NordenBladet —Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm väljendab sügavat kaastunnet Aserbaidžaani rahvale seoses Khojaly genotsiidi 28. aastapäevaga. Jagame Aserbaidžaani rahva valu seoses Khojaly veresaunaga, mille käigus tapeti üle 600 süütu tsiviilisiku, sealhulgas palju lapsi, naisi ja vanureid.
Mõistame teravalt hukka süüdlased ja nende kuritahtlikud, ebainimlikud teod Aserbaidžaani tsiviilisikute vastu Khojaly hõivamise ajal ööl vastu 26. veebruari 1992, mis ei ole midagi muud kui inimsusevastased kuriteod. Selle massimõrva toimepanijad tuleb võtta vastutusele.
Väljendame oma toetust Aserbaidžaani jõupingutustele, mille eesmärk on taastada riigi territoriaalne terviklikkus. Rahumeelne lahendus Armeenia-Aserbaidžaani vahelisele Mägi-Karabahhi konfliktile on oluline tegur kogu piirkonna arengus.
NordenBladet —Reformierakonna Riigikogu fraktsioon annab täna parlamendi menetlusse eelnõu, millega antakse kõigile Eesti inimestele iga kuu kasutada 500 eurot maksuvaba tulu.
“Jüri Ratase esimese valitsuse loodud maksusüsteem karistab üle 1200 eurose palgaga inimesi nagu meditsiiniõed, õpetajad, päästjad ja politseinikud tulumaksuvaba miinimumi vähenemise tõttu kõrgema maksumääraga. Meie eesmärk on see maksuküür kaotada ning muuta maksusüsteem lihtsaks ja õiglaseks,” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Kallas märkis, et Eestis on 68 500 inimest, kes saavad koos tuludeklaratsiooniga teate, et neil tuleb riigile raha juurde maksta, sest nad on teinud rohkem tööd, kui aasta alguses ennustada oskasid. “Samas on meil 530 000 inimest, kes maksid tulumaksu liiga palju ehk andsid oma raha riigile intressita laenuks,” ütles Kallas ja lisas, et ühetaoline tulumaks teeks maksusüsteemi lihtsamaks ja rohkem etteennustatavaks.
Reformierakonna eelnõu järgi toimuks üleminek ühetaolisele maksusüsteemile kahes etapis, selgitas varasem rahandusminister Aivar Sõerd. Esimeses etapis nihkuks tänane maksuküür edasi ehk kuusissetuleku vahemik, mille jooksul tulumaksuvaba miinimum väheneb 500lt eurolt 0ni, oleks 1700-2600 eurot (täna on see 1200-2100 eurot). Teisel aastal kaoks maksuküür täielikult ja kõigil inimestel oleks kasutada 500 eurot tulumaksuvabalt.
“Valitsuse maksueksperiment on ebaõnnestunud. See ei sobi Eesti oludesse, kus inimeste palk ja sissetulek kiiresti kasvab. Meie hinnangul oleks ühetaolisele tulumaksule ülemineku maksumus 250 miljonit eurot, mis oleks vastutustundlik jaotada kahe aasta peale,” ütles Aivar Sõerd.
NordenBladet —Riigikogu ratifitseeris tänasel istungil konventsiooni, mis kehtestab ühtsed rahvusvahelised reeglid ohtlike laevavrakkide eemaldamiseks ja sellega kaasnevate kulude hüvitamiseks.
Valitsuse algatatud Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seaduse (123 SE) kohaselt rakendub laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 ja enam kohustusliku kindlustuse nõue, millega on tagatud ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt. Eesti soov on kohaldada konventsiooni kõikidel merealadel, mitte ainult majandusvööndis.
Seletuskirjas märgitakse, et konventsiooni mõju avaldub ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale. See suurendab ettevõtjate kindlustunnet, et Eestis kui mereriigis kohaldatakse ühtseid standardeid. Eelnõu sihtgrupp on Eestis registreeritud laevade omanikud ja prahilepingu alusel Eesti lipu all sõitvad laevad, samuti Eesti mereala külastavate teiste riikide lipu all sõitvate laevade omanikud. Laevaomanikel on kohustus kindlustada laev laeva vrakistumisega seotud kahjude katmiseks konventsiooniga kehtestatud vastutuskindlustuse ulatuses, mis sõltub laeva mahutavusest.
Konventsiooni ratifitseerimine avaldab positiivset mõju keskkonnakaitsele ja inimese tervisele, sest võimaldab õnnetuse korral tõhusamalt reageerida ja võimaliku reostuse levikut takistada.
Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud 40 riiki, neist 13 Euroopa Liidu riigid. Eesti on konventsioonile alla kirjutanud 28. märtsil 2008. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolm kuud pärast päeva, mil ratifitseerimiskiri antakse hoiule Rahvusvahelise Meresõiduorganisatsiooni (IMO) peasekretärile.
Konventsiooni täitmiseks on vaja muuta meresõiduohutuse seadust, mille muutmise seaduse eelnõu on kooskõlastamisel. Muudatuste kohaselt hakkab konventsiooni kohaseid tunnistusi väljastama Veeteede Amet, mis toob neile kaasa mõningase töökoormuse kasvu.
Seletuskirja kohaselt on maailmas teada ligikaudu 13 000 mahajäetud laevavrakki, mis võivad kujutada ohtu laevasõidule ja ka keskkonnale. Konventsioon soovib tekkida võivaid ohte edaspidi vältida.
Konventsiooni ratifitseerimise poolt hääletas 85 saadikut.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:
Õiguskomisjoni ja valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (osa võõrandamine) (148 SE, ühendatud eelnõud 101 SE ja 117 SE) lihtsustatakse osaühingu osade võõrandamist ning kaotatakse ebavajalikud piirangud ja vorminõuded. Eelnõuga kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille sissemakstud osakapital täidab ettenähtud miinimumnõude, näha kõigi osanike nõusolekul põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu lihtsustatud kord, st kirjalikku taasesitamist võimaldav vormivabadus.
Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing (välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris).
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:
Valitsuse 20. jaanuaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (135 SE) luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.
Muudatusi põhjendades märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-s, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad sellega positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele.
Veel öeldakse, et Eesti on tuntud uudsete tehnoloogiliste lahenduste poolest ja on rahvusvahelises mastaabis diginomaadidele atraktiivne sihtriik, kuid praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta. Eestisse tööle tulemiseks peab neil olema Eesti tööandja ning seetõttu tulevad diginomaadid tihti Eestisse turistiviisaga, kuigi soovivad siin viibides ka kaugtööd teha. Kuna diginomaadid ei mahu klassikalise töötamise reeglite alla, takistab Eesti tööandja nõue nende Eestisse tulekut ja eesmärgipärase viibimisaluse valimist Eestis.
Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muu hulgas peab neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.
Eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist.
Läbirääkimistel võttis sõna Raimond Kaljulaid.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (137 SE) nähakse ette, et keskne juhtimis- ja teavituskeskus suletakse ja selle asemel hakkab Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemide rakendamine õhuruumi puutumatuse tagamiseks toimuma riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste kaudu, mis suudavad üksteist vajadusel asendada. Ühtlasi võimaldab see alustada riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste ettevalmistamist kriisi- ja konfliktiolukordadeks ning muuta Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutus võimekamaks.
Balti riikide kaitseministrid kirjutasid kokkuleppele alla 24. septembril 2019. aastal Brüsselis.
1999. aastal loodi valitsuste vahelise lepinguga kolme Balti riigi integreeritud õhuseirevõrk BALTNET eesmärgiga korraldada teabevahetust Eesti, Leedu ja Läti riigisiseste õhuseiresüsteemide vahel, võimaldada Balti regiooni ühtse õhuseirepildi tootmist ning vahetada seda kolmandate isikutega. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNET-i ülesanne lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. BALTNET-i õhuseiresüsteem koosnes ühisest juhtimis- ja teavituskeskusest Leedus ja riiklikest keskustest Eestis, Lätis ja Leedus.
Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna selle jõustumisega kaotab kehtivuse Riigikogus 24. oktoobril 2007. aastal ratifitseeritud Eesti, Läti ja Leedu valitsusevaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkulepe.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, erihoolekandeteenuseid, turvakoduteenust, asendus- ja järelhooldusteenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse muudatustega nähakse esmasesse psühhoosi haigestunud inimestele ette võimalus saada rehabilitatsiooniravi ravimeeskonna hinnangul väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda. Muudatus on vajalik, kuna pakub esmasesse psühhoosi haigestunutele õigeaegset ja katkematut tuge ning paremat taastumist. Muudatused kavandatakse jõustada 1. jaanuaril 2021.
Eelnõuga luuakse paindlikkus, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada asendus- ja perekodu pere maksimaalset (kuuelapselist) suurust. Erandi tegemine on põhjendatud kui asendushooldust vajavad näiteks ühe perekonna lapsed, keda võib olla rohkem kui kuus.
Järelhooldusteenuse puhul laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi järelhooldusel viibivate noorte teenuse rahastamiseks toetusfondi vahenditest. Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel edaspidi toetusfondi vahendite arvelt toetada näiteks noori, kes õpingute katkestamise järgselt asuvad uuesti õppima. Muudatused kavandatakse jõustada üldises korras.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusega antakse sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks. Muudatus kavandatakse jõustada 1. aprillil 2020.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus annab Eesti Töötukassale võimaluse põhjendatud juhtudel kasutada silmast silma nõustamisele kutsumise asemel senisest paindlikumalt töötu nõustamist telefoni teel või elektroonsete kanalite kaudu.
Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kolm eelnõu:
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (119 SE) sooviti luua suurem paindlikkus kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldada teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise ajal. Samuti andnuks eelnõu inimestele võimaluse suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Jürgen Ligi (RE).
Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 52 saadikut ja vastu 41.
Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti ja Riina Sikkuti algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) nägi ette võimaluse haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua. Lisaks võimaldanuks eelnõu haiglavõrgu kava haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimite jaemüüki üldapteekidele sarnasel viisil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Urmas Espenberg (EKRE) ja Aivar Kokk (I).
Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 63 saadikut ja vastu 11.
Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkuti ja Helmen Küti algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE) kohaselt oleks apteegiseaduses kehtestatud proviisoromandi nõue loetud täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks olnuks mitu proviisorit ühiselt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Urmas Espenberg (EKRE) ja Aivar Kokk (I).
Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 54 saadikut ja vastu 11.
NordenBladet —Riigikogu liige Aivar Sõerd küsis tänases infotunnis rahandusminister Martin Helmelt, milliseid muudatusi on valitsusel kavas teha maksupoliitikas, et rohkem inimesi saaks kasutada maksuvaba tulu.
Sõerd ütles, et selline maksusüsteem, mis paar aastat tagasi sisse viidi, ei sobi enam olukorras, kus palgad ja sissetulekud kiiresti kasvavad. Tema sõnul tähendab kehtiv maksusüsteem, et järjest rohkem inimesi jõuab oma tuludega sinnamaale, et nad ei saa kasutada maksuvaba tulu.
Rahandusminister Martin Helme sõnul räägib see, et inimeste sissetulekud on väga kiiresti kasvanud sellest, et loodud maksusüsteem annab soodustust väikesepalgalistele inimestele.
„Maksusoodustust sellisel kujul nad tõepoolest enam ei saa, aga kui me küsime, kas nende elu on paremaks läinud, siis vastus on: on küll läinud paremaks,“ rääkis Helme.
Helme ei näe enda sõnul varianti, et valitsus praegu kehtivat maksusüsteemi põhimõtteliselt lähiaastatel muutma hakkaks. Ta meenutas, et kui valitsuskoalitsioon kokku pandi, siis lepiti kokku ka maksurahus ning et suuri maksureforme selle valitsuse ajal ette ei võeta. Ta lisas, et tervitab maksudebatti, mis tegeleb sisuliste argumentidega ja vastuste otsimisega, kuid pidas seda järgmiste Riigikogu valmiste teemaks.
Rahandusminister vastas veel Katri Raigi küsimusele põlevkivisektori kohta.
Siseminister Mart Helme, kes osales tänases infotunnis peaministri ülesannetes, vastas Taavi Rõivase küsimusele poliitilise kultuuri kohta. Samuti vastas ta Indrek Saare küsimusele omastehooldusest, Keit Pentus-Rosimannuse küsimusele maksuvigade likvideerimisest, Heljo Pikhofi küsimusele laste vaimse tervise kaitse ning Jaak Juske küsimusele noorte kohta.
Kultuuriminister Tõnis Lukas vastas Kalvi Kõva küsimusele Rally Estonia kohta, Eerik-Niiles Krossi küsimusele eesti keelest, Liina Kersna küsimusele Krabi kooli sulgemise kohta ning Annely Akkermanni küsimusele vaimse kultuuripärandi hoidmise kohta.
NordenBladet —Riigikogu esimees Henn Põlluaas arutas täna Ukraina parlamendi esimehe Dmõtro Razumkoviga kohtudes pingestunud julgeolekuolukorda Ukraina idaosas ning kinnitas Eesti jätkuvat toetust Ukraina iseseisvusele ja reformiprotsessidele.
„Eesti ja Ukraina suhted on väga head ja me teeme tihedat koostööd eri tasanditel. Loodan, et need sidemed tugevnevad veelgi,“ ütles Põlluaas. „Toetame Ukraina iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning mõistame hukka Krimmi ebaseadusliku annekteerimise.“
Põlluaasa kinnitusel hoiab Eesti Ukrainas toimuvat järjekindlalt tähelepanu all rahvusvahelistes organisatsioonides. „Keegi ei tohi unustada, et keset Euroopat käib sõda. Nii OSCE-s kui ka Euroopa Nõukogus tuleb täita kokkulepitud põhimõtteid, mitte leiutada uusi lahjendatud kokkuleppeid,“ rääkis Põlluaas.
Ukraina parlamendi esimees avaldas Eestile tänu igakülgse abi eest, alates toetusest rahvusvahelistes organisatsioonides kuni Eestilt saadud otsese abini. Razumkov tõi näiteks, et 182 Ukraina sõdurit on saanud Eestis taastusravi. Ta lisas, et Eesti on Ukrainale suureks abiks ja eeskujuks ka reformide läbiviimisel ning e-riigi teenuste arendamisel.
Kohtumisel osalesid ka väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Johannes Kert. Seejärel kohtus Ukraina parlamendi esimees ja teda saatev delegatsioon Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmetega.
