NordenBladet — Riigikogus teise lugemise läbinud eelnõu muudab kohanimenõukogu ülesandeid kohanimevaidluste lahendamisel.

Valitsuse algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) järgi ei lahenda kohanimenõukogu enam kohtueelseid kohanime määramise või kasutamise üle tekkinud vaidlusi ja vaiete lahendamine jääb otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohanimenõukogu jääb kohaliku omavalitsuse üksust nõustama ja annab vajadusel nimevaidluses oma kaalutletud seisukoha, nii on nimevaidluse protsess lühem ja efektiivsem ning toimub õigel alusel ja õigel tasandil.

Eelnõu sätestab senisest selgemalt kohanime staatuse, et välistada juhtumid, kus nime kaudu soovitakse nimeobjektile anda õiguslik staatus ehk muuta nimeobjekti õiguste ja kohustuste režiimi.

Muudatused tehakse ka kohanimenõukogu moodustamise korras. Kohanimenõukogu põhimääruse kehtestab edaspidi riigihalduse minister ja seaduse tasandil ei määrata enam kohanimenõukogu liikmete arvu, praegu võib koosseisus olla 11–15 liiget.

Eelnõuga antakse riikliku kohanimeregistri pidamine Rahandusministeeriumilt Maa-ametile, kes on praegu registri volitatud töötleja. Registri volitatud töötleja ülesanded antakse eelnõu järgi täitmiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt kehtestab ka registri põhimääruse edaspidi keskkonnaminister.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muudatus, mille järgi keelatakse pühendusnimeks määrata Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu tegutsenud isiku nimi. Vastuolu korral peab kohanimemääraja kohanime muutma.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (KE), Tarmo Kruusimäe (I), Viktor Vassiljev (KE) ja Aadu Must (KE).