NordenBladet – Hiljutisest uuringust ilmneb, et pikajaline riisi söömine võib viia sĂĽdameveresoonkonna haigusteni. Riis sisaldab väikeses koguses arseeni. Arvatakse, et pideva riisi tarbimise tõttu sureb aastas tuhandeid inimesi.
Suurbritannia Manchesteri ülikoolide uuring on näidanud, et järjepidevalt riisi süües seame oma tervise ohtu, kuna suureneb sealhulgas vähi ja südameveresoonkonna haiguste risk.
Manchesteri Ăślikooli ja Salfordi Ăślikooli avaldati teadusajakirjas Science of the Total Environment.
Professor David Polya sõnul ilmnes tehtud ökoloogilisest uuringust selge seos pikaajalise anorgaanilise riisi tarbimise ja südameveresoonkonna haiguste esinemise vahel. Uuring näitas, et 25%-l uuringus osalenud Inglismaa ja Walesi elanikest, kes söövad kõige rohkem riisi, esineb suurem tõenäosus surra südameveresoonkonna haiguste tagajärjel.
Nimetatud seose uurimiseks on vaja veel täiendavaid uuringuid.
Eksperdid ei soovita siiski riisist täielikult loobuda, vaid süüa erinevaid riisisorte, sh basmatiriisi, mis mis sisaldavad vähem anorgaanilist arseeni.
NordenBladet – Neile, kellel on raskusi magamajäämisega, on pikka aega soovitatud kuulata teatud taustahelisid, kuna need helid pidavat aitama kaasa uinumisele. NĂĽĂĽdseks on internetist võimalik igaĂĽhel alla laadida erinevaid valge mĂĽra rakendusi. Nende populaarsust tõestab fakt, et tuntumaid rakendusi on alla laaditud juba miljoneid kordi.
Mis on aga see valge müra, millest nii palju on räägitud? Need on erineva sagedusega, kuid sama intensiivsusega helid, mis tihti meenutavad sahinat. Sellisteks helideks võivad olla näiteks lainete loksumine, vihmasabin, erinevad kodutehnika helid nagu pöörlev ventilaator ja surisev õhukonditsioneer.
Seni on väidetud, et valge müra rahustab meeli ja aitab magama jääda.
Eksisteerib erinevaid teooriaid, mille kohaselt valge müra summutab muu häiriva müra või tekitab valge müra kuulmine inimestes soovi uinuda.
Nüüd on aga jõutud teistsugusele arvamusele. Mathias Basner, kes töötab USA Philadelphia Ülikooli arstiteaduskonna psühhiaatria professorina, seab valge müra kasulikkuse uinumisel kahtluse alla.
Hr Basner töötas koos kolleegidega läbi teadusartikleid ja leidsid 38 uuringut, mis käsitlevad helisid uneabina. Kuigi kohati ilmnes, et pidev heli aitab lühendada magamajäämise aega, siis üldiselt oli nende uuringute kvaliteet kaheldav. Vähemalt ühe uuringu puhul tuli välja, et sellised helid võivad hoopiski segada uinumist.
Psühhiaatra professori hinnangul peab kuulmisorganitele andma ka puhkust. Ta juhib tähelepanu, et iga kord, kui kuuleme helisid, edastab sisekõrv tekkivad närvisignaalid ajju, mis hakkab omakorda signaale tõlgendama. Kuna tegemist on aktiivse protsessiga, mille käigus tekivad ka mõned sisekõrvale kahjulikud metaboliidid ehk ainevahetussaadused, siis ei ole mõistlik hoida kuulmisorganeid pidevalt koormatuna.
Colin Espie, kes on Oxfordi Ülikooli uneteaduse professor, tõdeb samuti, et valge müra efektiivsust uneabina ei ole piisavalt tõestatud. Uinumist raskendavad pidevad mõtted, mis ei lase inimestel lõõgastuda. Valge müra puhul on tegemist monotoonse simulatsiooniga, mida on aastakümneid rakendatud, kuid mille efektiivsus on olnud vähene.
Professor Christian Cajohen, kes juhib Šveitsi Baseli Ülikooli Kronobioloogia Keskust, näeb valge müra kasulikkust öövahetuses töötajate puhul. Kuna valge müra on taustahelid, siis mürarikkas päevases keskkonnas on sellistest helidest uinumisel kasu. Seevastu vaikses keskkonnas segab valge müra uinumist, kuna helid ei lase meie organismil puhata.
Hr Cajohen soovitab valge müra asemel kasutada hoopis unekvaliteeti parandavaid programme nagu Sleepio, mille tõhusust näitavad kõrgkvaliteetsed uneteaduse uuringud.
NordenBladet —Ööl vastu tänast lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille tulemusena selgusid 2021. aasta kalapüügivõimalused. Kilu- ja lõhesõpradel on põhjust rõõmustamiseks, räimefännid peavad mõnevõrra väiksema kvoodiga leppima.
„Aasta oodatuim ja tuliseim kalanduskohtumine läks ka tänavu pikale, sest tee kompromissini oli ettearvatult konarlik. Eestil oli Läänemere kvootide läbirääkimistes juhtroll, kuna oleme hetkel just selle mere riikide kalanduse ehk BALTFISHi eesistujad,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. Minister lisas, et viimaste aastate kokkulepete tulemusena on juba õnnestunud tasakaalustada püügivõimsus ja kalapüügivõimalused, kuid on veel tähelepanu vajavaid kohti.
„Eesti kvoot 2021. aastaks on ca 55 000 tonni jagu pelaagilisi kalu, mis on ca 2500 tonni vähem kui tänavu. See on loomulik kõikumine, mida mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks ilmastik ja kudemisraskused,“ selgitas minister.
Positiivne on, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni 6%. „Kilurahvale igati head uudised, sest varud on heas seisus ning püügivõimalused paranevad,“ ütles kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Eesti kilukvoot järgmiseks aastaks on 25539 t, tänavu oli 24072.
15%-line kvooditõus ootab ees ka Liivi lahe räime. Eesti saab sealt räime püüda 2021. aastal 18215 tonni, mis on üle aastate kõrgeim kvoot.
Samas pole aga avaosa räime olukord kiita. „Räime biomass on languses, mis tähendab et kvooti tuleb vähendada 36%,“ selgitas Tuus. Kvoodi vähenemine tähendab Eestile seda, et tänavu saab püüda 10999 tonni räime mulluse 17232 asemel.
Läänemere avaosa (ala, mis jääb Soome lahest välja, Poola poole) lõhekvoot tõuseb. Avaosa tõus on seotud tollega, et on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile Läänemere lõunaosas. „Ebaseaduslik lõhepüük käis Poola vetes selliselt, et püüti lõhet, aga märgiti meriforelli pähe,“ ütles Tuus ning lisas, et piir pandi tollele meriforelli kaaspüügi protsendiga. „Samuti tervitasime igati ettepanekut suurendada lõhevarude piirkondade vahelist paindlikkust kuni 25% või 500 isendi ulatuses avaosast Soome lahte. See on igati põhjendatud, võttes arvesse lõhe rändeid.“
Mitmel riigil on aga suured tursamured. Eesti on ses osas kaitstud, sest meie piirkonda turska praktiliselt ei jõua. Teiste riikide peamine mure on aga see, et tursa kaaspüügi kvoot on väga väike ja piirab ka muude kalade püüdmist. „BALTFISHi eesistujaina peame aga siiski seisma hea tolle eest, et leiduks kõigile riikidele ja kalavarudele sobivaim ja parim lahendus. Polnud üllatus, et just tursaläbirääkimised kõige aeganõudvamad ja emotsionaalsemad olid. Baltfish kohtus pühapäeval vahetult enne Nõukogu, peale intensiivset arutelu jõuti ühisele kokkuleppele kilu, räime, lesta ja lõhekvootides, lahti jäid tursakvoodid. BALTFISHis kokku lepitud kvoodid kinnitati kalandusnõukogus,“ valgustas Tuus.
Sügisestel kalandus- ja põllumajandusnõukogu istungitel on eesmärgiks määrata kindlaks liikmesriikide uue aasta kalapüügivõimalused majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarude lõikes (peamiselt kilu, räim, tursk, lõhe). Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.
NordenBladet —Riigikogu maaelukomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust, kuid ta peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit, mis kahe senise ameti baasil luuakse.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas lootust, et muudatus annab mahedat toitu kasvatavatele talumeestele võimaluse keskenduda oma põhitööle, kuna enam pole vaja tegeleda sertifikaadi taotlemisega. „Selleks, et ennetada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi tavatoote mahetootena müümise eest,“ sõnas Tamm.
Alates 2021. aasta 1. jaanuarist alustab tööd Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil loodav Põllumajandus- ja Toiduamet, kes menetleb mahepõllumajanduse valdkonnas tunnustamise taotlusi ja teostab ses valdkonnas tegutsejate üle riiklikku järelevalvet.
Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla 2022. aasta 1. jaanuarist kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega, mille eesmärk on kõrvaldada EL mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Tulemuseks peaks eelnõu seletuskirja järgi olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ja tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. oktoobril.
NordenBladet — Riigikogus teise lugemise läbinud eelnõu muudab kohanimenõukogu ülesandeid kohanimevaidluste lahendamisel.
Valitsuse algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) järgi ei lahenda kohanimenõukogu enam kohtueelseid kohanime määramise või kasutamise üle tekkinud vaidlusi ja vaiete lahendamine jääb otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohanimenõukogu jääb kohaliku omavalitsuse üksust nõustama ja annab vajadusel nimevaidluses oma kaalutletud seisukoha, nii on nimevaidluse protsess lühem ja efektiivsem ning toimub õigel alusel ja õigel tasandil.
Eelnõu sätestab senisest selgemalt kohanime staatuse, et välistada juhtumid, kus nime kaudu soovitakse nimeobjektile anda õiguslik staatus ehk muuta nimeobjekti õiguste ja kohustuste režiimi.
Muudatused tehakse ka kohanimenõukogu moodustamise korras. Kohanimenõukogu põhimääruse kehtestab edaspidi riigihalduse minister ja seaduse tasandil ei määrata enam kohanimenõukogu liikmete arvu, praegu võib koosseisus olla 11–15 liiget.
Eelnõuga antakse riikliku kohanimeregistri pidamine Rahandusministeeriumilt Maa-ametile, kes on praegu registri volitatud töötleja. Registri volitatud töötleja ülesanded antakse eelnõu järgi täitmiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt kehtestab ka registri põhimääruse edaspidi keskkonnaminister.
Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muudatus, mille järgi keelatakse pühendusnimeks määrata Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu tegutsenud isiku nimi. Vastuolu korral peab kohanimemääraja kohanime muutma.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (KE), Tarmo Kruusimäe (I), Viktor Vassiljev (KE) ja Aadu Must (KE).
