NordenBladet —Alates 2021. aasta augustist tahetakse panna Soome lasteaedade töötajatele kohustus teavitada lapsi puudutavatest ohtudest. Samal ajal täiendatakse seadust töötajate hulga määramisega. Haridus- ja kultuuriministeerium on saatnud vastava valitsuse eelnõu ettepanekute tegemise voorule, mis kestab 18. novembrini 2020.
Kui lasteaia töötaja märkab või saab teada last puudutavast ohust, peab ta viivitamatult teavitama lasteaias vastutavat isikut, et probleemidele saaks kiiresti reageerida. Teatamine ei kahjusta teavitajat.
Eesmärk on parandada lasteaia töötajate võimalusi väikelapsi puudutavate ebakõlade või ohtude kõrvaldamiseks, et neist saaks kiiresti teada ja probleemid saaks juba eos lahendada. Teatamiskohustust kohaldatakse nii avalikule kui ka eraomandis lasteaiale.
Töötajate teavitamiskohustus ei ole neile pandud lisakohustus, vaid on ennetav meede. Lasteaia teenuse pakkujad on edaspidi kohustatud hoolitsema puuduste kõrvaldamise eest.
Töötajate piisav arv on üks alushariduse kvaliteedi tagatisi. 2018. aastal eeldas parlament seoses alushariduse seaduse vastuvõtmisega, et „edaspidi jälgitakse ja hinnatakse lasteaia töötajate arvust kõrvalekaldumist käsitleva sätte efektiivsust ja mõju“. Alushariduse seaduse muutmise ettepanek täpsustab, et seaduse 35. paragrahvis toodud töötajate suhtarvudest ei ole lubatud töötajate puudumise tõttu kõrvale kalduda.
NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon arutas istungil koos õpetajate esindajatega õpetajate järelkasvu ja õpetajakutse väärtustamisega seotud teemasid.
Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tõid osapooled arutelu käigus esile rea olulisi probleeme, mis vajaksid lahendamist nii riiklikul kui ka kohalikul ja koolisisesel tasandil. Ta toonitas, et õpetajate esindajate jagatud järelkasvu ja õpetajakutse väärtustamist puudutavate heade praktikate ning ettepanekute alusel soovib komisjon jõuda konkreetsete väljunditeni, millega kaasneks ühine arusaam vajalikest ressurssidest ja vastutajatest.
„Peame kurbusega tõdema, et pedagoogide entusiasmi on aastakümneid üle ekspluateeritud ning majanduslikule kokkuhoiule lootes on tehtud haridussüsteemile kahjulikke otsuseid. Meie ülesanne on jõuda nende parandamiseni,“ ütles Must.
Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga tõstatas küsimuse õpetajate karjäärimudelist. „Noortel potentsiaalsetel õpetajatel puudub kindlus karjääri- ja täiendusvõimaluste ning palgatõusu osas, millest aga sageli kooli tööle jäämine sõltub. Konkreetse karjäärimudeli ning motiveeriva palgasüsteemi puudumine on kindlasti üheks võtmeprobleemiks, mis õpetajate järelkasvu suurendamiseks lahendamist vajaks. Samuti tuleks üle vaadata muud motivatsioonid, näiteks kaasaegsed töövahendid, mentorlussüsteem ning tööandja või riigi pakutavad hüved,“ ütles Purga.
Istungil osalesid Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu ning Õpetajate Ühenduste Koostöökoja esindajad.
Osalejad esitasid komisjonile enda ettepanekud tegevustest, mida rakendada õpetajate järelkasvu tagamiseks. Muu hulgas toonitati töökoormuse reguleerimise ja karjäärimudeli ülevaatamise vajadust, motivatsioonipakettide olulisust ning vajadust õpetajate töötasu suurendamise järele.
Komisjon jätkab teema käsitlemisega neljapäeval koos Noored Kooli, Tagasi Kooli, asendusõpetajate vahetusprogrammi, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetava Kooli ning Edumuse esindajatega.
NordenBladet — Esmaspäeval läbis Riigikogus esimese lugemise pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega suurendatakse tulevast aastast laste eest antavat pensionilisa, pensionide baasosa ning rahvapensioni määra.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul tuleb lapsevanemaks olemist riigi poolt väärtustada. „2013. aastal jõustunud vanemapension loodi Isamaa eestvedamisel. Laste osatähtsuse tõstmine makstavas pensionis on ennekõike väärtuspõhine küsimus. Lapsed on need, kelle töö ja maksutulu tagavad tulevikus pensioni meie pensionäridele. Seetõttu on ainuõige, et kõrgemat pensioni saavad need inimesed, kes on järeltulevatesse põlvedesse rohkem panustanud,“  ütles Kokk.
Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) näeb ette pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra.
NordenBladet — 2021. aasta riigieelarve esimesel lugemisel rõhutas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester, et eelarve puudujääk saab olla ainult ajutine ning vastutustundlik majandus- ja eelarvepoliitika on Eesti riigi edu alus.
Sven Sesteri sõnul saab püsikulusid suurendada ainult siis kui riigi majandus on konkurentsivõimeline. „Kui majandus kasvab siis tekib ka lisavahendeid selleks, et tõsta pensione, suurendada avaliku sektori palkasid ja teha täiendavaid investeeringud. Heas korras majandus on kõige selle aluseks. Me ei saa pikaajaliselt katta oma igapäevaseid kulusid laenurahaga. Järgmise aasta eelarve on küll puudujäägis, kuid mul on hea meel tõdeda, et need kulud on mõeldud majanduse konkurentsivõime suurendamiseks.“
Kõnes rõhutas Sester, et valitus lähtub ka kriisioludes maksurahu põhimõttest. „Isamaa lubas valimiste eel, et nelja aasta jooksul ei tohiks kehtestada uusi makse, ega tõsta ühtegi olemasolevat maksu. Mul on hea meel, et sellest põhimõttest peetakse kinni ka 2021. aastal.“
Tema sõnul seadis Isamaa eelarveläbirääkimiste eel prioriteediks teadus- ja arendustegevuse. „Läbi aastate on erinevad valitsused seadnud eesmärgiks tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1% SKP-st. Järgmisel aastal suudame selle eesmärgi täita ja loodetavasti aitab see teha meie majandusel järgmise arenguhüppe,“ ütles Sester.
Lisaks tänas Sester koalitsioonipartnereid, et leiti lahendus kaitsekulutuste küsimuses. „Seisime silmitsi olukorraga, kus SKT vähenemisega oleksid vähenenud ka kaitsekulutused, kuid see oleks tähendanud, et lähiaastatel oleksid tegemata jäänud mitmed olulised investeeringud Eesti turvalisusse. Tunnustan meie partnereid selle eest, et keerulises majanduslikkus olukorras leiti lahendus, mis suurendab Eesti kaitsevõimet. Tuleval aastal ootab meid ees läbi ajaloo suurim riigikaitse eelarve.“
Esmaspäeval läbis esimese lugemine Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE). Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu.
NordenBladet —Kultuuriminister Tõnis Lukas nimetas täna, 20. oktoobril Tartu Kunstimuuseumi direktori kohale Joanna Hoffmanni. Konkursikomisjon leidis konsensuslikult, et muuseumi näituste osakonna juhataja ja alates eelmise aasta aprillist asendajana muuseumi direktori tööülesandeid täitnud Joanna Hoffmann on parim kandidaat Tartu Kunstimuuseumi direktori ametikohale.
„Tartu Kunstimuuseumi potentsiaal ning võlu peituvad just selles, et see on väiksem ja alternatiivsem kui Eesti Kunstimuuseum. Olles meelega ja teadlikult nii-öelda igavene number kaks, on palju rohkem võimalusi eksperimenteerimiseks, katsetamiseks ja kiireks reaktsiooniks ühiskonnas toimuvale. Tartu Kunstimuuseum on täna ja tulevikus Lõuna-Eesti kunstivälja keskpunkt ning avatud koostööpartner kogukonnale, erinevatele ühiskonnagruppidele ja tervele Eesti kultuuripublikule,“ ütles Joanna Hoffmann.
Leping on sõlmitud tähtajaliselt viieks aastaks. Joannna Hoffmanni esimene tööpäev on 20 oktoober. Hoffmann on töötanud Tartu Kunstimuuseumis ligi viis aastat, sellest viimased poolteist aastat direktori kohustäitjana ning samal ajal ka näituste osakonna juhatajana. Ta lõpetas 2016. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistriõppe, olles eelnevalt omandanud sealsamas bakalaureusekraadi tekstiilidisaini valdkonnas. Tartu Kunstimuuseumis on ta kureerinud mitmeid näituseid, sh koostöös Hanna-Liis Kondiga „Pallas 100. Kunstikool ja kultus” (2019) ning sel laupäeval (24. okt) avaneva Tiit Pääsukese ülevaatenäituse „Nostalgiata“.
