Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: detsember 2020

Eesti: Dmitri Dmitrijev: Ida-Virumaa saab kriisiabi rohkem kui 2,8 miljonit eurot

NordenBladet — Tulenevalt koroonaviiruse levikust Ida-Virumaal kehtestatud piirangutest eraldab valitsus piirkonnale toetusmeetmeteks üle 2,8 miljoni euro. Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees Dmitri Dmitrijev tunnustab valitsuse poolt  vastu võetud põhimõttelist otsust, mille üksikasju täpsustatakse lähipäevade jooksul.

Toetusmeetmete, mis hõlmavad tervet Eestit, kogumaht on rohkem kui 5 miljonit eurot. Enam kui pool summast eraldatakse Ida-Virumaale ning jaotatakse ettevõtete, spordiorganisatsioonide ning huvi- ja eraharidust pakkuvate organisatsioonide vahel. Dmitri Dmitrijevi sõnul ulatub piirangute tõttu oma tegevuse peatama sunnitud ettevõtete toetus kokku 2 133 000 euroni.

“Mis puudutab igale konkreetsele ettevõttele tehtavate maksete suurust, siis võetakse aluseks töötajate kahekordsed palgakulud eelmise aasta novembris,” selgitab Dmitrijev, lisades, et ühe ettevõtte maksimaalne toetus on 150 000 eurot.

Ida-Virumaa kultuuriasutuste, huvihariduse (nii lastele kui täiskasvanutele) ja spordiettevõtete toetus kokku ulatub 696 000 euroni. “Samuti osutatakse piirkonnas abi eraharidusele – selleks on ette nähtud 5380 eurot,” ütleb Dmitri Dmitrijev. “Seekord pole sektorite kaupa selget jaotust. Lähtusime põhimõttest, et abi peaksid saama kõik ettevõtted, kelle tööd mõjutavad viimased piirangud. Esmajärjekorras hõlmab see turismisektori ettevõtteid.”

Dmitri Dmitrijev lisab, et eelpool nimetatud abimeetmed kehtivad piirangute kehtivuse ajaks ehk 12. detsembrist 3. jaanuarini.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Selgusid keelekĂĽmblusprogrammi kvaliteediauhindade saajad

NordenBladet — Nädala algul toimunud virtuaalsel konverentsil anti keelekümblusprogrammi kvaliteediauhind Sillamäe lasteaiale Päikseke ja kuulutati välja keelekümblusprogrammi sõbrad.

Haridus- ja Noorteameti õppekava ja õppevara osakonna juhataja Kristjan Oadi sõnul pälvis lasteaed Päikseke auhinna „Keelekümblusasutus 2020“ just hea koostöö eest huvirühmade ja partneritega. „Päiksekese keelekümblusõpetajaid tuleb eriti tunnustada selle eest, et nad pidevalt näitavad, et koos jõuab rohkem. Samuti on nad eeskujuks oma kogemuste jagamisel nii kolleegide vahel kui väljapoole oma lasteaeda. On muljetavaldav, kuidas Päikseke kasutab kõiki võimalusi, et laste õpet rikkamaks teha, nagu näiteks erinevad õppekäigud ja koostööüritused nii lasteaias kohapeal kui partnerite juures,“ tunnustab Oad lasteaia tegevust.

Sillamäe lasteaed Päikseke liitus keelekümblusprogrammiga 2008. aastal ja 2020/21. õppeaastal tegutseb lasteaias kuus keelekümblusrühma.

Virtuaalkonverentsil kuulutati välja ka neli valdkonna spetsialisti, kes pälvisid tiitli „Keelekümblusprogrammi sõber 2020“. Keelekümblusprogrammi sõbra aunimetus antakse iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena keelekümblusprogrammi arengu otsustava mõjutamise eest.

Sel aastal said auhinna:
Natalja Mjalitsina – kauaaegne keelekĂĽmbluse eestvedaja, inimeste ĂĽhendaja, hoidja ja innustaja.
Virve Laube ja Marga Napp – Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna spetsialistid, kes on keelekĂĽmblusprogrammi edendajad Pärnus ja aktiivsed kaasalööjad ĂĽleriigilises võrgustikus.
Anne Roos – on olnud pikka aega Tapa valla haridusspetsialist ning novembrist Harno mitmekeelse bĂĽroo töötaja. Anne on keelekĂĽmblusprogrammi edendaja Tapal, aktiivne kaasalööja ĂĽleriigilises võrgustikus ning olnud kahesuunalise keelekĂĽmbluse juurutaja alates 2016. a Tapa Lasteaias Vikerkaar ja septembrist 2020 Tapa Vene Põhikoolis.

Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi silmapaistva panuse eest keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse. Kvaliteediauhinda antakse välja alates 2012. aastast, seda on senini pälvinud 13 lasteaeda ja 13 kooli. Alates 2013. aastast koordineerib keelekümblustegevusi Haridus- ja Noorteamet (kuni 01.08.20 SA Innove).

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Haridus- ja Noorteameti peadirektor Ulla Ilisson eel-EXPO raames toimunud tulevikuhariduse paneeldiskussioonis: eriline aeg vajab erilisi lahendusi

NordenBladet — Tänavune aasta on olnud väljakutseterohke, kuid eriline aeg annab võimaluse innovatsioonile ja võimaldab leida erilisi lahendusi,  sõnas Haridus- ja Noorteameti peadirektor Ulla Ilisson eel-EXPO raames toimunud tulevikuhariduse paneeldiskussioonis „Tehnoloogia kasutamine personaliseeritud hariduses“, kus osalesid ka Soome Haridusameti juht Olli-Pekka Heinonen ning Araabia Ühendemiraatide haridus- ja infotehnoloogia ministri nõunik Ali Al Yafei. 

„Kevadel paistsime silma distantsõppe korraldamisega, ent peame pingutama veelgi enam, et õppimise ja õpetamise kvaliteet ei kannataks: toetama võrgustumist ja koostööd, jõudma iga õpilaseni, pöörama tähelepanu vaimsele tervisele ning kasutama nutikalt olemasolevaid andmeid,“ sõnas Ulla Ilisson paneeldiskussioonis. Ta rõhutas, et tulevikku jõudmiseks on vaja mõista õppimist ja õpetamist uue nurga alt, mis aitaks kokku tuua erinevaid osapooli, leida nutikaid lahendusi koos erasektori ja teadlastega ning mõtestada olemasolevaid andmeid.

„Eesti on tulevikutee alguses: otsime võimalusi, kuidas kasutada tehisintellekti, kuidas personaliseerida ja isikustada õppematerjale, kuidas kujundada õppijast lähtuvaid õpiradasid ja -mudeleid,“ lisas peadirektor ning avaldas lootust, et ka teistel on Eestilt õppida.

Soome haridusameti juht Olli-Pekka Heinonen rõhutas hariduse alusväärtuse – võrdsuse – au sees hoidmise vajalikkust: personaliseeritud lahendusi hariduses on vaja, kuna võrdsust ei saavuta kõigile samade lahenduste pakkumisega. Õppimise fookus on nii õppijal, õpetajal kui ka vanemal, sest õpetaja roll on ajas muutunud üha rohkem mentorluse ja individuaalse lähenemise poole. Vajalik on lähtuda õppija ja õpetaja vajadustest, oskustest ja teadmistest ning leida tasakaal õppija, kooli ja riigi eesmärkide vahel. Lisaks meenutas ta, et kool on ka koht, kus õppida koosloomet ja sotsiaalseid oskusi, mida ainult distantsilt omandada ei saa.

Araabia Ühendemiraatide haridus- ja infotehnoloogia ministri nõunik Ali Al Yafei toonitas samuti andmete nutika kasutamise vajalikkust: mida rohkem on teada õppijast, tema ootustest, võimalustest, teadmistest ja eesmärkidest, seda paremaid lahendusi saab pakkuda. Samuti on oluline ühiskonna haridusellu kaasamine, mis aitab tagada järjepidevust ja hoida õppijaid motiveerituna.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti ühiselt korraldatud paneeldiskussioon toimus haridusele keskenduva eel-EXPO raames. Aasta võrra edasi lükatud Dubai maailmanäitus EXPO 2020 avab uksed järgmise aasta oktoobris ning Eesti paviljoni ekspositsioonis tutvustatakse lisaks Eesti edulugudele ka mitmete erinevate ettevõtete ja organisatsioonide saavutusi. Maailmanäitus toimub 2021. aasta oktoobrist 2022. aasta märtsini.

 

Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu toetavad Valgevene rahvast

NordenBladet — 14. detsembril 2020 toimus digitaalselt Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu iga-aastane tippkohtumine, mis oli pühendatud väga päevakohasele teemale – olukorrale Valgevenes. Tippkohtumisel tehti selgeks, et Balti- ja Põhjamaade parlamendid toetavad Valgevene rahvast püüdlustes saavutada vabadus, demokraatia, õigusriik, kodanikuühiskond ning teabe mitmekesisus.

Balti- ja Põhjamaad kui vabad demokraatlikud riigid mõistavad ja toetavad täielikult Valgevene rahvast nende võitluses ning seetõttu taunivad ühiselt vägivalda Valgevenes.

Iga-aastasel tippkohtumisel jagasid oma teadmisi Valgevene olukorra kohta kolme inimõigusorganisatsiooni – International Media Support, Civil Rights Defenders ja Human Rights House Foundation – esindajad ning välisministeeriumite Valgevene eksperdid.

Oluline on hoida Valgevene päevakorra keskpunktis

Inimõigusorganisatsioonid tänasid Põhja- ja Baltimaid toetuse eest, kuid rõhutasid, et Valgevene olukord tuleks hoida rahvusvahelises tegevuskavas kesksel kohal. Nende hinnangul tuleks endiselt näidata solidaarsust opositsiooniga ning kehtestada režiimi vastu lisaabinõud, eelkõige majandussanktsioonid, kuna Valgevene režiim sõltub võimul püsimiseks tugevalt rahalistest vahenditest.

Eksperdid tõid esile, et Valgevene olukord ei saa muutuda uueks normaalsuseks, mistõttu on vaja Valgevene inimesi toetada. Nad juhtisid tähelepanu ka sellele, kui tähtsad on edasised majandussanktsioonid, sõltumatu meedia toetamine, Valgevenest pärit üliõpilaste stipendiumid ning riiklike viisade paindlik väljastamine Valgevene inimestele.

Valgevene peab jääma prioriteediks

Balti Assamblee president prof Aadu Must rõhutas: „Baltimaade inimesed mäletavad tõenäoliselt selgemini kui teised, mida tähendab vabaduse ja demokraatia eest võitlemine. Toetame kindlalt oma Valgevene naabreid nende püüdlustes otsustada oma riigi tuleviku üle oma tingimustel ja repressioone kartmata.“

Põhjamaade Nõukogu president Silja Dögg Gunnarsdóttir: „Balti Assambleel ja Põhjamaade Nõukogul on mitmes valdkonnas pikk ja uhke koostööajalugu. Koos esindame kaheksa riigi ja kolme sõltumatu piirkonna parlamendiliikmeid. Tänane kohtumine näitab selgelt, et jätkame Valgevene inimeste vankumatut toetamist võitluses demokraatia eest.“

Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu rõhutasid, et olukord Valgevenes peab jääma prioriteediks ning poliitiliselt tähtsale kohale igas demokraatlikus riigis. Mõlemale organisatsioonile on väärtused, nagu demokraatia, vabadus ja inimõigused, äärmiselt tähtsad.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Jüri Jaanson: Kuulmispuudega inimesed vajavad ligipääsu Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja probleemsaadetele

NordenBladet — Riigikogu võttis seadusena vastu Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatuse, millega peab ERR pöörama rohkem tähelepanu vaegkuuljate kõrval ka viipekeelsetele kurtidele.

“Mul on väga hea meel, et eelnõu peale kevadist katkestamist sai nüüd seaduseks. Kuigi seaduse nõue ei ole imperatiivne, on see tähelepanu suunav ja olulise tähendusega just nende inimeste jaoks, kes ilma subtiitrite ning viipekeele toeta jääks ilma ühiskonnas liikuvast infost ja teadmusest,” ütles eelnõu eestkõneleja Jüri Jaanson.“Samavõrd oluline on, et kuulmispuudega inimesed saaksid koos teistega otse osa kõrgemate riigijuhtide avalikest, kogu ühiskonnale mõeldud pöördumistest, mis kantakse üle rahvustelevisioonis, sealhulgas näiteks ka Vabariigi Presidendi uusaastatervitusest,” lisas Jaanson. “Kuigi ERR on teinud palju tööd selle nimel, et kuulmispuudega inimesed saaksid otsesaadetest osa, ei ole see piisav. Riik peab siin õla alla panema ja aitama ERRi otsesaateid varustada automaatsubtiitritega ja viipekeelse tõlkega.”

Jaansoni sõnul juhib uus seadus nii riigi kui telesaadete tootjate tähelepanu sellele, et igaühel ühiskonnas on õigus saadetes edastatavale infole ja uudistele.