on mõned näited … need on pisike osa hiigelhunnikust, mida olen talle välja printinud.. tee või ise isiklik The Loud House kodukootud värviraamat!) Ent see pole veel kõik – täna ta tuli minu juurde ning ĂĽtles, et sooviks, et Jõuluvana tooks talle The Loud House seeriast pehmed mänguasjad: tegelased Lisa, Luna ja Lana. Vot nii. Ăśtelge nĂĽĂĽd mulle, kust ma need nii kiirelt saan? Haha… Need Chris Savino Nickelodeon´i tarvis loodud tegelased on minu teada mĂĽĂĽgil vaid Ameerikas.

(peale pilte blogi jätkub)













Estella Elisheva oli õhtul ĂĽle kolme tunni telefon kõrva ääres –  naeris ja lobises oma ĂĽhe parima sõbranna, klassikaaslase Rahel´iga. Nii tore oli kuulata, kuidas ta soravalt, täiesti puhast vene keelt rääkis. Estella Elisheva läks vene keelsesse Tallinna Juudi Kooli 8 aastat tagasi, osates öleda vaid “Minu nimi on Estella Elisheva”. Usun, et keelteoskus on ĂĽks suurimaid kinke, mida olen tänu sellele otsusele talle teinud. Olen talle lasteaiast saadik õpetanud, et kolm asja on olulised, et tegelegu nendega ning ma ei kĂĽsi kunagi, mis hinded ta koolist teistes ainetes saab või mis hinded toob koju  tunnistusel.

Need kolm asja, mida olen tal teha soovitanud on:
1. Õpi keeli,
2. Hoolitse oma välimuse eest (ole sportlik ja fit),
3. Tegele oma armastatud hobiga (temal on see muusika/viiul). Et kuskil kaugele jõuda on tarvis pühenduda ning kõiges tugev olla ei jõua.

NĂĽĂĽd aga tänase blogipostituse lõpetuseks meie tänaõhtune pidulikus rĂĽĂĽs praesibulaga kaelapraad. Ausõna, ma olen juba pikemat aega lihtsal lummatud toidust! Ajast, mil hakkasin teadlikult tervislikumalt toituma, on minu jaoks toit A ja O. Ma naudin toidu valmistamist, panen sinna palju armastust,  ma naudin toidu serveerimist ning naudin sĂĽdamega valmistatud toidu söömist! Ma ei tee seda kunagi enam pĂĽstijalu pooljoostes nagu kunagi ärisid alustades tegin. Kaunid savinõud (enda või lapse tehtud või eritellimusel käsitööna valminud), imearmsad salvrätid, kenasti serveeritud ja kaunistatud toit – see on osa minu igast päevast! Latti siinkohal allapoole lasta ei soovi enam kunagi!

PS! Tore kui on oma aed. Sellel aastal tegin marju prooviks klaaspurkidesse sisse (noh, et olla loodussõbralik ning vältida plastikut). Imeilusad sissetehtud marjad said, mida nüüd talvel on nii tore kasutada! Head isu ja ilusat nädalavahetust teile!!!








Loe ka minu varasemaid blogipostitusi:

Helena-Reet: Podcastid, veebikoolitused ja inspiratsiooni kogumine, et uute ideede ja energiaga tõusta taas kui Fööniks tuhast!

Helena-Reet: SPA´s käik, muinasjutuline aianduskeskus ning imemaitsva ahjuroa RETSEPT!

Helena-Reet: Nädalavahetusest ning väärt mõte “Heade mõtete purgist!”

Helena-Reet: Hanuka pidulaud ning kĂĽĂĽnalde sĂĽĂĽtamine + RETSEPT: Toorjuustu- rabarberikook mandlitega

Helena-Reet: Mida sellel aastal lastele, sõpradele ja koostööpartneritele kingin

Helena-Reet: Ivanka kiri päkapikule ning kokkamispisikust

Helena-Reet: “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene” hakkab kuju võtma + GALERII!

Helena-Reet: Kas blogin “liiga tõsiselt”?

Helena-Reet: Minu uued terviserutiinid – liikumisest ja toidust

Helena-Reet: Kandideerime ERM´i “Oma näitus 2020” võistlusel ideega “Meie kodune nõiaköök”

Eestis haigestutakse enim just nendesse vähitüüpidesse

NordenBladet —Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2018. aastal 8783 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4462 ja naistel 4321. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki.

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk ning naha mittemelanoom, naistel rinnavähk, naha mittemelanoom ning käär- ja pärasoolevähk.

Kümne sagedama hulka kuulusid nii meestel kui naistel ka mao- ja neeruvähk; meestel käär- ja pärasoole-, kusepõie-, kõhunäärmevähk, mitte-Hodgkini lümfoom ning maksa ja maksasiseste sapiteede vähk ning naistel kopsu-, emakakeha-, kõhunäärmevähk, nahamelanoom ja emakakaelavähk.

65 protsendil esmasjuhtudest diagnoositi vähk 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2018. aastal 38 pahaloomulist kasvajat.

Avafoto: Pexels

Eesti: Algab konkurss Kultuurisõber 2020 – Kandidaatide esitamine on avatud 10. jaanuarini 2021

NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas taas välja Kultuurisõbra konkursi, et tunnustada eraisikuid, ettevõtteid või organisatsioone, kes on olnud kultuurile aasta jooksul toeks rahaliselt või oma tegudega.  14. detsembril välja kuulutatud konkurss võtab kokku lõppeva, kultuurikorraldajate jaoks seninägematuid väljakutseid esitanud 2020. aasta.

„Aasta alguses sõbrapäeval tunnustusi jagades ei võinud me keegi aimata, kui keeruliseks see aasta meile kõigile kujuneb. Digilahendused aitasid kultuurielul ka kevadise eriolukorra ajal jätkuda. Nii sai digikultuuriaasta hoopis uue tähenduse,“ rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas. „Riiklikud toetused asutustele ja vabakutselistele loovisikutele aitasid meie kultuurikorraldajatel tegevust jätkata. Kuigi ettearvamatute tingimustega, on kultuurielu siiani ikkagi avatud. Tänan kõiki osalisi turvavajadustest kinni pidamise eest. Kutsun kultuuriasutusi ja korraldajaid hetkeks tagasi mõtlema ka oma heade partnerite ning toetajate peale, kes jäid raskel ajal truult teie kõrvale,“ lisas minister konkursi väljakuulutamisel.

Kultuuri toetanud ettevõtjad ja eratoetajad ehk kultuurisõbrad selgitatakse välja kümnendat korda. Aastate jooksul on tunnustust pälvinud nii suuremad kui ka väiksemad ettevõtjad, nende seas rahvusvahelised suurettevõtted ja üleilmselt tuntud kaubamärkide esindajad Eestis. Samuti on kultuurikorraldajad iga-aastaselt esile tõstnud metseene, kelle isiklik panus on olnud nii mõnegi sündmuse või festivali toimumisel määrav.

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Iga kultuurikorraldaja saab teha ühe ettepaneku. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeerium või selle valitsemisala asutus, samuti mitte nende töötajad või nende korraldatud projektid. Arvesse ei lähe ka teised riigiasutused, riigi enda ellu kutsutud organisatsioonid või organisatsioonid, kelle põhitegevus on toetuste jagamine. Kandidaatide hulgast valib Kultuuriministeeriumis kogunev komisjon välja kultuurisõbrad ning peapreemia ehk aasta kultuurisõbra laureaadid. Võitjad avaldatakse  Kultuurisõbra tseremoonial, mis toimub sõbrapäeva eel, veebruaris 2021.

Kandidaadi esitamiseks konkursile Kultuurisõber 2020 tuleb täita Kultuuriministeeriumi kodulehel elektrooniline ankeet. Välja võib pakkuda ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Kandidaatide esitamine on avatud pühapäevani, 10. jaanuarini 2021.

Eelmisel tunnustamisel 2019. aasta tegevuse eest pälvisid peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitli Nordic Hotel Forumi omanik ja juht Feliks Mägus ning kütusefirma Olerex. Lisaks neile tänati 21 ettevõtet või kultuuritoetajat, kelle panus oli möödunud 2019. aastal samuti silmatorkav ja kaalukas. Loe konkursi tingimuste kohta lisaks siit. Varasemate aastate kultuurisõbrad on leitavad siit.

Avafoto: Kultuurisõber 2019, 14. veebruar 2020 Proto Avastustehases (Kultuuriministeerium/ Ardo Kaljuvee)
Allikas: Eesti Kultuuriministeerium

 

Eesti: Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2020. aasta parimat keeletegu – kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini

NordenBladet — Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aab märkis, et konkursile oodatakse nii väikseid kui suuri keeletegusid. „Me kõik saame eesti keele kestmisele kaasa aidata mitut moodi, alates keele kasutamisest kuni arendamise ja kaitsmiseni,“ ütles Aab. „Igal aastal toome paljude keeletegude hulgast välja need, mis enim silma paistsid ja keele arengule head mõju avaldasid. Loodan, et konkursile esitatakse selgi korral tegusid alates eeskujulikust keelekasutusest kuni põnevate keeleuuringuteni.“

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:

  • keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul;
  • keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse (isiku nimi või töörĂĽhma juhi ja liikmete nimed; isiku või töörĂĽhma juhi e-posti- või postiaadress(id) ja telefoninumber või -numbrid);
  • keeleteo kirjeldus vabas vormis (500–1000 tähemärki koos tĂĽhikutega);
  • esitaja nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress).

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.

Laureaadid kuulutatakse välja 2021. aasta märtsis emakeelepäeva paiku. Keeleteoauhinda antakse välja juba viieteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.

Keeleteokonkursi varasemad laureaadid.

 

 

Eesti: Tõnis Mölder: noortel avaneb võimalus saada iseseisvalt psühhiaatrilist abi

NordenBladet — Seaduse muutmise jõustudes avaneb alaealisel isikul võimalus saada psühhiaatrilist abi enda soovil või teadval nõusolekul, mis aitab kaasa noorte tervise hoidmisele ühiskonnas, ütleb Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder, kommenteerides koalitsioonierakondade poolt parlamendile üle antud Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu.

“Ka praegu on alaealistel inimestel võimalik minna psühhiaatri juurde, kuid seda tingimusel, et vanemad annavad selleks loa. Hinnanguliselt 95 protsenti vanemaid on selles osas toetavad ja aitavad oma last hädas. Murekohaks on nende laste saatus, kelle vanemad ei hooli nendest või on ise probleemide põhjustajad. Vajaliku nõusoleku saamine ravi alustamiseks on mitmetel juhtudel raskendatud, mis tähendab noorte psüühiliste probleemide korral ravi hilisemat alustamist või ravi ära jätmist,” märgib Tõnis Mölder.

Kui Riigikogu eelnõu heaks kiidab, võib tervishoiuteenuse osutaja piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul, kui seaduslik esindaja on tema suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel.

“Kui alaealine isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust,” täpsustab Tõnis Mölder. “Mõjuvaks põhjuseks loetakse piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama.”

2019. aastal registreeriti Eestis 4119 perevägivallakuritegu, mida on 14% rohkem kui aasta varem. Ligi 30% perevägivallakuritegude puhul on ohvriks lapsed. Samuti on suurenenud registreeritud seksuaalkuritegude arv. Kokku registreeriti 2019. aastal 643 seksuaalkuritegu, millest 549 puhul oli kannatanuks laps.