NordenBladet —Tallinna sadamasse pannakse üles termokaamerad, mis hakkavad järgmisest nädalast reisijatel palavikku kontrollima. Palavikus turiste ei saadeta tagasi, aga neile jagatakse infot koroonaviiruse kohta. Eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut, vahendab Yle.
Termokaamerad pannakase sadamasse üles nii, et kõik Eestisse saabuvad inimesed läbivad vastava koridori. Kui reisijal tuvastatakse palavik, peetakse ta kinni.
Tallinna sadama info kohaselt öeldakse palavikus eestlastele, et nad oleksid kodus. Turiste aga palaviku pärast tagasi ei saadeta. Küll aga jagatakse turistidele infot viiruse ja ravivõimaluste kohta.
Termokaamerad pannakse tööle alates kolmapäevast. Lisaks sadamale hakatakse palavikku kontrollima ka Tallinna lennujaamas.
NordenBladet — Reedest pühapäevani, 28. veebruarist 1. märtsini korraldab Keskkonnaministeerium Järvamaal Laupa külas Metsajõe puhkemajas noorte kliimakoolituse.
Kliimakoolitusel osalevad Noorte Keskkonnanõukogusse kaasatud organisatsioonide liikmed üle Eesti. Koolitusel osalenud noored lähevad omakorda kliimateemadel rääkima koolidesse, et õpilaste teadlikkust suurendada. Koolituse lõpus esitlevadki osalejad oma tundide ülesehitust, millega klassi ette minna.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõuniku Liisa Puusepa sõnul pakkusid kliimakoolituse mõtte välja Noorte Keskkonnanõukogu liikmed. „Noorte Keskkonnanõukogu liikmed soovisid ise saada selgemat pilti kliimamuutuste põhjustest ja mõjust ning lahendustest. Noored ei tule aga koolitusele vaid enda silmaringi laiendama, nende soov on minna omakorda koolidesse teadmisi edasi andma,“ lausus Puusepp.
Noori koolitavad Keskkonnaministeeriumi spetsialistid, teadlased Tallinna ja Tartu ülikoolist ning ka Päästeameti esindajad. Käsitlemisele tulevad kliimamuutused läbi ajaloo, milleks peab riik ja üksikisik valmis olema, millised kliimamuutustest tingitud olukorrad võivad meile ohtlikuks saada ning kuidas kliimamuutused mõjutavad tervist ja liigirikkust.
Koolitus algab reedel kell 14 ja lõpeb pühapäeval kell 14.
Noorte Keskkonnanõukogu loodi noorte kaasamiseks Keskkonnaministeeriumi ja Eesti noorteorganisatsioonide koostöös 5. juunil 2019. Noorte Keskkonnanõukogu aitab Keskkonnaministeeriumil noorte häält senisest paremini kuulda võtta.
NordenBladet —Eesti esitas oma seisukohad Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahel sõlmitava kalanduskokkuleppe kohta. Läbirääkimiste tulemusel soovib Eesti saada suuremaid kaugpüügivõimalusi.
„Meie huvid sealsetes kaugetes vetes on makrell ja krevett,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning selgitas, et soovitu saavutamine tagaks Eestile olulise kaugpüügilisa.
Euroopa Liidu ja Gröönimaa praegune kalanduskokkulepe sõlmiti 2007. aastal ning saab läbi selle aasta lõpus. See puudutab kalavarusid Grööni vetes, mida Gröönimaa ise ära ei kasuta. Tänu ülejäägile saavad Euroopa Liidu riigid sealt turska, meriahvenat, süvalesta, krevetti, kalju-tömppeakala ning moivat püüda.
Eestil on erihuvid, et lepingusse lisataks uued varud nagu makrell ja väljapoole Gröönimaa majandusvööndit jääv Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) piirkonna krevett.
„Makrelli on Eesti eksperimentaalpüügina Grööni vetes püüdnud näiteks 2013. aastal. Tavapäraselt kasutame Grööni lepingu alusel krevetipüügivõimalusi Ida-Gröönimaal, kuid ajutiste ühisettevõtete kaudu püüame ka süvalesta,“ ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
Tuus lisas, et uute varude lisandumisel ning muu paindlikkuse lisamisel leppesse suureneksid märkimisväärselt Eesti kaugpüügilaevastiku šansid täiendavaid püügivõimalusi saada.
Partnerluslepingu eesmärk on ühtlasi edendada Euroopa Liidu ja Gröönimaa koostööd, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ning kalavarude vastutustundlikku kasutust Gröönimaa vetes. Lisaks edendab see kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja teaduslikku koostööd, mille eesmärk on tagada, et kalavarude kasutamisega kaasneksid säästvad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, sealhulgas Gröönimaa kalandussektori areng.
NordenBladet —Reformierakonna Riigikogu fraktsioon andis täna parlamendi menetlusse eelnõu, mis taastab abikaasadele võimaluse esitada ühine tuludeklaratsioon.
“Praktikas tähendab see seda, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse. Muudatuse kandvaks sõnumiks on, et perepoliitika on väärtus ja põhimõte, mis asub igapäevapoliitikast kõrgemal,” seisab eelnõu seletuskirjas.
“Ma tean, et paljud Riigikogu fraktsioonid toetavad ühisdeklaratsioone. Eile infotunnis ütles ka peaministri ülesannetes esinenud Mart Helme, et kui me ühisdeklaratsioonide eelnõu esitame, on EKRE tõenäoliselt valmis seda toetama,” ütles eelnõu üle andnud Reformierakonna saadik Valdo Randpere.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2015. aastal tulude ühisdeklaratsioone 13,4 protsenti kõigist deklaratsioonidest ehk kokku 78 700. Kui vaadata inimeste arvu, siis esitas ühisdeklaratsiooni 157 400 ehk 23,6 protsenti inimestest.
“Algatatud eelnõu on peresõbralik seadusemuudatus ning aitab kõige enam peresid, kus tulu teenib vaid üks abikaasa. Sellisteks peredeks on peamiselt suured ning ka noored pered, kus üks pereliikmetest on lastega kodus,” märgib seletuskiri.
NordenBladet — Valitsus sai tänasel kabinetinõupidamisel ülevaate koroonaviiruse COVID-19 seotud olukorrast ning otsustas moodustada tippjuhtide töörühma, kes valdkonnaüleselt koordineerib riigi edasisi tegevusi ning esitab valitsusele vajalike abinõude ettepanekud.
Tippjuhtide töörühma juhib sotsiaalminister Tanel Kiik, sinna kuuluvad sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, välisministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, kaitseministeeriumi ja rahandusministeeriumi kantslerid või asekantslerid.
„Viiruse tõkestamisel on kõige olulisem kiire infovahetus erinevate ametkondade vahel ning tasakaalustatud, tõenduspõhise info ja käitumisjuhiste jagamine elanikkonnale,“ rõhutas sotsiaalminister Tanel Kiik. „Loodav töörühm tagab, et ametkondade info jõuaks kõige kiiremal viisil valitsuseni ning sellest teadmisest sünniks operatiivsed ja pädevad valitsuse otsused.“
Lisaks viiruse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete ettepanekutele peab töörühm lähiajal valitsusele esitama ka ettepanekud riigipiiril rakendatavate abinõude kohta.
