NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust, kuid ta peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit, mis kahe senise ameti baasil luuakse.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas lootust, et muudatus annab mahedat toitu kasvatavatele talumeestele võimaluse keskenduda oma põhitööle, kuna enam pole vaja tegeleda sertifikaadi taotlemisega. „Selleks, et ennetada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi tavatoote mahetootena müümise eest,“ sõnas Tamm.

Alates 2021. aasta 1. jaanuarist alustab tööd Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil loodav Põllumajandus- ja Toiduamet, kes menetleb mahepõllumajanduse valdkonnas tunnustamise taotlusi ja teostab ses valdkonnas tegutsejate üle riiklikku järelevalvet.

Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla 2022. aasta 1. jaanuarist kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega, mille eesmärk on kõrvaldada EL mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Tulemuseks peaks eelnõu seletuskirja järgi olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ja tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. oktoobril.