NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 29. oktoobril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu (281 SE).
Eelnõu näeb ette tagada hooldekodukoht igale hädasolijale sõltumata tema enda ja ta perekonna rahalistest võimalustest.
Selgituse kohaselt näeb lahendus ette, et hooldekodu muutub seda vajavatele eakatele pensioni eest kättesaadavaks. Hooldekodu hinnavahe on eelnõu järgi riigi ja omavalitsuse kanda. Täpse rahastusmudeli väljatöötamine jääb aga valitsuse ülesandeks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Kultuurikomisjoni 29. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (280 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Anti Poolamets seoses nõukogu liikme Urmas Reitelmanni volituste ennetähtaegse lõppemisega.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
NordenBladet —Haridus- ja Teadusministeerium eraldas erakorraliselt kriisitoetusmeetmena erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele üle 5,7 miljoni euro. Tänu sellele said arendavatest võimalustest osa 128 325 last ja noort.
„Koroonakriis tõi erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele kaasa olukorra, kus vähenesid õppemaksude laekumised, kuid suurenesid organisatsiooni kulud seoses tegevuste üle viimisega distantsvormile. Samas on huvihariduses osalemisel oluline roll laste ja noorte vaimse tervise toetamisel ning enda tugevuste ja potentsiaali avastamisel,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Minister lisas, et just sellepärast otsustas Haridus- ja Teadusministeerium koos huvialavaldkondade esindusühingutega kriisis kiirelt reageerida ja võtta ühiseks eesmärgiks säilitada noortele huvihariduses ja –tegevuses osalemise võimalused.
Ellu kutsuti kriisitoetusmeede, millega toetati 565 organisatsiooni tegevust üle Eesti. Toetust saanud organisatsioonid pakuvad lastele ja noortele tegevusi spordi, tantsu, loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia, üldkultuuri ja kunsti valdkondades.
Tulenevalt suurest huvist ja toevajadusest korraldati kaks taotlusvooru. Toetused maksti välja suvekuudel.
NordenBladet – Kas teadsite, et teatud toiduained võivad külmkapis hoopis rikneda või maitse kaotada? Siinkohal mõned toiduained, mida ei ole soovitatav säilitada külmkapis.
Tomatid Uuringud on näidanud, et tomatid kaotavad oma maitse, kui neid hoida temperatuuril alla 12 C. Fiona Mair, kes on Austraalia tarbijateorganisatsiooni CHOICE majapidamisspetsialist, ütleb, et selleks, et tomatid oleksid kauem värsked, tuleks neid eemal hoida ka õuntest, apelsinidest ja banaanidest.
Lõikamata juurviljad Juurvilju nagu küüslauk ja sibul on parem hoida jahedas ja pimedas, kuid mitte külmkapis, kuna nad võivad hakata seal roiskuma. Mairi sõnul võivad juurviljad külmkapi niiske keskkonna tõttu hakata käärima ja kaotada maitse. Seevastu lõigatud juurvilju tuleks hoida külmkapis konteineris.
Õlid Rääsumise vältimiseks on vaja pähkli- ja seemneõlisid säilitada külmkapis. Mitte kõikidele õlidele ei sobi külm temperatuur: nt kookosõli taheneb, kui seda hoida külmas.
Leib Leiba ei tohiks kunagi panna külmkappi, kuna see kaotab nii oma maitse. Kus siis tuleks seda hoida? Leivale sobib nii paberkott kui ka leivakarp. Kui hoida leiba kilekotis, hakkab see mõne aja pärast hallitama.
Mesi Mett ei ole soovitatav hoida külmkapis, kuna see muutub seal tahkeks.
Basiilik ja petersell Peterselli ja basiilikut soovitatakse hoida vees ja jahedas kohas. Kui need maitseained panna külmkappi, hakkavad nad kiiresti närtsima.
Kohvioad ja jahvatatud kohv Jahvatatud kohvi ja kohviube ei tohiks hoida külmkapis, kuna nad imavad endasse niiskust ja ümbritsevaid lõhnu. Kohviube ja jahvatatud kohvi tuleks säilitada õhukindlas konteineris toatemperatuuril, valguse eest kaitstult.
NordenBladet — Kevadel oli seoses koroona epideemiaga märksõnaks sotsiaalne eraldumine, kuna viiruse levikut püüti tõkestada distantsi hoidmisega. Nüüd, kus koroona on taas kiiresti levimas, võib selline olukord tagasi tulla. Neli koroonat põdenud soomlast rääkisid Iltalehtile, millest nad haiguse ja sellega seotud isolatsiooni ajal tegelikult puudust tundsid – need polnud toit ja WC paber.
72-aastane Irmaelina põdes haigust kergelt, kuigi oma vanuse tõttu oleks võinud põdeda ka raskelt. Tema jaoks oli suurim probleem aja veetmine. Praegu on tal jätkuvalt haigusnähud alles ja ta hakkab kiiresti hingeldama. Samas ta loodab, et need nähud ajapikku kaovad.
Naine elab üksi, aga ütles, et sai ilusti hakkama. Tal oli sügavkülmas toitu ja ühe korra tõi üks tuttav ukse taha päris värsket toitu. Naine räägib, et midagi omale koju ei varunud. Tavaliselt, kui ta süüa teeb, siis teeb suurema koguse ja paneb portsud sügavkülma, kust neid on hea võtta.
Kuivõrd haigus oli leebe, siis kujunes suurimaks probleemiks aja veetmine. Ta kuulas palju audioraamatuid, mis on saadaval eri rakenduste kaudu, nii et ei pea raamatukokku minema. Naine soovitab varuda igaks juhuks koju veidi kuivaineid, samuti selliseid juur- ja puuvilju, mis kauem säilivad, ning mahlu.
70-aastane soomlane Matti põdes koroonat kevadel ja oli koos naisega kaks nädalat kodus isolatsioonis. Kõik kulges hästi ja kui oleks poest vaja midagi varuda, siis ostaks ta esmavajalikku. Matti räägib, et suurim probleem oli see, et ta ei näinud oma lapselapsi. Muidu saadi ilusti hakkama. Läheduses elav 30-aastane laps käis poes ja tõi vajalikku. Kodus oli olemas sügavkülmas mõneks päevaks vajalikku toitu.
22-aastane Piritta põdes koroonat leebelt. Ta veetis koduses isolatsioonis kaks nädalat koos abikaasaga. Naine märgib, et abi oli sellest, et kodu on kahekorruseline, kuna haiguse ajal vajas ta rohkem omaette olemist. Samuti oli hea, kui sai olla väljas koduhoovis.
Kõige suuremaks probleemiks sai haiguse ajal tunne, et ei suuda midagi teha. Seetõttu tehti abikaasaga koos ajagraafik, mille järgi hakati elama ja toimetama. Naine tundis, et vajab teatud rutiine, et hakkama saada. Nende abil sai ka üle mõtetest, mis koroonat põdedes tekkisid. Muidu läks kodune isolatsioon hästi – meelelahutust pakkus Netflix ning toitu tõid sugulased ja tuttavad. Midagi varutud ei olnud ja poest oleks saanud ka koju tellida, aga õnneks elavad sugulased lähedal ja nemad said tuua vajalikku.
32-aastane Siiri põdes koroonat augusti lõpus, kui Soomes oli väga soe ja ilus ilm. Ta põdes haigust kergelt, peaaegu ilma nähtudeta ja talle valmistas kõige rohkem tuska see, et ei saanud väljas käia. Ta oli kade, kui nägi, kuidas sõbrad panid sotsiaalmeediasse pilte selles, kuidas nad päikse käes peesitasid. Ise pidi ta olema nelja seina vahel.
Naise jaoks oli sotsiaalne eraldatus kõige raskem, seetõttu püüdis ta rohkem kontakti hoida sotsiaalmeedia kaudu. Kõige rohkem igatses ta haiguse ajal koos teiste inimestega väljas olemist.
Isolatsiooni ajal püsis Siiri kodus. Õnneks sai ta tööd teha kodust. Ta tegi tööd, magas palju ja vaatas Netflixi. Ta ei tohtinud isegi prügi ise välja viia korrusmaja korterist, sõbrad aitasid poest toitu tuua. Tal oli see esimene kord, kui pidi tegema poe jaoks ostunimekirja, tavaliselt oli ta poest ostnud seda, mida juhtus. Ta tarbib palju Coca-Cola Zero’t ja lasi seda sõbral tuua.
NordenBladet — „Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused“ koondab artikleid muuseumi- ja pärandiuuringute valdkonnast. Küsimused muuseumide rollist ja kommunikatsioonist rahvusvahelises plaanis ning üleskutsed suurendada muuseumide ühiskondlikku vastutust on selles kogumikus kõrvuti uurimustega Eesti muuseumide igapäevatööst ja tulevikuplaanidest.
Kogumiku artiklid käsitlevad kolme alateemat:
– Auditooriumid. Kuidas muuseumiprofessionaalid kujutavad ette muuseumiauditooriume ja kuidas muudab külastajate ning auditooriumide uurimist digitaalse muuseumikihi ja lisandumine?
– Sisu. Kuidas saavad kokku dokumentaalne, fiktsionaalne ja visuaalantropoloogiline lähenemine originaalsete filmieksponaatide loomisel Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusele „Kohtumised“? Mida tuleb silmas pidada käsitledes ERMi etnograafilisi kogusid uurimisallikana, mis asub erialaste, ent ajas muutuvate teoreetiliste arusaamade kontekstis – seda nii üksikeseme kui ka muuseumikogu kui terviku tasandil?
– Muuseumipraktikad. Milliseid küsimusi tõstetakse esile, rääkides muuseumide arendamisest ning muuseumide rollist ühiskonnas? Milles võiks seisneda muuseumiaktivism „probleemidest vaevatud maailmas, kus probleemide nimekiri kasvab iga päevaga“ (Janes ja Sandell)? Kas muuseumid, kes pidevalt uuendavad ja põhjendavad oma toimimisviise, aitavad kaasa majanduslikust kihistumisest põhjustatud kollapsile? Või vastupidi, kas neil on võimalik sellele vastu seista, aidates luua ohjeldamatut tarbimist kritiseerivat kultuurilist raamistikku, toetades inimõigusi ja aidates kaasa mõelda, kuidas kliimamuutuste taustal edasi elada ja toimida?
„Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused“ on nüüdsest veebipublikatsioonina ilmuva Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu laiendatud trükiversioon, kus ilmuvad lisaks eelretsenseeritud teadusartiklitele ka valdkonnas olulisi küsimusi avaramalt vaadelda aitavad tõlkeartiklid, mis võimaldavad lugejal teemadesse põhjalikumalt süüvida.
Artiklikogumikku saab osta ERMi e-poest või raamatukauplustest.
Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat alustas ilmumist 1925. aastal ning on esimene ja pea ainus eestikeelne etnoloogia ja museoloogia alane perioodiline väljaanne. Käesoleva kogumiku ilmumisega jõudis lõpule väljaande kaasajastamine, mille eesmärgiks oli suurendada ERMi aastaraamatu nähtavust ja tõsta väljaande akadeemilist kvaliteeti. Uuenduste käigus tehti veebipõhiselt kättesaadavaks aastaraamatud alates 1925. aastast (https://ojs.erm.ee/sisuregister.pdf).
Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused
Koostajad: Pille Runnel, Agnes Aljas
Sari: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat (62)
ISSN: 1406-0388, ISBN: 978-9949-548-78-1, ISBN 978-9949-548-80-4 (võrguväljaanne)
290 lk
Resümeed inglise ja vene keeles
Raamatu väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital
Sisukord
Pille Runnel „Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused“
I Külastajad ja muuseumid
Krista Lepik, Reet Mägi, Pille Pruulmann-Vengerfeldt „Kuidas mõtestavad ekspositsiooni koostajad auditooriumide kaasamist? Kujuteldavad auditooriumid ja kaasamisviisid Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uue püsiekspositsiooni loomisel“
Hanna-Liis Kont „Kunstiga kiusamise vastu. Kiusuennetustunni eesmärk ja ülesehitus Kadrioru kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi näitel“
Susan Anderson „Külastaja- ja auditooriumiuuringud muuseumides“
II Pärandi loomine ja kasutamine
Karin Leivategija „Filmid Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel „Kohtumised““
Liisi Jääts „ERMi esemekogud ja –analüüs“
Kurmo Konsa, Kaie Jeeser „Muuseumid ja pärand: inimesekeskse pärandihalduse poole“
III Muuseumide ühiskondlik mõju
Rhiannon Mason, Joanne Sayner „Muuseumi vaikus fookuses: kaheksa viisi, kuidas mõelda vaikusest muuseumis“
Rasmus Kask „Muuseum tänapäeva ühiskonnas: Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse mõju“
Robert R. Janes, Richard Sandell „Järelmaailm on kohal. Muuseumiaktivismi tekkimisest ja vajalikkusest“
Fiona Cameron, Bob Hodge, Juan Francisco Salazar „Kliimamuutustega tegelemine. Manifest muuseumidele ja teaduskeskustele“
